4-11-2192/5

4-11-2192 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2011 a Tallinn Väärteoasja number 4-11-2192 (2302,11,005213) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Kohtumenetluse pooled Z.B kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 03.05.2011 otsusele nr 2302,11,005213 Z.B karistamises LS § 7419 lg 1 ja § 74 35 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, so 320 eurot ja lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks. Kohtuväline menetleja: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse esindaja Triinu Riigor Menetlusalune isik: Z.B, xxx, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON
2. Jätta Z.B kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 03.05.2011 otsusele nr 2302,11,005213 Z.B karistamises LS § 7419 lg 1 ja § 74 35 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel LS § 74 19 lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, so 320 eurot ja lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks rahuldamata.
3. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg 19 Lodeikini 03.05.2011 otsus nr 2302,11,005213 Z.B karistamises LS § 74 lg 1 35 ja § 74 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, so 320 eurot ja lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks muutmata.
4. Määratud põhikaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 4 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 4 kuulise tähtaja möödumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse 1 kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 21.06.
5. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on kassatsioonkaebuse esitamise soovist teatamise korral 21.07.
6. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 19 03.05.2011 otsusega nr 2302,11,005213 karistati Z.B LS § 74 lg 1 ja § 74 35 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, so 320 eurot ja lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks selles, et menetlusalune 13.04.2011 kell 22.55 Ahtri 6B juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit MB SL350 registreerimismärgiga xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 +/- 0,05 mg ning juhtides mootorsõidukit, eiras kohustusmärgi nr 411 „Kohustuslik sõidusuund“ nõudeid“, millega menetlusalune isik rikkus LE § 76 p 3; § 5, lisas nr 2 toodud liiklusmärgi nr 411 nõudeid ja pani toime LS § 7419 lg 1 ja § 7435 lg 1 ettenähtud väärteod. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et sai seaduse rikkumise eest maksimaalse karistuse ja soovib, et kohus vähendaks trahvisummat ja juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega. On teadlik, et on hulk kehtivaid karistusi, kuid need on tekkinud raskel eluperioodil hoolimatusest. Konkreetse juhtumi puhul sattus juhtima ülemuse autot, kes istus kõrvale ja pani teda rooli. Ei osanud oma väikese kehakaalu puhul arvestada toidu kõrvale joodud veini mõju. Kuna ülemus oli joonud veini temast rohkem, siis ütles ülemus kõrvalt, et ta sõidaks Ahtri 6B bensiinijaama, kus kinni peeti, sest keegi kõrvalt õpetas ning sõitis kogemata vale märgi alt läbi. Tunneb, et karistus esimesel korral saadud alkoholinähtude eest on liiga suur. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et tal on projektipõhine töö ning suveks on planeeritud järgmine projekt, mistõttu on töö seotud sõitmisega mööda Eestit. Seetõttu on juhtimisõigus vajalik. Kui oleks võimalik, soovib lisakaristuse vähendamist poole võrra või edasilükkamist sügisesse ning võimalusel ka rahatrahvi vähendamist. Kohtuväline menetleja leidis, et menetlusalune isik pani toime enamohtliku liiklusalase väärteo, millega seadis ohtu nii iseenda, kaasreisija kui ka teised liiklejad, samuti võõra vara. Juhtimisõigusega isik on teadlik liikluseeskirja ja liiklusseaduse sätetest ning sellest, et väärteo toimepanemise tulemusena võidakse teda karistada nii rahatrahvi kui ka juhtimisõiguse äravõtmisega. Seega peab isik ise käituma viisil, mil tema senine soodne olukord säiliks. Isiku karistus vastab isiku süüle ning esitatud kaebus tuleks jätta rahuldamata. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse ja tutvunud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 7419 lg 1 sätetele karistatakse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20-0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, so kuni 400 eurot või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud. Vastavalt LS § 7435 lg 1 sätetele karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Kuivõrd väärteoasja materjalidest nähtuvalt pani kaebuse esitanud isik toime ühe teoga kaks tegu, mis vastavad kahele erinevale süüteokoosseisule, kohaldas kohtuväline menetleja KarS § 63 lg 1 2 sätteid ja määras karistuse ühe seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, so määras karistuse LS § 7419 lg 1 sanktsiooni alusel. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 1 ettenähtud sanktsiooni alusel põhikaristusena rahatrahviga 80 trahviühikut ja lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 7419 lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana ja suhteliselt ülemmäära lähedasena, lisakaristus aga oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja alammäära lähedasena. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,25 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,20 mg väljahingatava õhu liitri kohta. LS § 7419 lg 1 sätete kohaselt saab väärteokorras karistada isikut, kelle väljahingatava õhu liitri kohta on tuvastatud alkoholisisaldus kuni 0,24 mg. Seega oli alkoholisisaldus tuvastatud vastutust ettenägeva sätte ülempiiris ning juhul, kui alkoholisisaldus oleks olnud 0,05 mg võrra suurem, olnuks tegemist LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteoga, milline näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot, aresti kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni 1 aastaks. Seega LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises tuvastatud süü suurust arvestades on isiku karistamine põhikaristusega ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedasena kohtu arvates täiesti põhjendatud ning menetlusalusele isikule määratud karistuse määr vastab menetlusaluse isiku süü suurusele. Seda enam, et menetlusalune isik pani ühe teoga toime kaks väärtegu. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust. Riigikohus on senistes lahendites asunud üheselt seisukohale, et sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Kohus asub seisukohale, et arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise iseloomu, samuti isiku süü suurust, so lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurust, siis oli vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on kohtuväline menetleja kohaldanud lisakaristust 4 kuu ulatuses, so vaid mõningal määral miinimumkaristust ületavana. Menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemise hetkel oli menetlusalusel isikul kustumata neli liiklusalase väärteo toimepanemise eest määratud karistust. Sellised karistused näitavad menetlusaluse isiku üleolevat suhtumist liikluskorda ja teiste liiklejate ohutusse. Sellele vaatamata pani menetlusalune isik toime järgmise raske liiklusalase väärteo. Kohus leiab, et selliste andmete kohaselt võib teha järelduse, et menetlusalune isik on liikluses ohtlik ning vaidlustatud otsusega on ta täiesti põhjendatult kohaldatud lisakaristust. Kaebuse esitanud isik on asunud sõidukit juhtima teadmisega, et ta on eelnevalt alkoholi tarvitanud ning vähemalt põhiharidusega ja piisava elukogemusega isik üldjuhul teab, et alkoholil on joovastav toime, mis tekitab isikus seisundi, milline oma iseloomu tõttu kehtivates normatiivaktides sätestatud keeldudega võib piirata isikute käitumist teatud valdkonnas. Seda peaks teadma ka kaebuse esitanud isik, kellele on väljastatud juhiluba ning seda eeldusel, et ta seetõttu järgib liikluses liiklejana osaledes nii liikluseeskirja nõudeid kui ka liiklusseadust. Seega teab ta ka seda, et liikluseeskirja nõuetega vastuollu minek võib viia selleni, et ta võidakse karistada nii põhi- kui ka lisakaristusega ning ta liiklusest kõrvaldada. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitanud isikul karistuste osas juba piisav kogemus olemas. Kohus asub seisukohale, et juhtimisõiguse vajalikkus ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse 3 koostamist ja kaebuse esitanud isik oli teadlik oma vajadusest liikumisvahendi ja selle juhtimisõiguse järele. Sellest tulenevalt oli ta teadlik sellest, et tema enese väär käitumine võib esile kutsuda tema suhtes liikumispiiranguid ja juhtimisõiguse kaotust. Seega sellises olukorras peab isik tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord ei halveneks ning isik peab igapäevaelus oma vajadusi ja võimalusi arvestades valima sellise käitumisviisi, mis tagaks tema soodsa olukorra säilimise. Selline teadmine ei ole aga menetlusalusele isikule, keda on juba korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud, soovitud mõju avaldanud ega ole sundinud teda hoiduma uue väärteo toimepanemisest. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud liiklusalase väärteo iseloom ja tema karistusandmed viitavad sellele, et menetlusalune isik on liikluses jätkuvalt iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja menetlusalune isik liikluses aktiivselt sõiduki juhina ei osale. Menetlusaluse isiku ohtlik käitumine sõiduki juhtimisel näitab menetlusaluse isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so tema enda ja teiste ohutusse ning järjekordsesse võimalikku karistusse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks oma igapäevaste vajaduste rahuldamisel. Menetlusaluse isiku käitumisest saab järeldada, et alkoholi tarvitamine ja seejärel alkoholi mõju all olles sõiduki juhtimine ning sellega ohtliku liiklusalase väärteo teadlik toimepanemine oli menetlusaluse isiku jaoks olulisem kui vajadus edaspidi sõiduki juhina liikluses osaleda ja oma senist mugavat eluviisi säilitada. Kohtu arvates näitab menetlusaluse isiku käitumine pigem seda, et ta tegi kõik enesest oleneva selleks, et temalt sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine muutuks vältimatuks. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik 4