lg 2 p 9 järgi; 9) 17.11.2010.a.
lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi; 10) 16.02.2011.a.
lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi liitkaristusega 5 kuud ja 22 päeva vangistust, vabanes 5.08.2011.a. pärast karistuse kandmist, karistus kustumata, Kaitsja Talvi Vaske RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 311 ja 313 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; Tunnistada süüdi V.Z KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa vangistust. ) kuud Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt V.Z-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud. Kohaldada V.Z suhtes tõkendina kinnipidamisest 03.11.2011.a. vahistamist ning karistuse algust arvata alates Välja mõista V.Z-ilt riigituludesse sundraha 208,52 eurot. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 AS SEB Pank viitenumber Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu 2800049777. Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Välja mõista V.Z-ilt Rimi Eesti Food AS (reg nr 10263574) kasuks 12,72 eurot. Asitõend – CD plaat – jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD V.Z on kohtu alla antud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on varem viimase aasta jooksul karistatud süstemaatiliste varguste eest (16.02.2011.a. karistati teda
22 p.) , uuesti 03.11.2011.a. kella 09.49 paiku viibides Tallinnas, Mustamäe tee 41 asuvas Rimi Eesti Food OÜ –le kuuluvas kaupluses Marja Säästumarket, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära 1 pudeli viina Viru Valge maksumusega 12.72 EUR, tekitades Rimi Eesti Food OÜ –le varalist kahju 12.72 EUR ulatuses. Samuti tema isikuna, kes on varem viimase aasta jooksul karistatud süstemaatiliste varguste eest (16.02.2011.a. karistati teda
22 p.), uuesti 03.11.2011.a. kella 11.15 paiku Tallinnas, Mustamäe tee 41 asuvas Rimi Eesti Food OÜ –le kuuluvas kaupluses Marja Säästumarket alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist , mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt üritas ära võtta 1 pudelit viina Viru Valge maksumusega 12.72 EUR, möödus kassast kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata põhjustel, mis ei olenenud süüdlase tahetest, kuna peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega pani V.Z toime süstemaatilise varguse ehk kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Süüdistatav V.Z tunnistab enda täielikult süüdi ja seletab, et 03.11.2011.a. kella 11.15 paiku sisenes kaupluse müügisaali ja võttis alkoholiosakonnast ühe pudeli viina, mille ta pani endale jope põue. Seejärel läbis kassad kauba eest maksmata. Turvatöötaja pidas teda kinni kaupluse välisuste juures. 03.11.2011.a. kella 09.49 paiku toimunud varguse kohta ei oska midagi täpsemalt öelda, kuna ei mäleta. Kahetseb tehtut. /t.l 44-46/. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - Rimi Eesti AS avaldusega, mille kohaselt 03.11.2011.a. kella 0.:49 paiku on Marja Säästumarketis toime pandud ühe pudeli viina vargus /t.l 2/,; - Rimi Eesti AS avaldusega, mille kohaselt 03.11.2011.a. kella 11.15 paiku on Marja Säästumarketis toime pandud ühe pudeli viina varguse katse /t.l 3/; - Tunnistaja LS ütlustega, selle kohta, et kella 03.11.2011.a. kella 11.15 ajal pidas ta kinni tumedas jopes mehe, kes oli võtnud riiulilt pudeli viina ja möödunud kassast. Mehel oli jope all pudel viina Viru Valge väärtusega 12.72 eurot. Kaup tagastati Kaamera fikseeris, kuidas sama mees oli kell 09.49 võtnud riiulilt veel ühe pudeli Viru valget väärtusega 12,72 eurot ning sellega kauplusest kauba eest tasumata lahkunud /t.l 4/; - kannatanu TK ütlustega selle kohta, et 03.11.2011.a. varastas meesterahvas Marja Säästumarketist pudeli Viru Valget väärtusega 12,72 eurot, kuid turvatöötajal meest kinni pidada ei õnnestunud. Sama mees tuli tagasi 03.11.2011.a. kella 11.15 paiku ning võttis jälle pudeli Viru Valget ning möödus kassast kauba eest tasumata. Mees peeti kinni ja kaup tagastati. Esimese vargusega tekitati materiaalne kahju summas 12,72 eurot /t.l 7 – 8 /; - Asitõendi- videosalvestuse- vaatlusprotokolli ja fototabeliga, millest nähtub, et 03.11.2011.a. kell 09.49 pani V.Z toime varguse /t.l 10-11; 12-17/; - karistusregistri teatisega, millest nähtuvalt on V.Z mitmel korral karistatud varguste eest /t.l 25-33/; - Harju Maakohtu kohtuotsused 16.02.2011.a. ja 17.11.2010.a. /t.l 34, 35-36/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et V.Z isikuna, keda varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi ning KarS § 218 lg 1 järgi väheväärtuslike asjade varguse eest, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ning võttis ära võõraid vallasasju, tegutsedes otsese tahtlusega. Seega V.Z pani toime süstemaatilise varguse tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. V.Z on kriminaalkorras korduvalt karistatud. V.Z ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine V.Z suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga ning sellise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-9906). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval juhul KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. V.Z on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning vabanes eelmise karistuse kandmiselt 05.08.2011.a. Uued kuriteod pani toime lühikese aja möödumisel vabanemisest. Tegemist on isikuga, kes on korduvalt toime pannud AS § 70 ja KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid väärtegusid. Teda on kriminaalkorras varguste eest karistatud 10 korda. 18.11.2010.a. on Harju Maakohus tema suhtes kohaldanud KarS § 69 sätteid ning asendanud vangistuse üldkasuliku tööga. V.Z on katseajal toime pannud uue kuriteo ning juba 16.02.2011.a. on karistus uue kohtuotsusega täitmisele pöörataud. Kohtul puudub veendumus, et ta oleks suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Varasemad karistused ei ole mõjutanud V.Z loobuma süütegude toimepanemisest, mistõttu kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Rimi Eesti Food AS’i poolt on seoses vargusega esitatud tsiviilhagi summas 12.72 eurot. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoseskantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohus leiab, et tsiviilhagi on tõendatud kannatanu ja tunnistaja ütlustega, asitõendi vaatlusprotokolliga ning kuulub rahuldamisele. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.