4-11-2142/6

Väärteoasi nr. 4-11-2142 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.08.2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-11-2142 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Rebane Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Kohtuasi R.V (isikukood XXX) NPALS § 151 järgi Vaidlustatud lahend Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud väärteoasi Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 04.05.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2317,11,003146 15.08.2011.a. kaebuse esitaja R.V kaebuse esitaja kaitsja Indrek Sirk kohtuvälise menetleja, Põhja Prefektuuri esindaja Triinu Riigor RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p 1, § 133-135, § 155-156, § 23 kohus otsustas: Jätta R.V kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 04.05.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2317,11,003146 muutmata. Jätta rahuldamata kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 288,00 eurot ning jätta see menetluskulu kaebuse esitaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest 19.08.2011.a. ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis (asuk. Tallinn, Liivalaia 24) s.o. alates 13.09.2011.a. Kassatsiooniteate mitteesitamisel motiveeritud kohtuotsust ei koostata. Asjaolud ja menetluse käik Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse väärteomenetleja Sigrid Munak koostas 11.04.2011.a. väärteoprotokolli AB 1132069 väärteoasjas nr 2317,11,003146 R.V-le selle eest, et tema 12.02.2011.a. kella 14:35 ajal Harjumaal, Tallinnas, Ehitajate tee Üliõpilaste tee juures, tarvitas narkootilist või psühhotroopset ainet (kokaiin) ilma arsti ettekirjutuseta (tuvastatud EKEI aktiga nr 325T). Nimetatud tegevusega pani 1 R.V toime väärteo, mis on kvalifitseeritav NPALS § 15 järgi. Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse otsusega karistati R.V väärteoasjas nr. 2317,11,003146 tehtud otsusega NPALS § 151 alusel NPALS § 3 lg 1 rikkumise eest rahatrahviga 100 trahviühiku suuruses summas, s. o. 400 eurot, samuti kohustati teda tasuma menetluskulud joobe tuvastamise ja ekspertiisiga seoses, vastavalt 48 ja 35 eurot. Otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja arvestanud otsuse tegemisel asjaoluga, et mootorsõiduki juhtimisel narkootilise aine tarvitamistunnustega oli tegemist enamohtliku väärteoga -juht seadis reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Otsuse kohaselt on narkootilise aine tarvitamine tuvastatud raviasutuse arsti hinnanguga, mille kohaselt esinevad isikul narkootilise või psühhotroopse aine või muu samase toimega aine tarvitamise tunnused, kuid joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine ei ole sedastatav. Joovet ei ole tuvastatud. Samuti otsuse kohaselt, tuvastati EKEI uuringuaktiga R.V-lt võetud uriiniproovis on tuvastatud narkootiline aine - kokaiini metaboliidid, mis kuuluvad. Harju Maakohtule 23.05.2011.a. esitatud kaebuses taotleb kaebuse esitaja R.V Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo poolt väärteoasjas nr. 2317,11,003146 tehtud otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist V™S § 29 lg 1 p 1 alusel, samuti menetluskulude hüvitamist. Kaebuses leitakse, et väärteotoimikust ei nähtu selgelt, millisel viisil ning kelle poolt on tuvastatud narkootilise aine esinemine R.V organismis. Kaebuse kohaselt ei nähtu materjalidest R.V-le tema õiguste selgitamist – talt nõuti proove ning ta saadeti pärast proovide võtmist politsei saatel minema. Järeldatakse, et narkootilise aine tuvastamine ei ole jälgitav, ei nähtu kuidas proove võeti, proovide pitseerimine ja uuringute tegemise aeg. Kaebuses on leitud, et kohtuväline menetleja on väljunud väärteoprotokolli piiridest, viidates Riigikohtu seisukohale kohtuasjas nr, mille kohaselt on V™S §-s 87 toodud väärteo arutamise piirid siduvad ka kohtuvälisele menetlejale. Kaebuses viidatakse, et väärteoprotokolli kohaselt tarvitas menetlusalune isik psühhotroopset ainet (kokaiin) ilma arsti ettekirjutuseta, kuid vaidlustatud otsusega karistati menetlusalust isikut aga hoopis mootorsõiduki juhtimise eest olles eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet (kokaiini metaboliidid) ilma arsti ettekirjutuseta Seega leitakse, et väärteoprotokolli ja otsuse teokirjeldused erinevad oluliselt ning sedastatakse, et NPALS § 151 ei sätesta karistust mootorsõiduki juhtimise eest. Kaebuses on märgitud, et vaidlustatud otsuses on määratud karistus kokaiini metaboliitide tarvitamise eest, väärteoprotokollis aga kokaiini tarvitamise eest ja leitud, et tegemist ei ole sama ainega. Osundatakse, et muutunud on ka teo toimepanemise koht ja aeg, kuna otsuses on sõnalise kirjelduse järgi teo toimepanemise ajaks määratlemata aeg ja koht enne väärteoprotokollis märgitud aega ja kohta. Kaebuses viidatakse Riigikohtu seisukohale kohtuasjas nr 3-1-1-49-09, mille kohaselt tuleb kohtul lähtuvalt V™S §-st 87 silmas pidada, et võrreldes väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega ei tohi otsuses täiendada teo toimepanemise kohta puudutavaid andmeid olulisel määral. Leitakse, et kuna otsuses esitatud väärteokirjelduse kohta ei ole väärteoprotokolli koostatud, puudub asjas väärteoprotokoll, mis väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena tooks kaasa otsuse tühistamise ja väärteomenetluse lõpetamise. Lisaks osundatakse kaebuses sellele, et R.V tegevuses ei ole tunnustatud süüteokoosseisu subjektiivseid tunnuseid – kuna isik on eitanud järjekindlalt narkootilise aine tarvitamist ning narkootiline aine võib organismi sattuda ka isiku enda teadmata. Samuti leitakse, et kuna narkootilised ained võivad inimese organismis püsida päevi ja isegi nädalaid, arst ei tuvastanud antud juhul joobeseisundile viitavaid tunnuseid, ei saanud narkootilise aine sattumine organismi olla vahetu. Kaebuse kohaselt välistada narkootilise aine sattumist R.V organismi tema Soomes viibimise ajal. Seeläbi, viidates Riigikohtu seisukohale kohtuasjas nr 3-1-1-16-09, pole karistusseadustiku isikulise kehtivuse põhimõttest ja kohtu seotusest väärteo arutamise piiridega tulenevalt isikut võimalik teise riigi territooriumil toime pandud väärteo eest karistada. 15.08.2011.a. toimunud kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ning tema kaitsja täielikult kaebuse juurde ning taotlesid kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kaebuse esitaja R.V selgitas, et sõitis 12.02. kella 14.30 ajal. Kuus autot ootas tema järel. Auto oli uus ja pidurituled ei töötanud, et otsasõitu vältida, sõitis sõidutee ääres oleva piirde vastu lumevalli. Ta viidi Rahumäele ja talle tehti kiirekspertiis-narkotest. See näitas narkoaine tarvitamist, alkoholitest näitas nulli. Ta saadeti Wismarisse ekspertiisi, kus võeti uriiniproov, mis näitas, et see ei ole kvalifitseeritav joobeks. Väidetavalt oli uriinis kokaiin. Kui ta viidi Wismarisse, siis ei selgitatud talle midagi, öeldi, et viiakse narkoekspertiisi. Kuus päeva enne seda viidi ta ka sinna, kuna ta jäi roolis magama, kuna oli magamata ning väidetavalt ekspertiisis tuvastati midagi, aga kriminaalasi lõpetati. Narkootilisi aineid ta tarbinud ei ole. Arvab, et narkootiline aine võis organismi sattuda siis, kui ta käis Zanzi baaris Lasnamäel ja talle võidi klaasi sisse midagi panna. Ta oli puhkusel, käis tihti baaris nii Eestis kui ka Soomes. Soomes käis poolteist nädalat enne seda juhtumit. Kaebuse esitaja kaitsja lisas kohtuistungil, et narkootilise aine kogus juhul, kui seda ka isiku organismis oli, pidi olema väga väike, kuna kiirabi ei tuvastanud kell 14.40 mingeid joobetunnuseid. Ta lisas, et politseiniku ja abipolitseiniku näol ei ole tegemist asjatundjatega, kes saaksid anda hinnangu tervislikule seisundile. Ta osundas, et indikaatorvahendi kasutamise protokollil on üksnes menetlusaluse isiku allkiri. Tõendamist ei ole leidnud, et R.V oleks tarbinud narkootilist ainet. Kaebuse esitaja kaitsja leidis, et väljutud on väärteoasja piiridest, et väidetavalt tarvitas isik ainet kohapeal, ühtegi tõendit selle kohta pole. Niisamuti lisas, et tuvastamata on subjektiivsed tunnused, narkootiline aine võis isiku organismi sattuda ka siis, kui isik käis pidudel, sh näiteks Soomes. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et narkootilise aine tuvastamine on jälgitav, lisades, et Wismari haigla võtab proovi ja see jõuab pitseeritult EKEI-sse, saatmise viivitus oli tingitud sellest, et tegu oli nädalavahetusega. Samuti leidis, et see, et isik oli narkootilist ainet tarvitanud, on tuvastatud nii Wismari haigla, kui EKEI labori tulemustega. Tunnistaja TTselgitas, et kohtus R.V-ga seoses avariiga Üliõpilaste teel. Seal oli auto sõitnud teeservas oleva barjääri vastu. R.V kontrolliti alkoholijoovet, seda ei olnud. Joobe tuvastamise protokolli täitis politseinik ja pani sinna kirja kõik tunnused, mis isikul olid. Isik ei suutnud öelda, mis päev on, mis manöövrit sooritada püüdis, kust ta tuli, seega oli ebaadekvaatne ajas ja kohas. Isik toimetati osakonda, kus talle pakuti teha kiirtest, millega isik nõustus. Testi tegid kaks korda, esimesel korral see ei töötanud, teisel korral näitas test tulemust (narkoaine tarvitamist) nii kontrollribal kui ka teisel ribal. Kontrollriba näitab, et test töötab. Teine riba näitab konkreetselt, milliseid aineid on tarvitatud. Milline aine konkreetsel juhul oli, seda ta ei mäleta. Pärast viidi isik Wismarisse, sinna oli ta nõus minema. Kiirtest tehti seepärast, et sümptomid viitasid sellele, et tegemist ei ole alkoholi- vaid muu joobega. Talle tundus, et see isik ei ole täie mõistuse juures. Protseduuri ajal läks tema olemine selgemaks. Isiku jutust oli alguses raske aru saada, ta rääkis, et oli pidu pidanud, tema ütlused muutusid pidevalt. Kord ütles, et tahtis ära keerata enne trammiteed. Teine variant oli, et üritas kõrvale tõmmata vastutuleva auto eest, kolmas oli, et jäi roolis magama. Tunnistaja arvas, et võis trammitee kohta käiva jutu mõne muu situatsiooniga segi ajada (võis olla ka jutt valgusfoorist), tegu on pool aastat vana situatsiooniga, kuid põhilisi fakte mäletab kindlasti. Narkootikume tarvitamas ta isikut ei näinud. Kohus avaldas ja uuris kohtuistungil ka järgmisi tõendeid: - indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl 2), mille kohaselt R.V 12.02.2011.a. kell 14.42 ajal alkoholijoovet ei tuvastatud. Märgitud on, et isikul esinevad järgnevad tunnused: silmade punetus, reaktsioonikiirus häiritud, arusaamatu kõne, esineb häireid aja-, isiku- ja kohatajus; koordinatsioon kergete häiretega; unine käitumine. Isik on kinnitanud, et talle on tema õigusi selgitatud. Kontrollijaks patrullpolitseinik Raino Häälme. - joobeseisundi tuvastamise saatekirja (tl 4), mille kohaselt on R.V-lt 12.02.2011.a. kell 16.20 võetud uriiniproov, mis on positiivne kokaiinile. - saatekirja joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemiseks (tl 5), mille kohaselt esinesid 12.02.2011.a. R.V-lt võetud proovi põhjal narkootilise aine tarvitamistunnused. - saatelehte laboratoorseks sõeluuringuks psühhoaktiivsete ainete suhtes (tl 6), mille kohaselt on R.V-lt 12.02.2011.a. kell 16.30 võetud uriiniproov osutunud positiivseks kokaiini suhtes. - narkootiliste või psühhotroopsete aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise akti (tl 8), mille kohaselt on läbivaatuse käigus 12.02.2011.a. kell 16.29 leitud, et R.V esinevad kokaiini tarvitamise tunnused, kuid joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine ei ole sedastatav. Seejuures on märgitud, et isiku pupillid olid kitsad, tal esines ebakindlus sõrme-nina katsel ja kand-varvas kõnnil, isik oli rahutu, kergelt pidurdatud, aeglane. Labori sõeluuring positiivsed kokaiini suhtes. - joobeseisundi tuvastamise saatekirja (tl 8), mille kohaselt on R.V-lt 12.02.2011.a. kell 16.20 võetud uriiniproov, mis on positiivne kokaiinile. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis on uriiniproovis tuvastatud kokaiini metaboliidid. - kiirabikaarti (tl 9), mille kohaselt 12.02.2011.a. kell 14.45 R.V kaebusi oma tervise suhtes ei olnud, mäletab kõike. Autoavarii toimumist eitab. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust (tl 10), mille kohaselt kõrvaldati R.V sõiduki juhtimiselt 12.02.2011.a. kell 14.40 seoses sellega, et oli alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid. - tunnistaja TTülekuulamise protokolli (tl 11), mille kohaselt 12.02.2011.a. kell 14.35 sai ta abipolitseinikuna väljakutse Ehitajate tee/Üliõpilaste tee ristmikule, kus Opel Omega reg nr XXX oli sõitnud teepiirde otsa. Sõiduk oli lumehange peal ja oli riivanud parklas olevat sõidukit. Autoroolist leidsid esimesena kohale jõudnud päästeameti töötajad R.V. Kohale jõudes kell 14.40 oli R.V silmnähtavalt uimane, närviline ja segaduses. Jutu järgi oli isik sõitnud hange, et vältida tagant otsasõitu valgusfoori taga olevatele autodele. Isik ei teadnud kuupäeva, ei osanud öelda, kelle oma on auto, millega sõitis. Kiirabi vaatas isiku üle ning ei tuvastanud mingeid vigastusi. Joovet ei tuvastatud, kuid indikaatorvahend näitas võimalikku narkojoovet. Isik toimetati joobeekspertiisiks Wismari polikliinikusse. - karistusregistri väljavõtteid (tl 17-20; 27-30), mille kohaselt on R.V toime pannud 14 väärtegu, millest 13 on liiklusalased. Viimased väärteod on toime pannud 06.01.2009.a. ja 31.01.2011.a. - väärteoprotokolli (tl 19), mille kohaselt R.V 12.02.2011.a. kella 14:35 ajal Harjumaal, Tallinnas, Ehitajate tee Üliõpilaste tee juures, tarvitas narkootilist või psühhotroopset ainet (kokaiin) ilma arsti ettekirjutuseta (tuvastatud EKEI aktiga nr 325T). Nimetatud tegevusega pani 1 R.V toime väärteo, mis on kvalifitseeritav NPALS § 15 järgi. R.V on protokolliga tutvunud, on soovinud otsust elektronkirja teel. - maanteeameti liiklusregistri väljavõtet (tl 21), mille kohaselt oli 10.03.2011.a. seisuga R.V kehtiv B-kategooria sõiduki juhtimisõigus; sõiduki Opel Omega reg nr XXX omanikuks KK. - kriminaalmenetluse lõpetamise määrust (tl 22-23), mille kohaselt lõpetati R.V suhtes kriminaalmenetlus 12.02.2011.a. mootorsõiduki narkootilises joobes juhtimise osas, kuivõrd eeluurimisega tuvastati, et isikul esinesid kokaiini tarvitamise tunnused, kui ei esinenud joobeseisundile vastavat kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumist või muutumist. Kohtu järeldused Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja ja tema kaitsja ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, kuulanud üle tunnistaja ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise, leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Kohtuvälise menetleja otsuses R.V-le etteheidetava süüteo sisuks on NPALS § 3 lg 1 rikkumine. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kirjeldatud tegu on kohtuvälise menetleja poolt kvalifitseeritud NPALS § 15’1 järgi, s.o. narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamisena. Kohtu hinnangul on tuvastamist leidnud, et R.V oli tarvitanud narkootilist ainet kokaiini, kuivõrd nimetatud kokaiini metaboliite (millised tekivad alles kokaiini inimorganismi manustamise järel) leiti R.V-lt võetud proovist. Proovi võtmise aeg ja koht on jälgitavad – need nähtuvad joobeseisundi tuvastamise saatekirjadest (tl 4, 5), laboratoorse sõeluuringu saatelehelt (tl 6). Kohus leiab, et kaebuse esiaja ja tema kaitsja esitatud seisukoht nagu tuleks tuvastada ka täpne narkootilise aine tarvitamise koht, oleks ebamõistlik ning on vastuolus ka NPALS § 15’1 toodud väärteokoosseisuga. Nimetatud väärteokoosseis käsitleb üksnes narkootilise aine tarvitamist (jt teisi koosseisulisi narkootilise aine käitlemisviise), määratlemata seejuures ajalisi või ruumilisi piire nimetatud tegevuse jaoks. Kohus leiab, et vajalik on tuvastada narkootilise aine varasema tarvitamise fakt ajal, mil isik on allutatud menetleja kontrollile. Antud juhul tähendab see seda, et R.V oli enne menetlustoimingute tegemist nimetatud ainet tarvitanud, kahtlus selleks oli olemas juba politseiametniku poolt indikaatorvahendi protokolli kasutamise ajal (protokolli märgitud tunnused, mis viitasid joobeseisundi kahtluse olemasolule), teadmisena realiseerus see aga ekspertiisiasituses uuringu läbiviimisel, kui sai kinnitust, et R.V-lt võetud proovist leiti kokaiini tarvitamise tulemusel tekkivaid kokaiini metaboliite. Kohtu hinnangul oleks narkootilise aine tarvitamise aja ja koha tuvastamine ebamõistlik ka seadusandja mõttest lähtuvalt – enamikel juhtudel poleks võimalik seda tuvastada, kuna keelatud tegevusena püüab narkootilise aine manustaja selle tarvitamist avalikkuse eest varjata. Kohus märgib, et kaebuse esitaja väitis kohtuistungil, et ka kõnealusest sündmusest 6 päeva varem viidi tema suhtes sarnastel asjaoludel läbi uurimistoiminguid. Niisamuti väitis ta, et oli neile kordadele eelnevalt viibinud Soomes, kus võidi talle narkootilist ainet joogi sisse panna. Väärib tähelepanu, et isik kinnitas, et Soomes viibis ta nädal-poolteist enne juhtunut. Kohtuistungil väitis R.V ka, et viibis ka Lasnamäel baaris, kus samuti võidi tema joogi sisse uimastavaid aineid panna. Kohtu hinnangul on kõik isiku väited selle kohta, et temale võidi talle teadmata midagi jookide sisse panna ümberlükatavad faktiga, et isik oli kinnipidamiskohal s.o. 12.02.2011.a. kella 14:35 ajal Ehitajate tee/Üliõpilaste tee juures ebaadekvaatse, s.t. narkootilise aine tarvitamisele viitava käitumisega, mida tähendati ka indikaatorvahendi kasutamise protokollis ja mida kinnitas kohtuistungil tunnistaja TT. Kohus leiab, et isiku karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Kaebuse esitajale väärteootsuse määratud rahatrahv oli sanktsiooni keskmise määra lähedal, narkootilise aine tarvitamistunnustega mootorsõiduki juhtimisele asumine ohustas lisaks isikule endale ka teisi liiklejaid. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei nähtu. Kaitsja taotles ka menetlusaluse isiku poolt kantud õigusabikulude hüvitamist. Kohus märgib, et kuivõrd kaebus rahuldamisele ei kuulu, ei kuulu hüvitamisele ka menetluskulud. Anne Rebane Kohtunik