kohaselt peab taga sõitev rööbasteta sõiduki juht andma teed ümberreastuvale naaberrea juhile. Seega näeb liikluseeskiri ette kohustuse anda teed sõidukile millel on sisse lülitatud suunatuli ja mis juba teostab manöövrit. B.D andis enne ümberreastumise alustamist aegsasti 2 sisselülitatud vasaku suunatulega märku soovist alustada ümberreastumist. R.K ignoreeris
lg 1 nõudeid, ei andnud teed ümberreastuvale naaberrea juhile, mille tagajärjel toimus kokkupõrge autobussi vasaku külje lõõtsa kõrval, suunatule juures. Eeltoodust nähtub, et liiklusõnnetuse põhjustas R.K, kes ei järginud nõuet „anda teed“ st nähes enda ees manöövril olnud autobussi jätkas sellest hoolimata liikumist. Selle tõttu oli B.D sunnitud muutma liikumissuunda ja kiirust (pidurdades ning pöörates rooli paremale). Oma ütlustes on R.K ka kinnitanud, et nägi ees sõidurada vahetavat autobussi. Kaebaja nõustub otsuses toodud seiskohaga, et liikluseeskiri § 86 sätestab üheselt, et hoiatusmärguandmine ei anna juhile eesõigust ning seega ei vabasta suunatule sisselülitamine juhti kohustusest veenduda manöövri ohutuses. Tulenevalt
peab juht enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid. Menetleja poolt koostatud materjalidest ei nähtu, et enne manöövri alustamist menetlusalune isik ei veendunud selle ohutuses. Ümberreastumist juba sooritav juht ei saa tagada, et keegi ei sõida tema sõidukile küljelt otsa. Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole põhjendatud, miks peeti tunnistaja – teise liiklusõnnetuses osalenud juhi R.K’i ütlusi menetlusaluse isiku omadest usaldusväärsemaks. Kohtuväline menetleja ei ole oma otsuses arvestanud kõiki asjaolusid ning põhjendamatult on eelistatud R.K´i ütlusi. Lisaks on materjalid koostatud faktiliste vigadega ning on pealiskaudsed. Väärteokoosseisu objektiivsete tunnustena peab olema tuvastatud tegu, tagajärg ja põhjuslik seos nende vahel, kusjuures tagajärje kaasa toonud tegu peab seisnema liiklusnõude rikkumises. Väärteoasja materjalidest ei nähtu üheselt, et B.D põhjustas liiklusnõuetele mittevastava teoga tagajärje. Juhul, kui kohus ei nõustu kaebuse esitajaga ning leiab, et eelnev ei ole põhjendatud ja et teos esinevad siiski väärteo tunnused, palub B.D kohtuvälise menetleja otsuse tühistada ning teha uue otsuse. Kohtuväline menetleja on B.D-le määranud rahatrahvi 2220 EEK (141,88 EUR). Kohtuväline menetleja on oma otsuses arvestanud varalise kahju tekitamist Toyota Baltic AS-le ning Tallinna Autobussikoondis AS-le kuigi viimasele kahju tekitatud ei ole. Arvestades antud süütegu ning sellega seotud asjaolusid menetlusalune isik leiab, et temale määratud rahatrahv ei ole proportsionaalne. 05.04.2011.a. toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja ning tema esindaja eeltoodud asjaoludel kaebuse juurde Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht kohtuistungil oli jätta kaebus rahuldamata ning selgitas, et Liiklusseaduse § 56 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju. Antud juhul on varaline kahju tekitatud sõidukite omanikele, seega Liiklusseaduse § 56 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused on antud asjas olemas.
ütleb üheselt, et enne manöövri alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid. Vastavalt
lg 1 sätestatule on terminid „Anda teed“ ja „mitte takistada“ mõistetavad samatähenduslikena ehk siis nõudena, et liikleja ei jätkaks, ega alustaks liikumist ega teeks mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või – kiirust.
lg-le 25 mõistetakse manöövri all igasugust pööret või mis tahes ümberreastumist. Tulenevalt liiklusõnnetuses osalenud juhtide ütlustest leiab kohtuväline menetleja, et antud liiklussituatsioonis lasus 3
kirjeldatud kohustus vaid menetlusalusel isikul, kes sooritas reavahetusmanöövrit.
kohaselt peab taga sõitev juht küll andma teed ümberreastuvale naaberrea juhile kuid antud juhul ei ole sõiduauto Toyota juht käsitletav tagasõitva juhina kuna tagamaks ohutut liiklust, peab ümberreastuja olema nii palju eespool, et tagasõitja näeb Tema sõiduki tagatulesid, et oleks võimalik õigeaegselt, ilma oluliselt sõidukiirust või –suunda muutmata, täita LE § 93 juhtidele sätestatud kohustust. Ümberreastuja peab § 91 alusel olema veendunud, et talle teed antakse. Kohtuväline menetleja peab vajalikuks ära märkida ka asjaolu, et
sätestab üheselt, et hoiatusmärguandmine ei anna juhile eesõigust ning seega ei vabasta suunatule sisselülitamine juhti kohustusest veenduda manöövri ohutuses. Hoiatusmärguande andnud juht ei saa ilma selles kindlalt veendumata eeldada, et hoiatusmärguanne on teistele liiklejatele nähtav ja üheselt arusaadav. Sõiduauto Toyota juhi tegevuses liiklusnõuetele mittevastavat tegevust väärteoasjas kogutud materjalidest ei nähtu. Kohtuväline menetleja, arvestades eelpool öeldut on seisukohal, et kaebaja poolt liiklusõnnetuse põhjustamine on tõendatud, õigesti kvalifitseeritud ning karistatav Liiklusseaduse § 7417 lg. 1 alusel. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tunnistaja R K ning uurinud antud asjas olevaid materjale leidis, et B.D kaebus otsuse tühistamise osas ei kuulu rahuldamisele ning seda alljärgnevatel asjaoludel. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kohtuvälises menetluses koostatud väärteootsus on õigesti koostatud. Kuigi AS TAK esitas kohtule avalduse, et 01.11.2010.a. toimunud liiklusõnnetuses autobuss nr xxxvigastusi ei saanud, on varaline kahju tekitatud Toyota Baltic AS’ile, milline on fikseeritud Liiklusõnnetuse aktis nr 1956 ning sama nähtub materjalide juurde kuuluvatest fototabelitest. Samuti kajastuvad Toyota Corolla, reg märk xxx vigastused R K ütlustes. Ja nimelt selgitas tunnistaja, et 01.11.2010.a. hommikul kella 7.00 paiku sõitis Rahvusraamatukogu poolt Estonia teatri poole. Kui oli jõudnud üle ristmiku, sõites keskmises reas, siis mingil hetkel paremalt pool ühissõidukite reast möödus temast liinibuss. Kui bussi esiosa oli mööda sõitnud, lülitas buss sisse suunatule, tunnistaja pidurdas nii palju, kui suutis ja samas nägi, et buss vajus tunnistaja sõiduritta. Tunnistaja jõudis veel kolm korda signaali anda enne kui buss tema sõiduauto peegli maha sõitis. Tunnistajale jäi täiesti arusaamatuks, miks liinibussil üldse oli vajalik ümberreastumine, kuna parempoolne rida on ühissõidukite rida ning liinibussid ümberreastuda ei tohiks. Kuna ta iga päev liikleb seal, siis 90 % busse keeravad sinna keskmisse ritta ja keeravad vasakule. 90 % bussijuhte rikuvad seal
. Auto oli tal nädal aega vana. Avarii tulemusena oli tema auto peegel käändunud väljapoole, oli murdunud. Kui kokkupõrge oleks toimunud löögiga eest tahapoole, siis oleks tunnistaja auto peegel kokku klappunud. Buss võis olla tunnistaja sõidurajal kokkupõrke hetkel umbes 30 sentimeetrit. Sõidukiiruseks pakkus tunnistaja umbes 30 km/h. Samuti on tõendatud, et sõidukite vigastused tekkisid tulenevalt Scania K310 manöövrist. Nähtuvalt materjalidest asetsevad Scania vigastused bussi keskosas ning buss ei olnud veel poole bussi laiusegagi vasakpoolses sõidureas. Asjaolu, et Scania juht lülitas enne manöövri 4 sooritamist sisse suunatule, ei anna talle veel eesõigust rea vahetamiseks, vaid juht peab olema veendunud, et manöövri sooritamine on ohutu. Antud juhul Scania juht selles ei veendunud.
kohaselt ei tohi enne manöövrit alustada, kui juht on veendunud, et see on ohutu ning et talle
Liiklusõnnetuse materjalidest nähtuvalt on kaebaja alles alustanud oma manöövrit, mitte ei ole ta selle poole peal olnud ega manöövrit lõpetamas. Tunnistaja R K ütlustest nähtub, et tal ei olnudki muud teha peale Scania suunatule märkamist, kui pidurdada, kuna buss alustas oma manöövrit liiga varakult teiste sõidukite vahelt. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et tema sõiduki parempoolne küljepeegel läks vastu bussi keskosa, kus asub bussi suunatuli. Tunnistaja ütlused riimuvad väärteoasjas tuvastatud sõidukite vigastustega. Samuti selgitas tunnistaja K, et kaebaja sõiduk oli tema sõidukist möödumisel juba osaliselt vasakpoolses sõidureas, millest tunnistaja eeldas, et kaebaja alustas manöövrit juba enne tema sõidukini jõudmist. Eeltoodu alusel jõuab kohus järeldusele, et kaebaja poolt liiklusõnnetuse põhjustamine on tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 7417 lg. 1 alusel. Samas peab kohus võimalikuks B.D-le määratud karistuse kergendamist. B.D selgitas oma majanduslikku olukorda, samuti esitasid ta tõendi, mille kohaselt AS TAK’ile varalist kahju ei tekitatud. Samuti puuduvad tal kehtivad karistused. Eeltoodu alusel jõudis kohus järeldusele, et määratud karistust on võimalik kergendada Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku §§ 109-111; §132 p 2; § 133-135. Piret Liivo Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.