kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Külli Saks Süüdistatav § 213 lg 1 järgi K.U elukoht: XXXX XX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Otto Preem RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada K.U
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui K.U ei pane 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Vastavalt
§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel 51 (viiskümmend üks) eurot 13 senti P.H. kasuks. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Valga Advokaadibüroo kasuks välja 77 (seitsekümmend seitse) eurot 93 senti, sealhulgas käibemaks 12 (kaksteist) eurot 99 senti advokaat Otto Preemi poolt K.U-le Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista K.U-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti, toimikust koopia tegemise kulu 45 senti ja riigi õigusabi kulud 213 (kakssada kolmteist) eurot 39 senti. KrMS § 423 ja § 424 alusel määrata, K.U on õigus tasumisele kuuluvad menetluskulud tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu K.U süüdistatakse selles, et tema kasutas Tartumaal XX vallas XX külas XX korteris varalise kasu saamise eesmärgil P.H. Swedbank AS internetipanga paroolikaarti, kasutajatunnust ja salasõna, mille sai enda valdusesse Tartumaal XX vallas XX külas XX korterist, sisestas andmed ebaseaduslikult arvutiprogrammi arvuti IP-aadressilt 217.159.179.60 ning kandis 29.09.2010 kell 19.29 P.H. arvelduskontolt nr 1104432405 Krista Soosaare arvelduskontole nr XXX üle 800 krooni, mille omastas. 29.09.2010 kell 18.14 kuni 18.48 esitas K.U P.H. nimel Tartumaal XX vallas XX külas XX korteris arvuti IP-aadressilt 217.159.179.60 internetipanga kaudu Swedbank AS-le väikelaenu taotluse summas 20500 krooni, kasutades P.H. internetipanga paroolikaarti, kasutajatunnust ja salasõna. Kirjeldatud teoga püüdis K.U saada varalist kasu laenutaotluses toodud summas. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna pangatöötaja võttis telefoni teel ühendust P.H., et teatada positiivne vastus laenu saamise kohta, mille peale P.H. teatas, et tema ei ole laenu soovinud ning taotlus jäeti rahuldamata. Kuriteoga põhjustas K.U P.H. varalist kahju 800 krooni (51,13 eurot). Sellega K.U pani toime
varalise kasu saamise andmete ebaseadusliku sisestamise teel andmetöötlusprotsessi. 2 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
lg 1 ettenähtud kuriteo eest nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel jätta tingimisi vangistus K.U suhtes kohaldamata kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et K.U on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse K.U süüdi tunnistada
Kuriteoga on tekitatud varalist kahju kannatanu P.H. 800 krooni, s.o. 51,13 eurot, millises summas on esitatud tsiviilhagi. Süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. K.U poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks ühe pooltunni eest summas 15,98 eurot, õigusabi osutamise kohta kulutatud aja eest 25,56 eurot ja sõidukulude hüvitamiseks 23,40 eurot, millele lisandub 20%-line käibemaks, kokku 77,93 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ punktide 18, 47.2 ja 54 kohaselt. Lisaks riigi õigusabi kulule 77,93 eurot on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 135,46 eurot, toimikust koopia tegemise kulu 45 senti ja süüdimõistva 3 kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna K.U puudub kindel töökoht, tema sissetulek koosneb juhutöödest saadavast tasust, käib kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine talle ilmselgelt üle jõu. Eeltoodud põhjustel tuleb KrMS § 423 ja § 424 alusel anda K.U-le võimalus tasuda menetluskulusid ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ingeri Tamm Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.