,
,
,
lg 3,
S § 214 lg 2 p 1,4 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust. 2
lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja
S § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 2 aastat 8 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui H.B 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas – • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Süüdi tunnistada P.D KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust.
lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja
S § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 2 aastat 8 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui P.D 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas – • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. P.D suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest. 2 3 Kuna nii H.B kui ka P.D vabastati viimase karistuse kandmiselt vangistusest tingimisi ennetähtaegselt kateaegadega ja mõlemad katseajad kestavad ning katseajal ei ole H.B ja P.D uut kuritegu toime pannud ja ka katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi nad rikkunud ei ole (vähemalt kohtule andmeid kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise kohta ja katseajal uue kuriteo toimepanemise kohta esitatud ei ole), siis puudub kohtul küllaldane õiguslik alus KarS § 76 lõigetele 5 ja 6 tuginedes karistuse täitmisele pööramiseks ja kohus KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristust ei moodusta. Vangistusest tingimisi ennetähtaegselt isikute vabastamisega andis riik neile isikutele võimaluse jääda vabadusse teatud tingimistel ja neid tingimusi on H.B ja P.D senini täitnud. Olukorras, kus isikud on vangistusest karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuigi oli teada, et nimetatud isikud on kahtlustatavad vangistuses karistuse kandmise ajal kuriteo toimepanemises, andis riik süüdimõistetutele võimaluse jääda vabadusse tingimusel, et nad katseajal ei rikuks kontrollnõudeid ja kohustusi ning ei paneks toime uusi kuritegusid. Kuna süüdimõistetud on vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna järginud neile katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ning pole uusi kuritegusid toime pannud, siis käesoleval ajal ei oleks enam ka karistuse mõistmise eesmärkidest lähtudes otstarbekohane reaalse vangistuse kohaldamine ja liitkaristuse pelgalt KarS § 65 lg 2 alusel moodustamine (vt KarS § 56 – karistuse eesmärgiks on panna süüdlane hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorra huve; käesoleval juhtumil ei ole õiguskorra huvid uuesti ohtu sattunud ja süüdistatavad on vabaduses viibides hoidunud uute kuritegude toimepanemisest). Ka ei oleks käesoleval ajal, mil riik otsustas I astme kuriteo vangituses karistuse kandmise ajal toimepanemises kahtlustatavad vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, enam süüdimõistetute suhtes õiglane neile eelneva süüdimõistva kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa täitmisele pööramine, kuna süüdimõistetud on vabaduses senini käitunud õiguskuulekalt – pole uusi kuritegusid toime pannud ning on täitnud neile katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi (
p 1,2, Eesti Vabariigi põhiseaduse preambula ja § 3 alusel ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 6 alusel on Eesti Vabariik rajatud muuhulgas õiglusele ja igaühel on õigus õiglasele menetlusele). Eeltoodust tulenevalt kuulub käesolev kohtuotsus H.B ja P.D suhtes täitmisele nende suhtes eelnevalt tehtud kohtuotsustest ja kohtulahenditest iseseisvalt. MENETLUSKULUD Kuna süüdistatavad on töövõimelised (toimikus andmeid nende töövõimetuse kohta ei ole), süüdistatavatel on olemas töökohad ning kohest menetluskulude hüvitamise kohustust süüdistatavatel ei lasu, menetluskulusid on võimalik tasuda ka vastavalt enda võimalustele täitemenetluse käigus ning kohtul ei ole küllaldast alust arvata, et menetluskulude hüvitamine käiks süüdistatavatele ilmselt üle jõu, siis puudub alus
Pealegi olid süüdistatavad vangistuses kuritegu toime pannes varasemalt nende suhtes toimetatud kriminaalmenetlustest 3 4 igakülgselt teadlikud sellest, et uue kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral lasub neil ka menetluskulude hüvitamise kohustus.
lg 1 alusel välja mõista H.B-lt riigituludesse menetluskuludena: • 84 eurot 36 eurosenti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (I,124-125,140-141;
lg 1 p 4), • 441 eurot 01 eurosenti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (
lg 1 p 4), • 45 eurosenti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (I,134;
lg 1 p 5), • 695 eurot 05 eurosenti sundraha (
lg 1 p 9,
lg 1 p 1).
lg 1 alusel välja mõista P.D-lt riigituludesse menetluskuludena: • 65 eurot 19 eurosenti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (I,112-113,137-138;
lg 1 p 4), • 441 eurot 01 eurosenti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (
lg 1 p 4), • 45 eurosenti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (I,135;
lg 1 p 5), • 695 eurot 05 eurosenti sundraha (
lg 1 p 9,
Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-10-12712, menetluskulu“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-10-12712, menetluskulu“, või - pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-10-12712, menetluskulu“. Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (
,
Advokaat Anu Pärteli kaitsjatasutaotlus 441 euro 01 eurosendi nõudes rahuldada ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo In Jure kasuks 441 eurot 01 eurosenti (summa on koos käibemaksuga) advokaat Anu Pärteli süüdistatav P.D kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest (Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord, punktid 16,18,19,21,2). Advokaat Aivar Kello kaitsjatasutaotlus 441 euro 01 eurosendi nõudes rahuldada ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo In Jure kasuks 441 eurot 01 eurosenti (summa on koos 4 5 käibemaksuga) advokaat Aivar Kello süüdistatav H.B kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest (Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord, punktid 16,18,19,21,2). TSIVIILHAGI kriminaalasjas esitatud ei ole. ASITÕENDID 15.02.2010.a asitõendite vaatlusprotokollis (I,58-63) loetletud asitõendid - kirjad, ümbrikud, paberilipik, mis kõik asuvad ühes ümbrikus (I,64), jätta kohtuotsuse jõustumise järgselt
Tartu Vanglast pärinevad videosalvestised (I,65-69), mis asuvad ühel CD-R plaadil ümbrikus (I,70), jätta
Kohtuotsuse koopia edastada prokurörile, süüdistatavatele, kaitsjatele, kannatanutele L.R. (I,9,132,146) ja I.R. (andmed ümbrikus – I,17,21) ning kohtuotsuse jõustumise järgselt Kohtute Raamatupidamiskeskusele (menetluskulusid käsitlevas osas). EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal
lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.
lg 3 p 2 alusel puudub prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (
lg 3).
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 07.oktoobril 2011.a alates kella 16.00-st juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise
Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa
Heli Sillaots kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.