) § 74 lg 2 ja 35
lg 1 järgi ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 järgi väärteoprotokollid: AB1195462; AB1217104; AB1194694; AB1149695; AB1218669 Menetlusalune isik A.U (isikukood xxx, kohtule teadaolevad elukohad xxx; Eesti Vabariigi kodanik; ei tööta) Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet; Põhja Prefektuur, korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus, Ida politseijaoskond Asja läbivaatamise aeg ja koht
lg 2 ja
S § 63 lg 1 järgi
1
lg 1 ja LM 312 nõudeid ja pani toime
Samuti on 29.10.2010.a koostatud väärteoprotokoll AB1149695 selle kohta, et A.U juhtis 29.10.2010.a kell 14:15 Tallinnas Madara tn-l Tulika tn suunas liikudes mootorsõidukit, omamata vastava sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, rikkudes sellega
lg 1 ja pani toime
Samuti on 07.12.2010.a koostatud väärteoprotokoll AB1217104 selle kohta, et A.U juhtis 07.12.2010.a kell 03:30 Tallinnas Kopli 97a maja juures Kopli 96B suunas liikudes mootorsõidukit, omamata vastava sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, rikkudes sellega
lg 1 ja pani toime
Samuti on 16.12.2010.a on koostatud väärteoprotokoll AB1194694 selle kohta, et A.U juhtis 16.12.2010.a kell 00:27 Tallinnas Suur-Ameerika ja Koidu ristmikul Pärnu mnt suunas liikudes mootorsõidukit, omamata vastava mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, rikkudes sellega
lg 1 ja pani toime
Samuti on 16.11.2010.a koostatud väärteoprotokoll AB1218669 selle kohta, et 16.11.2010.a kell 03:00 Tallinnas Majaka põik 8 maja juures A.U tarbis ja omas narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellega NPALS § 3 lg 1 ja pani toime sama seaduse § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. 20.04.2011.a kohtuistungile menetlusalune isik A.U ei ilmunud, istungi toimumise ajast ja kohast oli teadlik, mida kinnitab tema allkiri toimikusse lisatud kutsel. Mitteilmumise põhjust menetlusalune isik enne kohtuistungit ei teatanud, istungi edasilükkamise taotlust ei esitanud. Kohus määras arutada asja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta V™S § 90 lg 1 alusel. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil väärteoprotokollidesse märgitu juurde, palus menetlusaluse isiku karistamist toime pandud väärtegude eest arestiga vastavalt
lg 2 ja
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest 20 (kakskümmend) päeva ja NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo eest 4 (neli) päeva. Samuti palus kohtuväline menetleja välja mõista menetlusaluselt isikult menetluskulud s.o joobe tuvastamise tasu ja ekspertiisikulu kokku 123.18 eurot. 2 3 Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad ning hinnanud ühendatud väärteoasjades kogutud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et nii
lg 2,
35 lg 1 kui NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt kõigi väärteoprotokollide järgi on tõendatud ja teda tuleb toime pandud väärtegude eest karistada. Vastavalt
lg 2 karistatakse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Vastavalt
lg 1 järgi karistatakse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seadusse §-des 741-7427, 7430 - 74 32 või 7464 sätestatud väärteokoosseis- karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. NPALS § 15 1 kohaselt karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
lg 2 ja 74 35 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude nii objektiivsete kui subjektiivsete tunnuste esinemine A.U käitumises on tõendatud tema ütlustega väärteoasjade kohtuvälises menetluses ning 28.10.2010.a, 22.11.2010.a ja 20.12.2010.a maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega menetlusaluse isiku kohta, samuti ning 12.04.2009.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt oli A.U kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt 12.04.2009.a kuni juhtimisõiguse saamiseni
’ lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus ja mille on A.U allkirja vastu kätte saanud, seega on ta enda juhtimiselt kõrvaldamise faktist, alusest ning tähtajast teadlik. Juhtimisõiguse saamist ehk mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemist väärteoasja materjalidest ei nähtu. NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemine menetlusaluse isiku käitumises väärteoprotokollis AB1218669 märgitud ajal ja kohas on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega kohtuvälises menetluses, milles ta on kinnitanud nõustumist väärteoprotokolli märgituga, samuti amfetamiini süstimist ja valdamist, samuti joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuaktiga 1952T, mille kohaselt tuvastati 16.11.2010.a kell 17:30 võetud A.U uriinist amfetamiini, samuti ekspertiisiaktiga nr AN-127010/4247, millest selgub, et ekspertiisiks esitatud kahes minigrip kilekotis olev kollakas pulber massiga kokku 1,43 g sisaldab 47% amfetamiinsulfaati, pulbris on 0,49 amfetamiini. Amfetamiin on narkootiline-psühhotroopne aine vastavalt sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oli olemas arsti ettekirjutus tema organismist tuvastatud aine tarvitamiseks. Kuna sellise loa eeldamiseks puudub alus, tuleb lugeda tõendatuks vastava loa puudumine. Ühtegi asjaolu, mis võiks seada kahtluse alla organismist tuvastatud aine sattumist menetlusaluse isiku organismi muul viisil kui seda ise tarvitades, väärteoasja materjalidest ei nähtu. Kuivõrd kohus on tuvastanud
lg 2 järgi kvalifitseeritava teo korduva toimepanemise, samuti
lg 1 2 järgi kvalifitseeritava ja ka NPALS §-le 151 vastava koosseisupärase teo toimepanemise ning ei teo õigusvastasust ega isiku süüd välistavate asjaolude esinemist ühegi 1 väärteoasja materjalist ei nähtu, vastutab A.U nii
lg 2,
35 lg 1 kui 1 NPALS § 15 järgi ning teda tuleb toime pandud väärtegude eest karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid 3 4 asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. KarS § 63 lg 3 kohaselt kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. KarS § 12 lg 1 kohaselt on süüteokoosseis KarS-s või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Kuivõrd 23.10.2010.a toime pandud ja nii
lg 2 kui
S § 63 lg 1 järgi raskemat karistust ette nägeva normi ehk
lg 2 alusel ning seejuures saab kohus Riigikohtu 19.01.2005.a lahendis nr 3-1-1-106-04 väljendatud seisukohale samale väärteokoosseisule vastava teo korduva toimepanemise (antud juhul
lg 2 järgi kvalifitseeritavate tegude eest) isikut karistada eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära piiresse jääva karistusega ehk kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahviga või kuni kolmekümnepäevase arestiga. NPALS §-s 15 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu on karistatav KarS § 63 lg 3 järgi iseseisva karistusega. Kohus on seisukohal, et karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud puuduvad menetlusaluse isiku käitumises nii
lg 2,
Kuivõrd järjekordsed
lg 2 järgi kvalifitseeritavad teod on toime pandud tahtlikult ning menetlusalust isikut on karistusregistri andmete kohaselt samasuguse teo eest karistatud alates
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.