Obsah (13)

§ 238§ 337§ 199§ 62§ 309§ 339§ 312§ 341§ 306§ 313§ 128§ 175§ 185

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2011 Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-11-9603 Kohtukoosseis Kohtunikud Ivi Kes

§ 238lg 2 alusel mõistis karistuseks 6 kuud vangistust. Maakohus tunnistas H.D süüdi Kar

S § 203 - § 22 lg 3 järgi ja karistas 6 kuulise vangistusega.

§ 238lg 2 alusel mõistis karistuseks 4 kuud vangistust. 2 Kar

S § 73 lg. 1, 3 alusel määras Andrei Antonov’ile ja H.D-le 3 aastase katseaja. Katseaja algust arvestas kohtuotsuse kuulutamise päevast. KarS § 68 lg. 1 alusel arvas kantud karistuseks Andrei Antonov’il ja H.D eelvangistuses viibitud aeg 29.09.2010 a. s.o. 1 ( üks ) päev. APELLATSIOONID:

1. A.Antonovi kaitsja vaidlustab Harju Maakohtu otsuse täies ulatuses. Palub tühistada Harju Maakohtu otsus ning teha käesolevas asjas määrus, millega lõpetada Andrei Antonov'i suhtes kriminaalmenetlus KarS § 203 järgi. Apellant leiab, et kohtuotsuse tegemisel Harju Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi ja rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõiguse norme, mis tõi kaasa põhjendamatu kohtuotsuse ja on KMS § 338 p-de 2 ja 3 järgi aluseks kohtuotsuse tühistamisele. Kaitsja avab KarS § 203 ettenähtud objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ja Riigikohtu seisukohad kriminaalasjas nr 3-1-1-20-
2. Kaitsja avab KarS § 16 lg 1 sisu ja märgib, et tunnistaja T L’i poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest (t.l 10) nähtub, et tegemist on tavalise aerosoolvärviga, mida puhastakse käsitsi spetsiaalse vahendiga. Ühte vagunit on võimalik selliselt puhastada 2-3 korda, peale seda kulub alusvärv maha ja siis on vaja terve vagun üle värvida. Samad teadmised graffiti joonistamiseks kasutatud spray värvi omaduste kohta olid ka Andrei Antonov'il, kes spray värvi kasutades vagunitele joonistamisel ei olnud ega pruukinud olla teadlik, et vagunid 2201 ja 3201 olid väidetavalt varasemalt graffitiga soditud ning vagunite puhastamiseks tuleb need üle värvida, mis toob kaasa kulud summas 95040 krooni vastavalt AS Elektriraudtee hinnakalkulatsioonile (t.l 141) ehk olulise kahju KarS rakendamise seaduse § 8 p 1 järgi. Sellisel juhul ei pruukinud Andrei Antonov olla teadlik KarS § 203 sätestatud kuriteo objektiivse külje tunnuseks olevast olulisest kahjust ega pannud toime inkrimineerivat tegu tahtlusega. Kohtupraktika kohaselt iseloomustab kaudset tahtlust eelkõige toimepaneja poolt võimaliku tagajärje heakskiitmine, selle saabumisega soostumine. Käesolevas kriminaalasjas Andrei Antonov'ile teadaolevad spray värvi omadused lubasid tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru oluliseks kahjuks, lootus tagajärje saabumata jätmisele oli adekvaatne ja tõsimeelne. Sel juhul tekitas ta AS-ile Elektriraudtee väidetava kahju ettevaatamatusest. KarS § 15 lg 1 järgi ning Riigikohtu seisukohast kriminaalasjas nr 3-1-1-20-09 tulenevalt ei ole võõra asja rikkumine või hävitamine ettevaatamatusest KarS § 203 järgi karistatav. Eelpooltoodud põhjendustel tegi Harju Maakohus põhjendamatu järelduse, et on tõendatud Andrei Antonov'i süü KarS § 203 ettenähtud kuriteo toimepanemisel. Harju Maakohtu otsusest ei nähtu, et kohus, tehes järelduse, et on tuvastatud Andrei Antonov'i süü KarS § 203 sätestatud kuriteo toimepanemisel, oleks arvestanud KarS § 15 3 lg 1 ja tunnistaja Li ütlustega vaidlusaluste vagunite sodimisel kasutatud spray värvi omaduste kohta. Harju Maakohtu otsus on põhjendamatu kohtuotsusega rahuldatud tsiviilhagi summas 6 469,89 eurot osas. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse (RKKK 3-1-1-60-07, p 52). Kohtutoimikus olevate Paintlines OÜ 15.12.2010.a. hinnapakkumise ja AS Elektriraudtee kalkulatsiooni lähteandmed, s.o töödeldava pindala suurus ja tööde maksumus on vastuolulised, erinevad teineteisest oluliselt ning ei tõenda usaldusväärselt värvi eemaldamiseks vajalike kulude summat. Tunnistaja T Li poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste kohaselt kasutati vagunite sodimisel tavalist aerosoolvärvi, mida puhastatakse käsitsi spetsiaalse vahendiga. Kohtutoimikus puuduvad tõendid, et vagunid 2201 ja 3202 oleks varasemalt soditud, mille puhul on tunnistaja ütluste kohaselt tuleb need üle värvida. Kohtutoimikus puuduvad usaldusväärsed tõendid, et väidetavad kulud vagunite ümbervärvimiseks on põhjuslikus seoses Andrei Antonov'i poolt toime pandud teoga ja oleks selle tagajärg. VÕS § 132 lg 3 järgi nõutava kahju puhul peab kahju suurust ja põhjuslikku seost teo ja kahju vahel tõendama hageja. Apellatsioonkaebuse esitaja märgib, et juhul, kui AS Elektriraudtee kasutas värvide pesemiseks aktsiaseltsi töötajaid, ei too see kaasa aktsiaseltsi vara vähenemist. AS Elektriraudtee kalkulatsioonis nimetatud kuludest võib lugeda põhjendatuks üksnes kulusid lahustitele summas 30 88 krooni. Sellisel juhul tuleb Andrei Antonov'i toime pandud tegu kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi.

§ 337

lg 2 p 1 alusel palub apellant tühistada Harju Maakohtu otsust ning teha käesolevas asjas määrus, millega lõpetada Andrei Antonov'i suhtes kriminaalmenetlus KarS § 203 järgi. 5. H.D kaitsja vaidlustab otsust H.D süüdimõistmise osas ja palub lõpetada kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu

§ 199lg 1 p 1 järgi.

Kaitsja leiab, et toimikus pole tõendeid H.D tahtlikust kaasosalusest võõra vara kahjustamises, tekitades sellega olulise kahju. Süüdistatav, viies A.Antonov’it ja teisi väljaselgitamata isikuid graffitit tegema, ei olnud teadlik tekitatava kahjus suurusest. Otsuses puudub viide olulise kahju tekitamisele. Maakohus ei ole otsust tehes tuginenud tõendatuks tunnistatud asjaoludele ja on seetõttu ebaseaduslik. Rikkudes

§ 62p 2,3 nõuet puuduvad otsuses tsiviilhagi rahuldamise osas põhjendused.

Hagi tuleb jätta rahuldamata. Kaitsja juhib tähelepanu asjaolule, et hageja tellis ettevõttelt Paintless OÜ pakkumise summas, mis veidi ületab olulise kahju summat, kuid ei arvestanud selle vastavust loogikale. Toimikus on Paintless OÜ Pakkumine maksumusega 79 200 krooni, millel lisandub käibemaks, kokku 95 040 krooni. Tsiviilhagis on äratoodud summaks aga 101 231,80 krooni. Paintless OÜ pakkumistes ja kalkulatsioonis arvestatud maksumus 4 on omavahel vastuolus sest kalkulatsiooni järgi on vaja värvida ja puhastada kokku 45,2 m2 pinda, pakkumiste osas on vaja puhastada ja värvida 120 m2 pinda ja sellest lähtuvalt on ka arvestatud maksumus. Kahju suurust tõendavad andmed on vasturääkivad, ebaselged ja tsiviilhagi summas 101 231 krooni on tõendamata. Otsus on ebaseaduslik, sest puuduvad asjaolud, millele kohus tugines olulise kahju hindamisel. Palub hüvitada kaitsjatasu summas 700,00 eurot. PROKURÖRI SEISUKOHT: 6. Vaidlustatud Harju Maakohtu 19.10.2011.a. otsus Andrei Antonov´i süüdimõistmises KarS § 203 järgi ja H.D süüdimõistmises KarS § 22 lg 3 - § 203 järgi on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonis esitatu kohta märgib prokurör: KarS § 203 ettenähtud süüteokooseis eeldab olulise kahju tekitamist, mis teo toimepanemise hetkel oli 43 500 krooni (2780,2 eurot) ning alates 01.01.2011 2780,2 eurot. Rikutud kolmest vagunist ühel piisas värvi kõrvaldamiseks puhastamisest ning kaks tuleb üle värvida. Kannatanu esindaja on selgitanud, et selliselt rikutud vaguneid on võimalik puhastada 2-3 korda, seejärel on värvkate kulunud niivõrd õhukeseks, et vagun tuleb üle värvida. Kuigi värvidega rikuti kolme vaguni üks külg, on kannatanu esitanud tsiviilhagi vaid kahe vaguni ühe külje värvimise osas (mõlema vaguni puhul pool terve vaguni värvimise maksumusest). Kuna vagunite puhastamisega kahjustub vaguni värvkate 33-50% ulatuses (puhastada saab pinda 2-3 korda) on kannatanu asetamiseks rikkumisele eelnenud olukorrale võimalikult lähedasse olukorda, sobiv vahend rikutud vagunite üle värvimine, mitte puhastamine. Seega on tekitatud kahju hulka kahe vaguni ühe külje värvimise kulu arvamine põhjendatud. Riigikohtu lahenditele nr 3-1-1-32, 3-1-1-142-05 viidates prokurör märgib, et kergemeelsusest rääkimiseks peab olema lootus tagajärje mittesaabumisele isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Seega kergemeelsusest rääkimiseks pidi süüdistatavate lootus olulise kahju mittetekitamisele vagunite värvimise tulemusena olema tõsimeelne, s.o. toetuma konkreetsetele asjaoludele ega olema sõltuvuses nende poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest, mida aga kriminaalasja materjalidest ei nähtu. Isegi omades kannatanu esindajaga sarnaseid teadmisi vagunite rikkumisel kasutatud värvide eemaldamise võimaluste kohta, pidid A. Antonov ja H.D vähemalt möönma olulise kahju tekkimise võimalikkust, kuna vagunite värvist puhastamisega võib olla võimalik taastada rikkumisele eelnenuga sarnane välimus, kuid mitte rikkumise eelset seisundit, sest vaguni värvkate kahjustub puhastamise tulemusena oluliselt. 5 Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-75-07 asunud seisukohale, et asja kahjustamise korral on kannatanul VÕS § 132 lõike 3 järgi õigus nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja kordategemist ning seega pole antud asjas oluline, kas kannatanu on lasknud rikutud vagunid korda teha või mitte. Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes

§ 337lg 1 p 1 palub jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Prokurör suulist menetlust ei taotle. ELEKTRIRAUDTEE AS SEISUKOHT:

1. Elektriraudtee AS ei nõustu kriminaalasjas nr 1-11-9603 esitatud H.D ja Andrei Antonovi apellatsioonikaebustega täies ulatuses ning leiab, et nende rahuldamiseks puudub õiguslik alus ja faktiline põhjendus.
2. juulil 2010 öösel Aegviidu jaamas soditi graffitiga ära Elektriraudtee ASile kuuluvad vagunid 2201, 3202 ja
3. Vagunite puhastamise käigus puhastati vagunite seinte pindala mahus 45,2 m². Puhastamise kuluks kujunes materjal 3088,8 krooni ning tööjõukulu 3103 krooni, kokku 6 191,8 krooni (395,73 eurot). Nimetatud kulud on kinnitatud hageja kalkulatsiooniga, mis asub kriminaalasja toimikus. Siinkohal sooviks mainida, et H.D apellatsioonikaebuses (lk 3) viidatud asjaolu, et kaltsud puhastamiseks olid väljastatud 5 päeva enne juhtumit, ei ole antud juhul asjakohane. Kaltsud laost väljastatakse ette teatud perioodiks, kuid juhtumist tulenevalt oli järgnevaks perioodiks väljastatud kalts kulutatud rongide puhastamisele. Peale vagunite puhastamist oli selge, et ülevärvimist vajavad vaguni 2201 üks külg ning vaguni 3202 samuti üks külg, kuna vagunite värvikiht oli nii palju kulunud, et see oli visuaalselt nähtav. Kulunud värviga ja laikudega rong ei vasta aga Elektriraudtee AS teenuse kvaliteedi tasemele ning ei ole reisijate jaoks meeldiv. Tulenevalt värvimise tehnoloogiast värvitakse üle mitte ainult värvimist nõudev koht, vaid ühtlase tulemuse saavutamiseks konkreetset detaili tervikuna. Antud juhul selleks detailiks oli vaguni külg tervikuna. Juhul, kui ülevärvimine toimuks ainult rikutud kohal, siis see ilmselgelt erineks vaguni seina ülejäänud osast ja ühtlane värv ei oleks tagatud, mis teeks vaguni jällegi laiguliseks. Samal põhimõttel värvitakse ka autosid ja teostatakse hoones maalritöid. On mõeldamatu olukord, kus näiteks majaseina krohvi parandatakse ainult parandamist vajavas kohas ning ei värvita seina üle ühtlase tulemuse saavutamiseks. Lähtudes eelnevalt toodud asjaoludest, Paintles OÜ tegi 15.12.2010 pakkumuse (sisaldub toimikus) vagunite ülevärvimiseks, mille järgi terve vaguni ülevärvimine maksab (materjal+ tööjõukulu) 79 200 krooni, lisandub käibemaks. Elektriraudtee AS hinnangul terve vaguni ülevärvimiseks puudub otsene vajadus, seega ühe vaguni ühe külje värvimine (ehk pool vagunist) läheks maksma 39 600 krooni, lisandub käibemaks, mis teeb kahe vaguni ühe külje ülevärvimise maksumuseks 79 200 krooni, millele lisandub käibemaks, seega kokku 95 040 krooni (6 074,16 eurot). 6 Eeltoodust tulenevalt kujuneb Elektriraudtee ASi kahju suuruseks 6 191,8 krooni + 95 040 krooni, kokku 101 231,8 krooni (6 469,89 eurot). Antud juhul kriminaalasja toimiku materjalidega on tõendatud kahju olemasolu (pildid, tunnistajate ütlused) ja selle suurus (kalkulatsioon, Paintles OÜ 15.12.2011 pakkumine) ning asjaolu, et kaebuse esitajad on selle kahju põhjustanud, mida kaebuse esitajad ka kinnitavad, seega Harju Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-11-9603 on õiguslikult korrektne ja faktiliselt põhistatud. Kannatanu palub jätta Andrei Antonovi ja H.D apellatsioonikaebused kriminaalasjas nr 1-11-9603 täies ulatuses rahuldamata. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
4. Kolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, otsuse ja apellatsioonide sisudega ning prokuröri ja kannatanu esindaja kirjalike seisukohtadega leiab, et kohtuotsus apellatsioonide alusel tühistamisele ei kuulu. 8.1 Esmalt peab kolleegium vajalikuks märkida et kaitsjate poolt esitatud taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja seda juhindudes

§ 337lg 2 p-st 1 pole kooskõlas seadusega. Kaitsjad on leidnud, et süüdistatavate poolt toimepandus pole tuvastatavad Kar

S § 203 ettenähtud teokoosseisulised tunnused ning seega esinevad KarS § 199 lg 1 p 1 kohased menetlust välistavad asjaolud. Apellandid on aga jätnud tähelepanuta, et

§ 337

lg 2 p 1 näeb ette ringkonnakohtu pädevuse maakohtu otsuse tühistamiseks ja kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 199

lg 1 p 2-6 sätestatud menetlust välistavatel asjaoludel, millistele aga kaitsjad pole apellatsioonis viidanud.

§ 309

lg 2 näeb ette õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise muuhulgas juhul kui ei ole tuvastatud kuritegu või kui ei ole tõendatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav. Seega oleks kaitsjate apellatsioonidest tulenevalt olnud seadusega kooskõlas olevaks taotluseks ringkonnakohtu poolt õigeksmõistva otsuse tegemine, mitte menetluse lõpetamine. Sellist õigeksmõistva otsuse tegemise taotlust pole kumbki apellant esitanud. 8.2 Apellatsioonides on märgitud, et kohtuotsus tuleb tühistada menetlusõigusõiguse olulise rikkumise tõttu. Samas ei ole apellandid sellist taotlust juriidiliselt korrektselt argumenteerinud ega ka viidanud ühelegi

§ 339lg 1 nimetatud rikkumisele.

Samuti ei ole esitatud põhistatud taotlust tunnistada mingi rikkumine

§ 339lg 2 alusel oluliseks.

H.D kaitsja on apellatsioonis leidnud, et maakohtu otsuses ei ole esitatud tõendeid, mille alusel on loetud tuvastatuks olulise kahju tekitamine, millega on kohus jämedalt rikkunud

§ 312p 1 nõudeid.

Kui ülaltoodu tähendab, et kaitsja arvamuse kohaselt puudub kohtuotsuses põhjendus, mis on

§ 339

lg 1 p 7 ettenähtud kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, pole nimetatud seisukoht kooskõlas kaitsja poolt esitatud taotlusega. Nimelt

§ 339

lg 1 7 ettenähtud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamise korral puudub ringkonnakohtul seaduslik võimalus, tulenevalt

§ 341

sisust, sellist rikkumist kõrvaldada ning ainuvõimalik on kohtuotsuse tühistamine ja kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmine. Sellist taotlust esitatud ei ole. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et kuigi kohtuotsuse põhistused on minimaalsed, on siiski kohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav ning ringkonnakohtul on maakohtu järeldustega nõustudes võimalik lisada omapoolsed põhjendused. 8.3 Apellatsioonide sisust tulenevalt märgib kolleegium järgmist. KarS § 203 ettenähtud kuriteo objektiivne koosseis on asja kahjustamine, mis võib seisneda selle rikkumises või hävitamises ning sellega olulise kahju tekitamises. Antud juhul tulenevalt süüdistusest on vaja tuvastada võõra asja kahjustamine selle rikkumisega, millega tekitati oluline kahju. Asja rikkumine on ka asja selline mõjutamine, mis muudab oluliselt asja omadusi vähendades asja kasutatavust. Tegemist on asja rikkumisega ka siis, kui rikutakse asja välisilmet kasvõi ajutiselt kui esialgse kasutamisväärtuse taastamine nõuab tööd, aega, kulutusi. Apellatsioonis ei ole vaidlustatud maakohtu poolt tõendite kogumile hinnangu andmisel tehtud järeldust, et A.Antonov koos tuvastamata isikutega rikkus spray värvidega Harjumaal, Aegviidu jaamas seisva AS Elektriraudtee rongi kolme vagunit. Samuti pole apellatsioonis esitatud juriidilist vastuargumentatsiooni kohtu järeldusele, et H.D tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 203 - § 22 lg 3 järgi sest tema poolt vahetult vagunite sodimine pole tõendamist leidnud, küll aga aitas ta tahtlikult kaasa kaassüüdistatava ja kolme tuvastamata isiku poolt kuriteo toimepanemisele. Kohtukolleegium leiab, et süüdistuses etteheidetud teod tõid kaasa tekkinud kahju kuna vagunite sodimine värvidega oli tekkinud kahju saabumise eelduseks. Vagunite sodimisteta ei oleks AS-le Elektriraudtee kahju tekkinud. Saabunud kahju vajalikuks tingimuseks oli seega antud juhul vagunite rikkumine värvidega. Sellest tulenevalt kohtukolleegium leiab, et tuvastatav on süüteo ja tagajärje vaheline põhjuslik seos. Vastavalt apellatsioonides kajastatule on oluliseks küsimuseks kas asja kahjustamisega, antud juhul elektrirongi koosseisu kuuluvate vagunite välisilme tahtliku rikkumisega, on tuvastatav AS-le Elektriraudtee olulise kahju tekitamine. Nii A.Antonov’i kaitsja oma apellatsioonis kui prokurör oma vastuväidetes on õigesti leidnud, et KarSRS § 8 p 1 kehtestab, et oluline on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. 2010 aastal, mil süüdistuse kohaselt kuritegu toime pandi oli Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 aasta määruse nr 90 kohaselt töötasu alammääras kuus 4350.00 krooni( 278,02 eurot) ning seega oli koosseisuliseks oluliseks kahjuks 43500.00 krooni ehk nagu ka käeoleval ajal 2780,02 eurot. AS Elektriraudtee esindaja T.L on 28.07.2010 esitanud politseile avalduse, et 2010 aasta 24 juuli öösel vastu

1. juulit 2010 soditi Aegviidu jaamas Elektriraudtee AS-le kuuluvatel vagunitel 2201, 3202 ja 2202 üks külg. Kahju käibemaksuta on 80 000 krooni, 8 milles sisaldub kahe vaguni ühe külje puhastamine ja värvimine. 2202 vaguni värvimine ei ole vajalik/ 1 kd. t.lk. 8, 97/. T.L’i esmasel ülekuulamisel 12.08.2010 andnud ütlusi, et 3 vagunit oli soditud. Tegemist oli aerosoolvärvidega, mida puhastatakse käsitsi spetsiaalse vahendiga. Vagunid on käesolevaks ajaks puhastatud, ülevärvimist pole veel toimunud. Esialgse arvamuse kohaselt kindlasti on vajalik üle värvida vagun 3202 üks külg, mis maksab 40 000 krooni. Kahju on puhastamise ja värvimisega kokku tekitatud 61 600 krooni/ 1 kd. t.lk. 9-11/. Toimikusse on lisatud Krv Invest OÜ hinnapakkumine kahe vaguni värvimistööde osas ja hinnaks koos käibemaksuga on märgitud 192 000.00 krooni/ 1 kd. t.lk. 15/ ja AS Elektriraudtee poolt esitatud hagiavaldus, milles palutakse tekitatud kahju summas koos käibemaksuga 73 920.00 krooni, VÕS § 1043 alusel hüvitamist/ 1 kd. t.lk. 16/. Aktsiaseltsi esindaja T.Li täiendaval ülekuulamisel on ta
2. oktoobril 2010 andnud ütlusi, et täpsustatud AS-le Elektriraudtee tekitatud kahjusummaks on 102 191,80 krooni. Koosneb 3 vaguni puhastamisest ja kahe vaguni ühe külje värvimisest/ 1 kd. t.lk. 100101/. Sama summa hüvitamise taotlus on ka esitatud hagiavalduses, millele on lisanud kalkulatsioon ja Karuveski OÜ hinnapakkumise summale 80 000 krooni, millele lisandub käibemaks/ 1 kd. t.lk. 102-105/. 29.12.2010 esitas AS Elektriraudtee täpsustatud hagiavalduse koos OÜ Paintlines hinnapakkumiste ja kalkulatsioonidega. Hagiavalduse kohaselt taotleb aktsiaselts süüdlastelt varalise kahju, summas 101 231,80 krooni VÕS § 1043 alusel väljamõistmist. Summa moodustub vagunite 2201, 2202, 3202 ühe külje puhastamisest sprey värvist kokku 6191,80 krooni, vaguni 3202 ühe külje värvimisest 39 600 krooni, millele lisandub käibemaks ja vaguni 2201 ühe külje värvimisest summas 39 600, millele lisandub käibemaks. Seega kokku värvimine koos käibemaksuga on summas 95 040 krooni ja vagunite puhastamine 6191,80, mis kokku teeb kahjusummaks 101 231,80 krooni/ 1 kd. t.lk. 140-148/. Kohtukolleegium leiab, et nimetatud kahju summas 101 231,80 on kriminaalasja materjalidega tõendamist leidnud. Kuriteoga tekitatud kahju summa kindlakstegemisel on seaduslik võtta aluseks kannatanu ütlused ja tema poolt esitatud kahju suurust tõendav dokumentatsioon. Kannatanu on kriminaalasja materjalide juurde esitanud erinevate äriühingute poolt tehtud hinnapakkumisi, kusjuures ka esialgsed pakkumised on summas, mis ületab olulise kahju määra. Seega on ainetu H.D kaitsja väide, et kannatanu on tellinud lõpliku hinnapakkumise teinud firmalt hinna, mis ületaks veidi olulise kahju määra. Kriminaalasja materjalidega on tuvastatav, et soditud oli kolme vaguni küljed. Kannatanu on ühe vaguni osas leidnud, et saab piirduda vaid värvi eemaldamisega ja vaguni puhastamisega ning pole vajalik värvimistööde tegemine. Paintlines OÜ lõplikus hinnapakkumises on eraldi ära näidatud, et ühe vaguni värvimistööde kogumaksumus, sh pinna ettevalmistus, materjal, töö on 79 200 krooni, millele lisandub käibemaks ja ühe külje vaguni värvimine on 50% kogumaksumusest. 9 Kuna antud juhul oli vajalik kahe vaguni ühe poole värvimistööde tegemine, ongi tuvastatav värvimistöödega seotud kulutuste suuruseks summa 79 200 krooni, millele lisandub käibemaks, kokku 95 040 krooni( 6074,16 eurot). Seega juba ainuüksi värvimistöödega tekitatud kahju ületab seaduses ettenähtud olulise kahju piiri, milleks on 43 500 krooni, mitte aga 100 tuhat krooni nagu on ekslikult apellatsioonis märkinud H.D kaitsja. Samuti ei ole ülaltoodu alusel asjakohane A.Antonovi kaitsja väide, et tekitatud kahjuks saab lugeda vaid vagunite puhastamisel kasutatud materjali kulu summas 3088,80 krooni. Vastavalt VÕS §-s 128 sätestatule on varaliseks kahjuks eelkõige otsene varaline kahju mis kujutab endas igasuguseid mittevabatahtlikke negatiivseid tagajärgi isiku varalises seisundis muuhulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist ning asja kahjustamise korral lähtutakse kahju kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Nii et eelkõige tuleb hüvitada VÕS § 132 lg 3 alusel kahjustatud asja parandamise ja väärtuse vähenemise kulud. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul kannatanu poolt äranäidatud kahjusumma aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad süüdistuse alusfaktidega ning tekitatud kahjuks on ära näidatud vaid kahjustatud vagunite taastamiseks ettenähtud kulutused. Kannatanu on ära näidanud asjaolud, mis tingisid kahe vaguni ühe poole ülevärvimise ja kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kahjunõue on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonides esitatud väited sellist veendumust ei kummuta. 8.4 A.Antonovi kaitsja on apellatsioonis leidnud, et kuna tegemist oli spray värviga, siis ei pruukinud A.Antonov olla teadlik olulisest kahjust ega pannud toime inkrimineeritavat tegu tahtlusega. Ettevaatamatusest tekitatud kahju pole KarS § 203 järgi karistatav. H.D kaitsja leiab, et süüdistatav ei olnud teadlik tekitava kahju suurusest. KarS § 203 ettenähtud subjektiivne külg eeldab tahtlust koosseisu asjaolude, sealhulgas ka tagajärje suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kolleegium peab vajalikuks viidata Riigikohtu lahendites 3-1-1-20-09 ja 3-1-1-32-05 sedastatule, et tahtlus koosneb kahest elemendist: intellektuaalsest küljest, ehk koosseisuasjaolude teadmisest ning voluntatiivsest küljest, ehk koosseisuasjaolude tahtmisest. Intellektuaalne element on tahtluse minimaalne eeldus, kuid pelgalt süüteokoosseisule vastava asjaolu võimalikuks pidamine ei võimalda KarS § 16 lg 4 kohaselt teha järeldust tahtluse olemasolust. Selleks on nimetatud sätte kohaselt täiendavalt vajalik koosseisule vastava asjaolu saabumise möönmine, mida tuleb mõista kui isiku poolt võimaliku tagajärje heakskiitmist, selle saabumisega soostumist. Voluntatiivse elemendi tuvastamine on kaudse tahtluse tõdemiseks otsustava tähtsusega, sest just selle kaudu piiritletakse kehtivas karistusõigusdogmaatikas kaudset tahtlust kergmeelsusest. Lahendites nr 3-1-1-4-08 3-1-1-124-03 on Riigikohus selgitanud, et kaudse tahtluse ja kergemeelsuse puhul langeb nende subjektiivse külje kahe vormi intellektuaalne element - tagajärje ettenägemine - kokku ning kaudse tahtluse ja kergemeelsuse eristamine saab toimuda üksnes voluntatiivse (tahtelise) elemendi abil. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei 10 pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kergemeelsuse puhul aga loodab isik tagajärje mittesaabumisele. Nii kaudse tahtluse kui kergemeelsuse korral tunneb toimepanija ära enda käitumises sisalduva ohtlikkuse. Kaudse tahtluse korral kiidab ta võimaliku tagajärje heaks, s.t soostub sellega. Ettevaatamatuse korral aga loodab tagajärje mittesaabumisele, kuid selline lootus peab olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat arvestades adekvaatne ehk peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. A.Antonovi kaitsja poolt väidetud kergemeelsuse tuvastatuse korral peab lootus tagajärje mittesaabumisele olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Seega tuleb kaudse tahtluse ja ettevaatamatuse piiritlemisel esmalt tuvastada, kas isik kujutas endale üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost oma teo ja saabuva tagajärje vahel. Jaatava vastuse korral tuleb seejärel lahendada küsimus, kas ta kiitis tagajärje heaks (seda mööndes) või lootis seda vältida. Nõustuda tuleb prokuröri seisukohaga, et isegi kui süüdistatavatel oli teadmine, et kasutatud värve on võimalik mingite lahustitega eemaldada, pidid nad siiski üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel möönma, et erinevate spray värvidega üleni kaetud vaguni puhastamisel lahustitega saab rikutud vaguni välisilme ja langeb kvaliteet, rikkumisele eelnev välimus ei ole taastatav, sest vagunite värvkate kahjustub ka puhastamisel. Kohtukolleegium leiab, et mõlema süüdistatava poolt olulise kahju kui võimaliku tagajärje heakskiitmine ja selle saabumisega soostumine on tõendatud ja selleks annab tunnistust ka objektiivselt tuvastatu. A.Antonovi ütluste kohaselt lepiti koos H.D-ga kokku koos kolme tundmatuga Aegviitu sõita, et seal vaguneid värvida. H.D enda poolt on samuti kinnitatud, et ta teadis miks Aegviitu sõidetakse ja nimelt vaid selleks, et rongivaguneid sodida. Kaasa võeti hulgaliselt spray värve, nii kottides kui karpides. Seega valmistusid süüdistatavad suuremaks sodimistööks. Pea koguulatuses soditi kahe vaguni üks pool ja kolmandast jõuti samuti enamasti aknad ära sodida. Nende tegevuse aga lõpetas mitte süüdistatava vastav soov, mõeldes võib-olla kahju suurusele, vaid tunnistajate ilmumine sündmusukohale. Nimelt on tuvastatav, et tunnistajad avastades vagunite sodijad, hakkasid neid jälgima ja tegid seda avalikult, nii, et ka värvijad neid nägid, mis ajendaski sodimist lõpetama ja vahelejäämise kartuses kiiruga sündmuskohalt lahkuma. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt selline käitumine ei anna alust tuvastada, et süüdistatavad lootsid tagajärjena olulise kahju mittesaabumisele vaid tuvastatav on tagajärjena olulise kahju vähemalt heakskiitmine ehk kuriteo toimepanemine vähemalt kaudse tahtlusega, mis täidab süüteo subjektiivse külje. Kaasaaitamise objektiivsesse külge kuulub põhjuslik seos kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vahel. See põhjuslik seos ei pea olema nii vahetu kui põhiteokoosseisu objektiivsesse külge kuuluv põhjuslik seos. Kaasaaitaja tegevus peab avaldama mõju põhjusliku seose ahela arengule ning toetama selle arengut. Kaasaaitamisteona 11 käsitletakse mitte üksnes sellist tegu, mis on täideviimisteo absoluutseks eelduseks, vaid ka sellist tegu, mis vaid toetab ja kinnitab täideviija tahtlust. H.D, kelle poolt toimepandu on kohus kvalifitseerinud kaasaaitamisteona teadis mida minnakse Aegviitu tegema, sellegi poolest oli nõus A.Antonovit koos teistega sinna sõidutama. Ta nägi neid hulgalisi värvipudeleid, mis kaasa võeti. Kuigi kohus leidis, et pole tuvastatav, et ta otseselt võttis värvimisest osa, on ta ise andnud ütlusi kokkuleppeliselt valvamisest. Ta sai aru mis toimub, viies neli isikut vaguneid värvima, nähes millises ulatuses vaguneid soditakse ta teadis, et tema käitumine aitab kaasa kuriteo toimepanemisele ning pidas ka võimalikuks olulise kahju tekitamise.
3. Karistuste osas kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et mõistetud vangistuste tähtajad jäävad sanktsiooni alammäära ligilähedale. Maakohus on põhistanud vangistuse mõistmise vajalikkust, on karistusi individualiseerinud. Samuti on kohus seaduslikult kohaldanud KarS § 73 sätteid ja süüdistatavad tingimisi karistusest vabastanud. Kohtukolleegium ei leidnud kohtu poolt mõistetud karistuse osas materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega muid minetusi, mis annaksid aluse mõistetud karistuse muutmiseks.
4. A.Antonovi kaitsja on lisaks apellatsioonile esitanud seisukoha ka sellest, et kohus ei ole otsuses lahendanud

§ 306lg 1 p 9 ettenähtud tõkendi küsimust.

Kolleegium nõustub kaitsja sellekohase etteheitega. Nimetatud säte tõepoolest kohustab süüdistavate suhtes valitud tõkendi osas ostsustuse tegemist ning

§ 313lg 1 p 8 näeb ette ka kohtuotsuse resolutiivosas selle esitamise.

Antud juhul on kohus jätnud tõkendi küsimuse lahendamata. Kohtueelsel uurimisel on mõlemale süüdistatavale valitud tõkendiks,

§ 128ettenähtud, elukohast lahkumise keeld.

Kolleegium leiab, et otsuse jõustumisel tuleb tõkend tühistada ja sellekohane otsustus peab sisalduma kohtuotsuse resolutiivosas. Ülaltoodud kohtu minetus on võimalik kõrvaldada ringkonnakohtu poolt ja seda täpsustamise korras. Selline täpsustus ei muuda otsuse sisulist õiguslikku tähendust ega too kaasa kohtumenetluse pooltele uusi/üllatuslikke õiguslikke tagajärgi. 11. Apellatsioonis on H.D poolt valitud kaitsja taotlenud süüdistatavale õigusabi eest tasutud kulude summas 700 euro hüvitamist. Lisatud on kviitung 250.00 euro tasumise kohta Juriidilisele Büroole Aleksandr Gamazin/ 3 kd. t.lk. 20/. Kviitungi kohaselt hõlmab tasu apellatsiooni koostamise ja selleks ettevalmistumise kulu.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks üksnes valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Tasu mõistlikkuse hindamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta kaitsja töö mahtu ja kvaliteeti. Kaitsja on viibinud maakohtu istungil, tegemist on üheepisoodilise süüdistusega. Nagu ka kohtuotsus on ka apellatsioon lühike ning juriidiline argumentatsioon katkendlik ja esitatud taotlus ebaseaduslik. Apellatsiooni alusel kohtuotsus tühistamisele ei kuulu. Apellatsioonikohus peab vaid vajalikuks täpsustada kohtuotsuse resolutiivosa valitud tõkendi osas. Sellisele maakohtu minetusele pole apellant tähelepanu juhtinud. Seega arvestades nii otsuse kui apellatsiooni mahtu ja kvaliteeti ei saa selle eest 250. 00 euro hüvitamist pidada

§ 175lg 1 p 1 mõttes mõistlikuks.

Järelikult puudub ka alus seda kulu koguulatuses H.D-le hüvitada. Kohtukolleegium leiab, et 12 apellatsiooni koostamise ja selleks ettevalmistumise eest on võimalik lugeda mõistlikuks tasuks 50,00 eurot, mis kuulub süüdistatavale hüvitamisele kuna

§ 185

lg 1 kehtestab, et maakohtu otsuse täpsustamise korral kannab menetluskulud riik. 12. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337

lg 1 p 2, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 19.oktoobri 2011 otsuse sisuliselt muutmata. Täpsustab otsuse resolutiivosa, lisades valitud tõkendi suhtes tehtud otsustuse. Kaitsjate apellatsioonid jätab ringkonnakohus rahuldamata. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA STEN LIND 13