1-17-3409/58

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. mai 2019, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-17-3409 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud lahend Tartu Maakohtu
2. aprilli
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse Margus Kuli ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Anne Vissak, määruskaebus liik Teised Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond määruskaebemenetluse pooled RESOLUTSIOON
4. Jätta Margus Kuli ja tema kaitsja määruskaebused Tartu Maakohtu
5. aprilli
6. a määruse peale läbi vaatamata.
7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must Margus Kulile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 60 (kuuskümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 10 (kümme) eurot.
8. Mõista Margus Kulilt eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 60 (kuuskümmend) eurot.
9. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Tartu Maakohtu
11. aprilli 2017 otsusega tunnistati Margus Kuli süüdi KarS § 184 lg 2 pde 1,2; § 188 lg 2 p-de 1,2 ning § 189 lg 1 järgi. Teda karistati KarS § 64 lg 1 alusel vangistusega 3 aastat 4 kuud. KarS § 74 alusel pöörati koheselt täitmisele 4 kuud vangistust, mida KarS § 68 lg 1 alusel arvestati alates
12. jaanuarist
13. Ülejäänud vangistusest vabastati süüdimõistetu tingimisi karistusest ning allutati KarS § 74 alusel 3-aastasele katseajale, mille kestel ei tohi M. Kuli panna toime uut kuritegu ja peab täitma KarS § 75 lg 1 punktides 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p-de 21 ja 8 alusel määrati M. Kulile lisakohustused: mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning osaleda sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus
14. aprillil
17. veebruaril 2019 esitas kriminaalhooldusosakond kohtule erakorralise ettekande vangistuse ärakandmata osa täitmisele pööramiseks. M. Kuli on korduvalt rikkunud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamise ja tarvitamise keeldu. Lisaks kahtlustatakse M. Kulit KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi. Ta peeti
18. jaanuaril
19. a kahtlustavana kinni. MAAKOHTU SEISUKOHT
20. Kohus leidis, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tühistas Tartu Maakohtu
21. aprilli
22. a otsusega mõistetud vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise ja pööras M. Kulile mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aastat vangistust täitmisele alates kohtumääruse jõustumisest.
23. Kohus märkis, et esitatud materjalide pinnalt nähtuvalt tuvastas kriminaalhooldaja
24. septembril
25. a M. Kulil amfetamiini tarvitamise. Seda kinnitas ka ekspertiis.
27. jaanuaril
28. a tuvastati, et M. Kuli on taas tarvitanud amfetamiini. Lisaks veel 4fluoroamfetamiini, 4-fluorometamfetamiini, metamfetamiini, kanepit ja kokaiini metaboliit.
29. Rikkumised on käitumiskontrolli konteksti arvestades olulised, kuna olemuslikult on need seotud karistusega, millest M. Kuli tingimuslikult vabastati. M. Kuliga on käitumiskontrolli ajal korduvalt vesteldud narkootiliste ainete tarvitamisega kaasnevatest riskidest ning vajadusest loobuda nende tarbimisest. Lisaks läbis M. Kuli sotsiaalprogrammi, kus käsitleti samuti sõltuvusainetega seotud probleeme. M. Kuli ei ole tõsiselt ja vastutustundlikult narkootiliste ainete keeldu suhtunud. Ka ei ole teda distsiplineerinud kirjalik hoiatus pärast esimese rikkumise tuvastamist.
30. M. Kuli ei olnud senini motiveeritud ka ravile minema. Tema kohtuistungil antud lubadust ravile pöörduda ei pidanud kohus tõsiseltvõetavaks ja leidis, et see on kantud soovist veenda kohut karistust mitte täitmisele pöörama.
31. Toimepandud rikkumiste raskus viitab üheselt, et M. Kuli ei ole sobiv vabaduses karistust kandma. Narkootikumide tarbimisele ei ole M. Kuli suutnud piiri panna, mis muudab ta jätkuvalt ohtlikuks. Viimast kinnitab ka see, et M. Kuli on võetud vahi alla Tartu Maakohtu
32. jaanuari
33. a määrusega kahtlustatuna KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi. Praeguseks on vahi all olemist pikendatud kuni
34. maini
35. Seetõttu puudub ka reaalne võimalus M. Kuli üle kriminaalhooldust teostada. -2-
36. M. Kuli tervislik seisund (seljaprobleemid) ei ole takistuseks vangistuse täitmisele pööramisel. Hädavajalik ja M. Kuli seisundit leevendav meditsiiniline abi (sh taastusravi) on isikule tagatud ka karistuse kandmise ajal. MÄÄRUSKAEBUSED
37. Määruskaebustes taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta erakorraline ettekande rahuldamata.
38. Kaitsja hinnangul peaks M. Kulile andma uue võimaluse. Ta on lubanud osaleda narkorehabilitatsioonis. M. Kulil on alaealine laps, kelle kasvatamisega ta oli igapäevaselt hõivatud. Ta selgitas, et tarvitas narkootikume seoses seljaprobleemiga. Vangladokumentidest nähtuvalt saabus M. Kuli sinna tugeva seljavalusündroomiga.
39. jaanuaril 2019 teostati talle seljaoperatsioon. Peale operatsiooni ei ole seisund taastunud, vaid pigem halvenenud. M. Kulit on korduvalt toimetatud EMO-sse. Ta vajab operatsioonijärgset taastusravi, mida vangla talle võimaldada ei saa. Kaitsjale teadaolevalt külastas M. Kulit neuroloog ja taastusraviarst. M. Kuli andis teada, et taastusraviarsti arvamuse kohaselt ei piisa taastumiseks omapäi tehtud harjutustest. Vajalik oleks taastusravi spetsialisti käe all. Erinevate meditsiiniosakonnale tehtud päringute vastused on kohati vastuolulised ega kinnita, et M. Kulile on tõepoolest võimalik vajalik taastusravi vanglas tagada.
40. M. Kuli kinnitab, et ei tarvitanud amfetamiini teadlikult. Ta teavitas ka uurijat isikust, kelle kaudu võis narkootiline aine tema organismi sattuda. Enne ja ka pärast juhtunut kontrolliti M. Kulit korduvalt (viimati
41. jaanuaril, kui kriminaalhooldaja käis kodukülastusel).
43. jaanuaril
44. a tassis M. Kuli viiendalt korruselt alla ehitusprügi ja vigastas selga. Valud ei vähenenud ka väljakirjutatud retseptiravimeid manustades. Juba
45. a tehti M. Kulile seljaoperatsioon. Haiglasse ei julgenud ta minna ravikindlustuse puudumise ning operatsioonihirmu tõttu. Leevenduse otsimine narkootilistest ainetest oli viga.
46. M. Kuli ei nõustu kohtuga, et ta pole nõus ravile minema. Ta suutis tarvitamisest loobuda ning vaid hirmu tõttu operatsiooni ees sai sõltuvus võitu. Samas on ka probleemi raske tunnistada. Kahtlustatavana peeti M. Kuli kinni
47. jaanuaril
48. Ta läks koos pojaga R.N. juurest oma tööriistu ära tooma. Kuna poeg tundus väsinud, pani ta lapse magama ja otsustas sinna ööbima jääda. R.N. tuli vastu hommikut ja puhkes tüli. R.N. märatsemise peale kutsusid naabrid politsei. Vahetult peale R.N. le narkokiirtesti tegemist andis viimane politseile mingid kotid ainetega. M. Kuli neist midagi ei teadnud. Ta vahistati, kuna eelnevalt on teda karistatud kanepi kasvatamise eest. Auto läbiotsimisel midagi ei leitud. Kodu läbiotsimisel leiti kanepiseemned, mis olid korjatud Vana-Kastre-Roiu mnt äärselt legaalselt kanepipõllult papagoile toiduks. Leiti ka pool grammi kanepitaime osi, mis pärinesid samalt põllult. Ekspertiis näitas, et THC protsent oli 0,
49. Tööstusliku kanepi piirmäär on küll 0,290, ent enne taime lõplikku valmimist võib tase mõneks ajaks pisut kõrgemale tõusta.
50. M. Kuli ei ole nõus sellegagi, et tema tervislik seisund karistuse täitmisele pööramist ei takista.
51. jaanuaril tekkis tal lisaks seljavalule ka urineerimisprobleem, mistõttu viidi ta kiirabiga haiglasse ja tehti seljaoperatsioon. Praegu on probleemiks operatsioonijärgse positiivse dünaamika puudumine ja püsiv valu. Liikuda saab M. Kuli vaid ratastooliga, kambris roomab ning püsib ka urineerimise probleem. Lisaks on tal tekkinud tugevad peavalud ja ärevus ning unehäired. Tartu Vanglas ta mingisugust taastusravi ei saa. Taastusraviarst käib vanglas iga kahe kuu tagant. Vanglas võimalused taastumiseks puuduvad.
52. M. Kuli kasvatas üksi poega, kelle ema hülgas lapse ega maksnud ka elatist. -3-
53. M. Kulil on
54. a loodud firma, mis tegeleb tänava- ja äärekivide paigaldusega ning terrasside ehitusega. Algavaks hooajaks on sõlmitud kokkulepped. Vanglas oldud kolme kuuga on M. Kuli mõistnud, et ta soovib narkootiliste ainete tarvitamisest loobuda, uuesti oma jalgadel kõndida ning poega kasvatada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
55. Kolleegiumi hinnangul on määruskaebused perspektiivitud ja nendes toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ära näidanud asjaolud, millest tulenevalt saab lugeda käitumiskontrolli tingimuste rikkumised M. Kuli puhul tuvastatuks. Süüdimõistetu enda ja tema kaitsja selgitused on maakohtu määruses samuti käsitlemist leidnud. Maakohus on karistuse täitmisele pööramisel KarS § 74 lg 4 alusel tuvastanud M. Kuli poolt kontrollnõuete korduvad rikkumised, võtnud arvesse tema suhtumist rikkumistesse ning kaalunud ka karistuse täitmisele pööramise alternatiive. Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3-1-3-24-97, 31-1-61-13, p 9.2). Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (RKKKm 3-1-1-61-13, p 9.2).
56. Rikkumist õigustavaid mõjuvaid põhjuseid maakohus ei tuvastanud. Ehkki määruskaebuses leitakse, et esimest korda sattusid narkootikumid M. Kuli organismi tema teadmata, on ta teist rikkumist põhjendades väitnud, et tarvitas narkootikume valude leevendamiseks. Maakohtu määrusest nähtuvalt on M. Kulit ühel korral hoiatatud, ent see ei ole distsiplineerivat mõju omanud. Ka korduvad vestlused kriminaalhooldusalusega ja sotsiaalprogrammi läbimine ei ole soovitud tulemust andnud. Kriminaalhooldusametniku selgitustest nähtuvalt räägiti korduvalt M. Kuliga vajadusest töötada ja end ravikindlustada (KoTo III kd, tl 114). Kohtukolleegium leiab, et M. Kuli narkootiliste ainete tarvitamise rikkumine on tahtlik, kuivõrd tal oli võimalus pöörduda erakorraliselt haiglasse mittetalutava valu korral.
57. Kohtul on kontrollnõuete või isikule pandud kohustuste rikkumise tuvastamise järel õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus. II astme kohus on õigustatud kaalutlusõigusesse sekkuma, kui sätte kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine. Maakohtu määrusest nähtuvad kaalutlused, miks praegusel juhul on otsustatud erakorralise ettekande täitmisele pööramise kasuks. Nimelt ei ole vaatamata erinevatele sekkumistele M. Kuli katseaeg edukas olnud. Lisaks korduvale narkootilise aine tarvitamise keelu rikkumisele on M. Kulit alus süüdistada uute kuritegude toimepanemises KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi. Seetõttu ei ole pikema aja vältel olnud võimalik kriminaalhooldust ka teostada. Ehkki M. Kuli katseaeg kulges alguses edukalt, näitavad korduvad edasised rikkumised, et ka sotsiaalprogrammi ning vestluste läbimine ei ole tulemuslik olnud.
58. Määruse tühistamiseks ei annaks alust M. Kuli väited sellest, et tema ei ole süüdistuses kirjeldatud kuritegu toime pannud. Põhjendatud kuriteokahtlust on erinevates kohtuastmetes korduvalt kontrollitud. Praegusel ajal on M. Kuli süüdistusakt saadetud maakohtusse.
59. Ka väiteid M. Kuli tervislikust seisundist on kohtud hinnanud korduvalt. Viimati võttis ringkonnakohtu jurist Tartu Vangla meditsiiniosakonna osakonna juhataja I. Mesilaga ühendust
60. aprillil
61. a seoses M. Kuli Tartu Maakohtu
62. märtsi 2019 määruse peale esitatud määruskaebusega (M. Kuli suhtes tõkendi vahistamine elektroonilise järelevalvega asendamata jätmine). Kohtule kinnitati, et M. Kuli tervislik seisund on stabiilne ja võib-olla isegi -4- varasemaga võrreldes parem. Ringkonnakohtu
63. aprilli
64. a määruses nr 1-19-472 leiti, et M. Kulile on kinnipidamiskohas tagatud vajaminev meditsiiniline abi. M. Kuli on saanud adekvaatset valuravi ning käinud korduvalt ka väljaspool vanglat Tartu Ülikooli Kliinikumi EMO osakonnas, kus on korduvalt konsulteeritud neurokirurgide/neuroloogidega ja tehtud korduvalt lisauuringuid MRT näol. Samuti on vangla võimaldanud M. Kulile taastusravi arsti vastuvõttu. Taastusraviharjutuste tegemine ei erine kodustes tingimustes taastusravist, kõik võimalused M. Kulile selleks on loodud ka kinnipidamiskohas. Talle on kinnipidamiskohas tagatud ööpäevaringne meditsiiniline abi, mistõttu ei ole M. Kuli edasine vanglas viibimine talle endale ega tema tervisele ohtlik (vt osundatud määruse p 16). Seega ei tingiks määruskaebuste väited M. Kuli tervislikust seisundist maakohtu määruse tühistamist.
65. Paratamatult kaasnevad iga karistusega teenimatult tagajärjed süüdlase lähedastele ja töösuhetele. Olukorras, kus kriminaalhooldusalusele on korduvalt selgitatud rikkumiste tagajärgi, on ta neist teadlik ja peab paratamatult tagajärgedega ka arvestama.
66. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et M. Kuli puhul puudub veendumus, et ta suudaks edaspidi käitumiskontrolli nõudeid ja pandud kohustusi täita. Seetõttu ei oleks määruskaebustel apellatsioonikohtus edulootust.
67. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebused eelmenetluses läbi vaatamata.
68. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja tutvus kohtumäärusega ja koostas määruskaebust kokku 1,5 tundi ja taotleb tasu 75 eurot (sh käibemaks 15 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
69. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10, §-st 3 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt. Määruskaebuse maht on kaks lehekülge, millest peaaegu ühe lehekülge moodustab menetluse käigu kirjeldus. Määruskaebuse põhjendused kordavad suures osas maakohtus esitatud seisukohti. Põhjendatud ajakuluks määrusega tutvumise ja edasikaebuse koostamise eest loeb kolleegium ühe tunni, millele vastav tasu on 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot).
70. Kuna kaitsja määruskaebust ei rahuldata (see jääb läbi vaatamata), tuleb määratud kaitsjale makstav tasu 60 eurot kui menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel M. Kulilt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Mati Kartau Tiit Lõhmus -5-