S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Enel Reegat Kaebuse esitaja: Z.L, ik: xxx, elukoht: xxx. Kaitsja: Rita Oleks, Äri-Info OÜ, RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Z.L-i kaitsja Rita Oleks kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 21.10.2011 otsusele nr 2230,11,048857 Z.L-i karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks, määratud trahvi ühekordse maksena tasumise osas, jättes muus osas kaebuse rahuldamata. 2. Tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 21.10.2011 otsus nr 2230,11,048857 Z.L-i karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks trahvi ühekordse maksena tasumise osas, jättes muus osas otsuse muutmata ja tühistamata.
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks selles, et menetlusalune isik 02.10.2012 kell 05.29 Narva mnt-l Tallinnas juhtis mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga xxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,55 mg/l, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles leitakse, et politseiametnikel puudus alus kaebaja sõiduki peatamiseks. Kaebaja juhtis autot rahulikult, nõutava kindlusega, liikluseeskirja ei rikkunud, ohtu liiklusele ei põhjustanud. Samuti puudus alus joobeseisundi kontrollimiseks. Kaebaja sõnade kohaselt võeti proovi kuus korda, mis on seadusega vastuolus ja võib juhtida selleni, et alkomeetri näitude tulemus oli segane või proovivõtja ei olnud mitu korda tulemusega rahul. Vastavalt korra § 4 lg 3 sätetele koosneb tõendusliku alkomeetri mõõtetsükkel kahest puhumisest. Selles olukorras ei saa 100% kindel olla selles, et joobeseisund oli tuvastatud õigesti. Jääb arusaamatuks, mis seisukorras oli alkomeeter proovi võtmise momendil. Joobeseisundi tuvastamise protokollis puudusid kasutatud indikaatorvahendi kohta täpsed andmed (nt taatlemise aeg), mis võimaldaksid selle vahendi hilisemat tuvastamist ning kontrollimist. Mõõteseaduse § 7 lg 3 alusel on alkomeetri taatlusperioodiks 0,5 aastat. Seega ei saa kindlaks teha kas mõõtevahend proovi võtmise päeval vastas Mõõteseaduse § 11 lg 1 nõuetele ja alkomeetri näitu ei saa lugeda tõendiks. Kuna alkomeetri taatlemise kuupäev on teadmata, siis ei saa selle alkomeetri abil võetud proovi lugeda seaduslikuks. Kaebuse esitaja oli valmis vereproovi tegema, kuid politseiametnikud seda ei nõudnud või ei pidanud vajalikuks. Võttes arvesse alkomeetri segaseid näitusid, oleks mõistlik olnud vereproov võtta. Kui kohus tunnistab kohtuvälise menetleja otsuse seaduslikuks, siis palub kaebuse esitaja alternatiivselt tühistada otsus osaliselt, määrates põhikaristusena rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, määrates selle tasumisele 10 kuu jooksul, jättes lisakaristuse kohaldamata. Karistus peab olema vastavuses teo raskusega. Kaebuse esitajal puudusid eelnevad rikkumised, kaebuse esitaja kahetseb väärteo toimepanemist. Karistus peab õpetama, mitte kahju tekitama. Käesoleval juhul on kahekordne karistus ebamõistlik. Põhikaristuse suurus on ebamõistlikult koormav, 200 trahviühikut ületab keskmise määra. Kaebuse esitaja töötasu on keskmiselt 500 eurot kuus, ülalpidamisel on väike laps ja naine, kes on lapsepuhkusel. Määratud karistus on karistuseks 2 eelkõige perekonnale. Arvestades seda, et tegemist on esimese karistusega, oleks mõistlik rakendada rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses. Lisakaristuse kohaldamine on ebamõistlikult kahjustav. Kaebuse esitaja töötab MEOÜs, kus ta peamiselt tegeleb ehitusega ning ehitajate töövahendite ja materjalidega varustamisega. Töölepingu eritingimuseks on see, et kaebuse esitajal on juhiluba ja tööülesannete täitmiseks kasutab isiklikku transpordivahendit. Otsuse jõustumisel kaotab kaebuse esitaja töökoha ja perekond satub finantsraskustesse. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et kaebuse esitaja süü tunnistamist arvestatakse karistust kergendava asjaoluna. Kaebuse esitaja leiab, et karistust kergendavaks asjaoluks on ka see, et kaebuse esitajal puuduvad varasemad rikkumised. Lisakaristuse määramine jääb kaebuse esitajale arusaamatuks. Kaebuse esitaja leiab, et lisakaristuse kohaldamine ei ole proportsionaalne rikkumise raskusega ning mõjutab mitte ainult kaebuse esitajat, vaid ka tema perekonna finantsolukorda. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et oli õe sünnipäeval, jõi purgi õlut ja siis tuli välja, et peab külalised koju viima. Arvas, et alkohol on organismist väljunud ja viis külalise koju. Tagasiteel tuli vastu politseisõiduk, sõitis mööda ja keeras ringi ning teda peatati. Küsiti kas on alkoholi tarvitanud, vastas, et jõi purgi õlut. Kui anti puhuda, siis näitu ei näidatud. Kutsuti politseiautosse, kästi oodata. Tuli suur politseiauto. Öeldi, et tuleb puhuda 2 korda, siis öeldi, et liiga nõrgalt puhud, siis puhus veel kolm-neli korda. Öeldi, et esimestel kordadel puhul halvasti. Koostati protokoll, kirjutas alla. Protokolli on kirjutatud, et viis minutit varem jõi õlut, tegelikult jõi pool tundi või tund aega varem. Alguses oli sünnipäeval jutt, et võib alkoholi tarvitada, siis kui taheti, et külalise ära viiks, ei saanud ära öelda. Sünnipäev oli Koplis, käis Lasnamäel, Mustakivis ja oli tagasiteel kui kinni peeti. Protseduuri käigus tegi ettepaneku, et verd võetaks, pärast puhumist ka. Näit näitas palju promille, öeldi, et selleks puudub vajadus. Tahtis vereproovi, sest ei olnud näiduga nõus. Ei ole sellega varem kokku puutunud, pole mingeid trahve varem olnud. Sellel töökohal töötab kuus kuud. Iga päev kasutab sõidukit, kõik töötajad tulevad oma sõidukiga. Iga hetk võidakse suunata teisele objektile. Materjal tuleb ka ise kohale tuua, iga töötajal on omad tööriistad kaasas. Alkomeetri ostmiseks ei ole raha. Kogu raha kulub perele, pere elab Leedus. Remondib korterit, et pere ära tuua. Kui juhtimisõigus ära võetakse, siis teenimisvõimalust enam ei ole. Otsis kaua aega tööd, tuttava kaudu sai selle töökoha. Varem töötas kalurina, tingimused läksid raskeks. Sellesse firmasse võeti seetõttu, et on olemas auto, oma tööriistad. Tunnistaja Aldis Adelman seletas, et pidas kaebuse esitaja kinni oktoobri alguses. Läksid tankima ja sõiduk tuli vastu, vingerdas teel, äkilised manöövrid. Keerasid ringi, kinnipidamise koht oli Narva mnt-l suunaga kiriku poole. Vesteldes tundus, et on alkoholi tarvitanud. Puhus indikaatorisse, näitas, et on tarvitanud. Kutsusid oma autosse, isik ütles, et on natuke tarvitanud, tuleb sünnipäevalt. Kutsusid patrulli tõendusliku alkomeetriga, seni tutvustasid alkomeetri kasutamist. Andis isiku üle patrullile, kes vormistas. Vaatasid puhumisprotsessi, kuid vormistamist ei näinud. Kaebuse esitaja oli rahulik, kergelt taaruv. Oli alkomeetri kasutamisega nõus, andis allkirja. Kas alkomeetrisse puhumisega oli probleeme, seda ei oska öelda. Tunnistaja Meelis Smitt seletas, et kaebuse esitajaga on olnud kokkupuude. Kontrollis tõendusliku alkomeetriga isikut, kes oli kinni peetud teise patrulli poolt. Kutsuti teda ja Erki Radu kontrollima tõendusliku alkomeetriga isiku joovet. Kõik on kirja pandud, isikut kontrolliti, väljatrükk on olemas. Tuleb kindlaks teha kas isik teab millised on võimalused joobe tuvastamiseks, kas on nõus puhuma alkomeetrisse või sõidetakse ekspertiisi. Tõenduslikku alkomeetrit kasutatakse ainult siis kui isik on nõus kohapeal tuvastamisega. Kui oleks soovinud ekspertiisi, oleks viidud ekspertiisi. Alkomeetri näidu saamiseks peab olema kaks õnnestunud puhumist, need ka saavutati. Inimesed puutuvad kokku tõendusliku alkomeetriga esimest korda ja puhumine ei õnnestu. Takistuseks ka suu alkohol, kui on hiljuti kuskil 15 minuti jooksul tarvitatud alkoholi, siis seade tuvastab selle ja näitu ei saa, tuleb oodata 10-15 minutit. Teine võimalus on, et isiku poolt toimub tahtlik või tahtmatu seadmega manipuleerimine, puhutakse liiga nõrgalt, ei hingata või hoitakse suu juures ja sisse hingates 3 õhk liigub seadmest välja. Siis ei ole võimalik saada mõõtetulemust. Koostatakse protokoll, isik tutvub sellega ja saab kirjutada märkusi, kas on pretensioone, arvamusi. Antud juhul ei olnud. Kahel korral puhumine õnnestus. Kui puhuda 5-6 korda, siis õnnestunud puhumised on väljatrükil olemas, ebaõnnestunud puhumised ei ole. Pärast iga puhumist seade puhastab ennast, kontrollib kas väliskeskkonnas on alkoholi, alles siis saab teha uue kontrolli. Kui isik esitab vereproovi võtmise soovi pärast puhumist, ei ole kohustust teda viia vareproovi andma. Kui väga soovib, võib ise minna. Ei mäleta, et isikul sellist soovi oleks olnud. Õnnestunud tulemus tuleb siis kui on mõõtmine toimunud ettenähtud tingimustel, so väljahingatava õhu kogus ja ajaline pikkus. See on seadmes programmeeritud. Seadmed on erinevad, seadmete programmid on erinevad, seetõttu on ka erinevate seadmete väljatrükid erinevad. Seade oli augustikuus Metroserdis, kontrolliti. Seejärel saab kuus kuud tööd teha kui ei ilmne vigu. Kui ilmnevad vead programmis, seade lõpetab töö. Seadet saavad kasutada vaid pädevad isikud. Väljatrükil on kontrollitava isiku nimi, isikukood, mis kantakse seadmesse. Väljatrükil olev diagnostika tähendab seda, et kell 05.44.35 seade on ennast kontrollinud. Kontrollib väliskeskkonda, pärast esimest proovi puhastab toru, kui alkohol on torus, ei lase uuesti proovi võtta. Kui kontroll õnnestub, siis teine õhuproov, mis on õnnestunud. Õhuproovidest 1 ja 2 läheb arvesse väiksem. Esimese proovi puhul on kopsudesse lisandunud värsket õhku ja siis on teine tulem väiksem. Arvestatakse maha laiendmääramatus ja järgi jäi 0,55 mg/l. Kaebuse esitaja on tutvunud väljatrükiga, on nõustunud, andnud allkirja. Mitu korda puhus, seda ei mäleta, väljatrükk ebaõnnestunud puhumisi ei kajasta. Kui ei ole alkoholi tarvitanud, siis on nii proov 1 kui ka 2 näiduga 0.00. Kaitsja leidis, et jääb kaebuse juurde, palub kohtul pöörata tähelepanu sellele, et protokoll on puudustega. Protokolli on märgitud tunnistaja ütlused, kuid tunnistaja ütluste protokoll puudub. Mis puudutab mõõtmistulemust, siis peab see näitama seadusest tulenevalt kõiki asjaolusid, so õhu kogust ja puhumise pikkust. Väljatrükil see puudub. Märkimata on ka seadme kontrollimise aeg. Pärast taatlemist peab seadet kontrollima iga kolme kuu tagant. Ei ole andmeid, et oleks tehtud, seega ei saa näitu õigeks lugeda. Seetõttu tuleb karistus tühistada. Kui kohus leiab, et politseiametniku toimingud olid õiged, siis palub võtta arvesse, et kaebuse esitajal on ülalpidamisel naine ja laps. Karistus kahjustab kõigepealt neid, sest kui isik kaotab juhtimisõiguse, kaotab ta ka töökoha. Töölepingus on kirjas, et töötajal peab olema transpordivahend tööülesannete täitmiseks. Perekond jääb ilma ülalpidamisest. Alternatiivselt palub karistuse kergendamist, vähendades trahvi alla alammäära, jättes lisakaristuse kohaldamata. Kaebuse esitaja lisas, et varem pole seda kunagi olnud, loodab et ei tule ka. Pole kunagi trahvi olnud, liiga suur trahv. Kohtuväline menetleja leidis, et Z.L on väärteo toime pannud, tegu on kvalifitseeritud õigesti, rikkumine on tõendatud. Määratud karistus on õiglane ja proportsionaalne. Mis puudutab kaitse väidet kaebuses, et peatamine oli ebaseaduslik, siis tunnistaja A.Adelmani ütlustest nähtuvalt oli sõiduk kahtlase sõidustiiliga ja otsustati kontrollida võimalikku ohuallikat. Mis puudutab joobe tuvastamise vajalikkust, siis on lubatud kontrollida joobe olemasolu kui on alust kahtlustada, et isik on sellises seisundis ja võib toime panna süüteo. Tunnistaja A.Adelman leidis, et see oli vajalik ning see osutus õigeks. Mis puudutab tõenduslikku alkomeetrit, siis on olemas Metroserti taatlustunnistus 05.08.2011, sellel on märgitud kleebiste asukohad. Ei peatuks puhumise protseduuril, mitu korda puhuti. Seade andis kaks õnnestunud õhuproovi. Tunnistaja M.Smitt seletas, et mõõtevahend annab konkreetse lugemi kui on täidetud kõik nõuded. Mis puudutab tegu, siis ei saa nõustuda sellise käitumisega, kus isik tarvitab alkoholi ja siis hakkab sõidukit juhtima. Kinnipidamisel oli küll sõidukis üksinda, kuid viis ära teist isikut. Selline seisund ei ole turvaline ja ei ole lubatud juhile. Kaebuse esitaja peab halva majandusliku seisundi tekkimise põhjustajaks kohtuvälist menetlejat. Tegelikkuses on isikul alati õigus jätta seaduse nõuded rikkumata ning tagajärje tõi kaasa kaebuse esitaja enese käitumine. Juhtimisõiguse vajalikkus töö tegemiseks oli kaebuse esitajal vajalik enne väärteo toimepanemist ja otsuse koostamist. 4 Otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Ei ole vastu kui kohus määrab trahvi tasumise ositi. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kaitsja ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kaebusele lisatud lisadega, ja kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,60 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,55 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär ületab oluliselt sätestatud rikkumise keskmist määra ja on suhteliselt sätestatud piirmäära ülemmäära lähedane, mille eest on isikut veel võimalik väärteokorras karistada. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on suur. See aga omakorda tingib karistuse ranguse. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja on karistust kergendava asjaoluna märkinud süü tunnistamise. Kohus leiab, et süü tunnistamine ei ole KarS § 57 mõttes karistust kergendava asjaoluna hinnatav, kuivõrd sõltumata sellest, kas isik tunnistab süüteo toimepanemist või mitte, tuvastatakse süü olemasolu mõõtevahendiga. Kaebuses on leitud, et karistust kergendava asjaoluna tuleks arvestada ka asjaolu, et kaebuse esitajat ei ole varem karistatud. Kohus leiab, et selliseid isikut iseloomustavaid andmeid ei ole võimalik karistust kergendava asjaoluna arvestada. Põhimõtteliselt ei ole kohtu arvates kohtuvälises menetluses tuvastatud asjaolusid, mida saaks hinnata karistust kergendava asjaoluna. Kohtuistungil avaldatud kahetsus on esimene karistust kergendav asjaolu, mida saaks arvestada. Samas on juba kohtuväline menetleja põhjendamatult arvestanud karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist ning kohus leiab, et kohtuistungil tuvastatud karistust kergendava asjaolu esinemine ei saa enam karistuse määra mõjutada, kuivõrd kohtuvälises menetluses on juba karistust kergendavat asjaolu arvestatud, millist poleks saanud arvestada. Peale karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude tuvastamise tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kaebuses on märgitud, et kaebuse esitajat ei ole varem karistatud ja kaebuse kohtulikul läbivaatamisel teatas kaebuse esitaja, et tal puuduvad varasemad kogemused trahvidega. Ometigi nähtub karistusregistri õiendist, et kaebuse esitajat on korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, kuid viimane tasutud trahv kustus 2010 aasta juunis. Seega suutis kaebuse esitaja hoiduda väärtegude toimepanemisest peaaegu kaks ja pool aastat ning seejärel pani toime raskeima liiklusalase väärteo. Seega varasemad määratud ja tasutud karistused suutsid kaebuse esitajat sundida hoiduma uue süüteo toimepanemisest, 5 mis viitab sellele, et varasem karistuste alane kogemus oli mõjunud. Samas ei takistanud see teda siiski toime panemast uut süütegu. Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest ja kohtuistungil antud menetlusaluse isiku ütlustest saab järeldada, et menetlusalune isik veendus täielikult selles, et ta on viinud ennast seisundisse, milline on juhile keelatud ning lühikese aja möödudes alkoholi tarvitamisest asus sõidukit juhtima, pidades olulisemaks viia külaline ära, seades ohtu nii kaassõitja, iseenda ja teised liiklejad. Seetõttu on oluliseks karistuse raskuse puhul ka õiguskorra kaitsmise huvid, mida saab tagada vaid juhul, kui ohtlik liikleja liiklusest võimalikult pikaks ajaks kõrvaldatakse. Seetõttu, arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurt määra, seda, et varasemad karistused ei sundinud isikut uue süüteo toimepanemisest loobuma ja õiguskorra kaitsmise huvisid, siis on määratud rahatrahv ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses täielikult põhjendatud ja kohtu arvates puudub igasugune alus selle põhikaristuse kergendamiseks. Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga. Kohtule esitatud kaebuses märgiti ning kohtuistungil ka põhjendati uuesti, et määratud lisakaristus tingib kaebuse esitajal olukorra, et ta võib jääda ilma oma töökohast ja seetõttu ainukesest sissetulekust ning perel tekivad majanduslikud raskused. Töötamise kohta on lisanud kaebuse esitaja kaebusele ka töölepingu, mis on sõlmitud 01.07.2011 ning mille p 2.3 kohaselt on töö eritingimuseks muuhulgas B-kat. juhiloa olemasolu ja isikliku transpordivahendi kasutamise võimalus. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku kui tööalaselt peaaegu kutselise mootorsõiduki juhi juhtimisõiguse saamise eelduseks on liiklusnõuete ja liiklusseaduse sätete tundmine ning liikluseksami edukas sooritamine peaks näitama seda, et isik on need teadmised omandanud. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest kui karistustest nende nõuete rikkumiste eest. Kaebuse esitanud isiku seisund mootorsõiduki juhtimisel aga viitab sellele, et kaebuse esitanud isik on end ise teadlikult viinud ennast sellisesse seisundisse ja teadlikult ning tahtlikult rikkunud liikluskorda, teades ka sellise süüteo toimepanemise eest määratavate karistuste liike ja määrasid. Kohus leiab, et juhtimisõiguse vajalikkus tehtava töö tegemiseks ja lapse ning abikaasa ülalpidamiskohustus ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusele isikule oli töö iseloom ja eritingimused ning eeldused töö tegemiseks teada alates töölepingu sõlmimisest 01.07.2011, samuti oli kaebuse esitaja teadlik ülalpidamiskohustusest. Samuti oli menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema ja tema ülalpeetavate olukord ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Kaebuse esitanud isiku väärteo iseloomust saab järeldada, et kaebuse esitanud isik viis end aga teadlikult seisundisse, millises ta on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik, samuti ohtlik kõrvaliste isikute varale ning võttis sellega ka teadliku riski. Kaebuse esitanud isiku sõnade kohaselt arvas ta, et vahetult enne sõiduki juhtimisele asumist tarvitatud alkohol on organismist väljunud. Kohus 6 ei pea sellist väidet tõsiseltvõetavaks. Sellisest väitest saab järeldada, et isik ei taju ei oma seisundit ega sellest tulenevat ohtu ning ta ei pea vajalikuks ka enda seisundit kontrollida. Samas on isik teadlik alkoholi atrvitamisest enne sõiduki juhtima asumist. Seega on tegu toime pandud kavatsetusega ning kohtu arvates tuleb selline isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Kaebuse esitajale määrati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5 kuuks, so ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena ning kohus asub seisukohale, et lisakaristuse määra valikul on kohtuväline menetleja ilmselgelt arvestanud nii menetlusaluse isiku süü tunnistamise kui kergendava asjaoluga kui ka sellega, et eelmised karistused liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest olid kustunud, kuigi arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud seisundit ja seda, et lubatud piirmäära ületamise määr ületas tunduvalt keskmist määra, siis võinuks ka lisakaristuse määrata süü suurust arvestades oluliselt rangemana. Kohus leiab, et selliste asjaolude alusel määratud lisakaristuse määr on põhjendatud ning igasugune alus selle lisakaristuse kergendamiseks või otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas puudub. Kaebuse esitaja väidete kohaselt puudus alus kaebuse esitaja kinnipidamiseks ja juhi seisundi tuvastamiseks. Kohus ei pea taolist väidet põhjendatuks ega pea vajalikuks ümber kirjutada Politsei- ja piirivalve seaduse sätteid, mis annavad õiguse isiku kinnipidamiseks ja isiku seisundi kontrollimiseks. Peale selle on kaebemenetluses esitatud väidetest näha, et kaebuse esitaja kaitsja on segamini ajanud indikaatrovahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise erisused. Kohus jätab kaitsja väited indikaatorvahendi kasutamise kohta tähelepanuta ning peab vajalikuks märkida, et alkoholisisalduse tuvastamine vereproovis olnuks võimalik juhul, kui menetlusalune isik kas ise nõuab tema toimetamist tervishoiuteenuse osutaja juurde toimetamist alkoholisisalduse määramiseks veres või keeldub tõendusliku alkomeetriga joobe tuvastamisest või siis muudel § 725 lg 2 sätestatud juhtudel. Käesoleval juhul nõustus menetlusalune isik tõendusliku alkomeetri kasutamisega, so joobe tuvastamisega kohapeal ning vastavasisulisest protokollist ei nähtu, et ta oleks nõudnud alkoholisisalduse tuvastamist vereproovis. Seega puudus politseiametnikel seaduslik alus menetlusaluse isiku toimetamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde. Kaebuses asuti ka seisukohale, et tõendusliku alkomeetriga saadud tulemus ei ole tõendina arvestatav. Kohus leiab, et taoline väide on põhjendamatu. Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lõike 1 sätetele on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud Mõõteseaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud muuhulgas ka riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Kaebemenetluse käigus esitati kohtule Politsei- ja Piirivalveameti 31.12.2010 käskkiri nr 612, mille kohaselt on menetlusalusel isikul tõendusliku alkomeetriga alkoholisisaldust kontrollinud Meelis Smitt määratud isiku väljahingatavas õhus etanooli massikontsentratsiooni ning sõiduki kiiruse mõõtmise pädevaks mõõtjaks. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt kasutas Meelis Smitt alkoholisisalduse kontrollimiseks tõenduslikku alkomeetrit Lion Intoxilyzer 8000 nr JLT2 seerianumbriga 80004514, millise kohta on väljastatud taatlustunnistus nr TTRC-11/00060, milline kehtib kuni 04.02.2012. Kohtule esitatud taatlustunnistuse kohaselt on seda tõenduslikku alkomeetrit taadeldud 05.08.2011, so vähem kui kaks kuud enne vaidlusalust mõõtmist ning tunnistuse kohaselt vastab see OIML R 126 nõuetele. Sama tunnistuse kohaselt on ära märgitud nii taatlus- kui ka sulgemiskleebiste olemasolu ning asukohad. Seega on vaidlusalusel ajal, so 02.10.2011 mõõtmise teinud pädev mõõtja, kes kasutas mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud. Seega on mõõtetulemuse jälgitavus Mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes tõendatud ning kohtul puudub igasugune alus selle tulemuse õigsuses kahelda. 7 Mis puudutab esitatud taotlust määratud trahvi ositi tasumiseks, siis kaebusele lisatud õiendist sissetulekute kohta võib järeldada, et ühekordse maksena trahvi tasumine võib osutuda kaebuse esitanud isikule ülejõukäivaks ning kohus peab võimalikuks KarS § 66 lg 2, 3 alusel määrata trahvi tasumise ositi maksimaalse tähtaja jooksul. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse sisuliseks tühistamiseks või muutmiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata nii põhikaristuse suuruse kui ka lisakaristuse kohaldamise ja määra osas. Küll kuulub kaebus rahuldamisele osaliselt ja otsus muutmisele määratud trahvi ühekordse maksena tasumise osas ning kohus teeb selles osas uue otsuse, määrates määratud trahvi tasumisele ositi. Märt Toming Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.