lg 2 p 5, 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokuröri abi Katrin Lindpere Süüdistatav Z.R Kriminaalasi elukoht: XXXX; isikukood: XXX Kaitsja varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 5 korda, viimati Tartu Maakohtu 23.08.2011. a otsusega
järgi 1 aasta vangistusega, liitkaristus
lg 2 alusel 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 1326 tundi tähtajaga 2 aastat, väärteokorras karistatud 10 korda, sh 2010. a 2 korda
MS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Z.R
lg 2 p-de 5, 9 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
a otsusega nr 1-11-9281 mõistetud karistusega 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva pikkuse vangistusega. Mõistetud liitkaristusest 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust lugeda kantuks Tartu 1 Maakohtu 23.08.2011. a otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 35 päeva vangistust, Z.R-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada Z.R-ile mõistetud 1 aasta 8 kuud 23 päeva vangistust 1256 (üks tuhat kakssada viiskümmend kuus) tunni üldkasuliku tööga. Z.R-i üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata
Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kriminaalasja juures asuv asitõend – CD-plaat 13.02.
lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.
lg 2 p 5, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda käesolevalt mõistetav karistus kaetuks Z.R-ile 23.08.2011 Tartu Maakohtu otsusega nr 1-11-9281 mõistetud karistusega, s.o 1 aasta 9 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega ning mõista Z.R-ile liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust (mis asendati 1326 tunni üldkasuliku tööga), millest arvata maha Tartu Maakohtu 23.08.2011 otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus s.o 20 päeva vangistust (40 tundi üldkasulikku tööd) ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks Z.R-ile mõista 1 aasta 9 kuud ja 8 päeva vangistust seisuga 21.11.2011.
lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis ümberarvestatuna teeb 1286 tundi (643 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis
Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule. 3 II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et Z.R on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Z.R-i süüdi tunnistada
Otsuse tegemise ajaks on Z.R sooritanud 70 tundi üldkasulikku tööd, mis vastab 35 tunnile vangistusele ja mis tuleb lugeda 1 aasta 9 kuu 28 päeva pikkusest vangistusest kantuks. Seega on Z.R-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus 1 aasta 8 kuud ja 23 päeva vangistust, mis vastab 1256 tunnile üldkasulikule tööle. Kuriteoga tekitati kannatanule varalist kahju summas 0,58 eurot, kuid kannatanu loobus tsiviilhagi esitamisest. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks ühe pooltunni eest summas 19,18 eurot, sealhulgas käibemaks 3,2 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt. Lisaks riigi õigusabi kulule 19,18 eurot on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 57,54 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Z.R elatub juhutöödest, teenides kuus alla miinimumpalga. Tema ülalpidamisel on kaks alaealist last ning tasumata võlgnevusi varasemate otsuste järgi. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine Z.R-ile ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada ja mõista sundrahast välja 200 eurot. Ka vähendatud menetluskulude tasumine ühe korraga käib Z.R-ile tema majanduslikku olukorda arvestades üle jõu, mistõttu tuleb anda talle võimalus tasuda menetluskulusid ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ingeri Tamm Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.