lg 6 alusel pöörata karistus L.U suhtes täitmisele ja saata L.U kandma talle 23.01.2008.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega
,
järgi
lg 1 ja
lg 2 alusel liitkaristuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa - 11 kuud 22 päeva vangistust. 11 kuu 22 päeva vangistuse kandmise alguseks lugeda 01.03.2011.a. KrMS § 432 lg 3, KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista L.U-lt riigituludesse menetluskuluna 95 eurot 88 eurosenti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „L.U, 1-07-15583, menetluskulu“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „L.U, 1-07-15583, menetluskulu“, või - pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „L.U, 1-07-15583, menetluskulu“. Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtulahendi jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtumäärust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, 2 KrMS § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtulahendi täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 95 eurot 88 eurosenti advokaat Aivar Kello süüdimõistetu L.U kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest (kohtuistungid 22.06.2009, 02.07.2009, 03.03.2009). Jõustunud määrus edastada meentluskulusid käistlevas osas Kohtute Raamatupidamiskeskusele. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD 23.01.2008.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega karistati L.U
,
järgi
lg 1,
lg 2 alusel 1 aasta 8 kuu vangistusega.
lg 5 ja
lg 1 alusel asendati vangistus 1210 tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel kohustati L.U 1210 tundi üldkasulikku tööd ära tegema 2 aasta jooksul.
lg 4 alusel kohustati L.U üldkasuliku töö tegemisel järgima
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 23.01.2008.a Tartu Maakohtu süüdimõistev kohtuotsus jõustus 31.01.2008.a. 23.02.2009.a saabus Tartu Maakohtusse, Tartu kohtumajja erakorraline ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik teeb kohtule ettepaneku, pöörata karistus L.U suhtes täitmisele, kuna L.U poolt kontrollnõuete rikkumine on üldkasuliku töö korraldamist takistav ning L.U on hakanud tahtlikult kõrvale hoiduma üldkasuliku töö tegemisest. Erakorralises ettekandes märgitu kohaselt on L.U kokkulepitud kohtumistele jätnud korduvalt õigeaegselt ilmumata, samuti on jätnud reageerimata talle saadetud kutsetele. Erakorralises ettekandes märgitu kohaselt ei ole L.U alates 22.01.2009.a kriminaalhooldusosdakonda ilmunud ega vastanud telefonile. 13.02.2009.a viis kriminaalhooldusametnik läbi kodukülastuse ja siis andis L.U lubaduse, ilmuda kriminaalhooldusosakonda 16.02.2009.a, kuid kokkulepitud kohtumisele L.U ei ilmunud. 2 3 Erakorralises ettekandes märgitu kohaselt sai L.U üldkasuliku töö tegemise kohaks Vorbusemäe Selts, kus ta töötas ajakava nr 1 alusel ajavahemikul 09.-12.09.2008.a kokku 32 tundi ja ajakava nr 2 alusel 16.-31.10.2008.a planeeritud 112 tunnist 40 tundi. Üldkasuliku töö ajakava nr 3 järgi pidi L.U töötama 16.-19.12.2008.a 32 tunni ulatuses, kuid käesoleva ajani puudub kriminaalhooldusametnikul informatsioon ajakava nr 3 järgi töötatud tundide kohta, kuna töötundide arvestuslehte ei ole ametnikule esitatud. 27.02.2009.a kella 15.00-ks määratud kohtuistungile L.U ei ilmunud, kuigi tema elukaaslasele oli telefoni teel kohtuistungi aeg ja koht teatavaks tehtud. Seniajani ei ole L.U teatanud kohtule kohtuistungile ilmumata jäämise põhjust. Lisaks telefoni teel L.U-le elukaaslase vahendusel edastatud kohtukutsele, sai L.U kohtukutse koos erakorralise ettekande koopiaga isikliku allkirja vastu paberkandjatel kätte ka posti teel (lk 17). 27.02.2009.a Tartu Maakohtu määrusega määrati kohaldada L.U suhtes sundtoomist 04.03.2009.a kell 15.00 algavale kohtuistungile. 04.03.2009.a kell 15.00 alanud kohtuistungile L.U ei ilmunud. Telefoni teel teatati politseist kohtule, et L.U suhtes ei olnud võimalik sundtoomist teostada, kuna teda ei olnud kodus; elukaaslase andmetel L.U viibivat Viljandis tööl. 06.03.2009.a saabus kohtusse Lõuna Politseiprefektuuri teatis, milles märgitu kohaselt ei olnud võimalik L.U suhtes sundtoomise määrust täita, kuna L.U ei viibi xxxx aadressil ning L.U viibib tööl Viljandis. 04.03.2009.a kohtuistungil taotles kriminaalhooldusametnik L.U tagaotsitavaks kuulutamist ja tabamisel tema vahistamist. Prokurör toetas kriminaalhooldusametniku ettepanekuid. 04.03.2009.a Tartu Maakohtu määrusega määrati L.U süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 130 lg 5 ja KrMS § 429 lg 1 p 3 alusel vahistada. Lõuna Politseiprefektuur pidas L.U Tartu Maakohtu 04.03.2009.a vahistamismääruse alusel kinni 09.03.2009.a. 10.03.2009.a kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde ja avaldas, et detsembris tegi L.U 32 tundi üldkasulikku tööd ja kokku on L.U tehtud 104 tundi üldkasulikku tööd. Prokurör toetas erakorralises ettekandes tehtud ettepanekut. Süüdimõistetu ja tema kaitsja taotlesid erakorralise ettekande rahuldamata jätmist. 10.03.2009.a määrusega määras kohus mitte pöörata süüdimõistetu L.U suhtes täitmisele 23.01.2008.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega L.U-le karistuseks mõistetud ja ärakandmata vangistust. Nimetatud määrusega andis kohus L.U-le n.ö viimase võimaluse üldkasuliku töö ärategemiseks. Kohus vabastas 10.03.2009.a L.U vahi alt ja määras arvata L.U vahi all viibitud aja 09.-10.03.2009.a kantud karistuse aja hulka. 10.03.2009.a määruses märkis kohus: 3 4 „Arvestades asjaolusid, et L.U on lisaks erakorralises ettekandes märgitule teinud 2008.a detsembris 32 tundi üldkasulikku tööd ning kokku on tal seega tehtud 104 tundi üldkasulikku tööd ning kriminaalhooldusametniku kinnitusel on L.U-le järelejäänud aja jooksul põhimõtteliselt võimalik kogu üldkasulik töö ära teha ning L.U avaldas soovi kogu üldkasulik töö ära teha ja oma käitumist ning suhtumist üldkasuliku töö tegemisse muuta, siis peab kohus võimalikuks anda L.U-le n.ö viimane võimalus viibida vabduses selleks, et edasiselt täita kõiki kontrollnõudeid nõuetekohaselt ning teha ära kogu üldkasulik töö. L.U poolt jätkuva kontrollnõuete täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise ning üldkasuliku töö tegemise ajakavadest mittekinnipidamise korral pöörab kohus karistuse L.U suhtes kriminaalhooldusametniku vastavasisulise ettekande alusel täitmisele. L.U soov käia tööl ning tööl käimine ei ole mõjuvateks põhjusteks üldkasuliku töö tegemata jätmiseks ning kontrollnõuete täitmata jätmiseks.“ 12.06.2009.a saabus kohtusse uus erakorraline ettekanne. Ettekandes tehakse kohtule ettepanek, pöörata karistus L.U suhtes täitmisele. Erakorralises ettekandes märgitu kohaselt tingisid erakorralise ettekande esitamise asjaolud, et L.U hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja ei ilmu registreerimisele. Erakorralises ettekandes märgitu kohaselt ei ole L.U pidanud kinni üldkasuliku töö tegemise ajakavast nr 6 perioodi 04.-31.05.2009.a kohta, mille vältel L.U pidi töötama 224 tundi. Kriminaalhooldusalune ei töötanud 13., 16., 17., ja 18.mail 2009.a ning katkestas töötamise alates 23.05.2009.a. Kokkulepitud regsitreerimisele 01.06.2009.a jättis L.U ilmumata, samuti jättis ilmumata regsitreerimisele 08.06.2009.a; kriminaalhooldusametniku telefonikõnedele ei ole vastanud. Kriminaalhooldusametnik vestles 09.06.2009.a telefoni teel L.U elukaaslasega; elukaaslase sõnul sai L.U kutse kätte, kuid viibivat hetkel vanemate juures neid majapidamistöödel abistamas; elukaaslane palus määrata järgmise kohtumisajas, kuid ka sellele kohtumisele 11.06.2009.a L.U ei ilmunud. Erakorralises ettekandes märgitu kohaselt teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku pöörata karistus L.U suhtes täitmisele, kuna L.U ei ole vaatamata 10.03.2009.a kohtu antud võimalusele oma käitumist muutnud, jätkates üldkasuliku töö tegemise korra rikkumist. Erakorralises ettekandes märgitu kohaselt on L.U üldkasulikku tööd teinud 492 tunni ulatuses. 22.06.2009.a kohtuistungile L.U ei ilmunud, teatades kohtule telefoni teel, et on haige. Kohus tegi arstile 22.06.2009.a päringu L.U tervisliku seisundi kohta. Perearst T. K. kohtule 30.06.2009.a avaldatust nähtuvalt ei ole L.U perearsti ja pereõe vastuvõtule ilmunud; L.U helistas 19.06.2009.a pereõele, et on haige ja L.U kutsuti vastuvõtule 22.06.2009.a, kuid sinna L.U ei ilmunud. Perearsti teatises märgitu kohaselt käis L.U perearsti vastuvõtul viimati 2007.aastal; perearsti arvamuse kohaselt võib L.U kohtuistungil osaleda. 01.07.2009.a tegi kohus L.U suhtes sundtoomise määruse. Nimetatud määrus faksiti politseile 01.07.2009.a k 09.42 + lisaks pandi määrus politseile ka posti. 02.07.2009.a kohtuistungile L.U ei ilmunud ja kohtuistungile teda ka poliotsei poolt ei toimetatud. Sellel kohtuistungil taotles kriminaalhooldusametnik L.U tagaotsitavaks kuulutamist ja vahistamist. 4 5 02.07.2011.a Tartu Maakohtu määrusega kuulutati L.U tagaotsitavaks ja määrati ta tabamisel vahistada. L.U peeti kinni 01.03.2011.a. Kinnipeetavate registris kajastatu kohaselt on L.U elukohaks olnud enne 01.03.2011.a kinnipidamist xxx. Ragvastikuregistrist 03.03.2011.a tehtud andmete väljatrükkide kohaselt elavad aadressil xxx, xxx L.U vanemad – ema ja isa. Kohtu seisukoht
lõikes 6 sätestatu kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata karistuse täitmisele, kui süüdimõistetu hoiab kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. 12.06.2009.a erakorralises ettekandes kajastatu kohaselt on L.U üldkasulikust tööst tehtud 492 tundi. 03.03.2011.a kohtuistungil kinnitas kriminaalhooldusametnik, et üldkasulikku tööd on L.U tehtud 492 tundi, nii nagu on märgitud ka erakorralises ettekandes. Kuna L.U on 2009.a kevad-suvest alates kõrvale hoidunud üldaksuliku töö tegemisest ja kontrollnõuete täitmisest, on põhjendatud kandmata karistuse osa L.U suhtes
Kuna L.U jättis kasutamata kohtu poolt talle 10.03.2009.a määrusega antud n.ö viimase võimaluse üldkasuliku töö ärategemiseks ja käesoleva ajani on 1200-st üldkasuliku töö tunnist tehtud ära üksnes 492 tundi, siis pöörab kohus tegemata üldkasuliku töö osa ulatuses kandmata vangistuse L.U suhtes täitmisele. L.U ei ole olnud mõjuvat põhjust üldkasuliku töö tegemata jätmiseks. Üldkasuliku töö tegemiseks antud 2-aastane tähtaeg möödus 30.01.2010.a. 2009.a kevad-suvest kuni käesoleva ajani on L.U jätnud täitmata ka kõik kontrollnõuded. L.U ei ole küsinud luba enda elukoha muutmiseks, asus kriminaalhooldaja ja kohtu teadmata ning kriminaalhooldajalt luba küsimata ja kriminaalhooldajat teavitamata elama oma vanemate elukohta xxx.. L.U on jätnud pikaajaliselt kohtuotsuse täitmata – kontrollnõuded järgimata ja üldkasuliku töö tegemata. L.U nimetatud põhjused, et tal oli vajalik tegeleda enda isa hooldamisega, ning et ta läks ise politseiametniku helistamise peale politseisse kohale, ei ole küllaldased kandmata karistuse täitmisele pööramata jätmiseks. Isa hoolduse küsimuste lahendamiseks on olemas vastavad ametiasutused, milliste kaudu saab hooldusküsimuse lahendada. L.U ema oli 03.03.2011.a kohtuistungil, ta elab L.U isaga koos ja samal aadressil ning kui tal on enda abikaasa hoolduseks abi vaja, siis need küsimused tuleb lahendada kohaliku omavalitsuse poole pöördumisega. L.U ja kriminaalhooldaja kohtule avaldatu kohaselt ei pöördunud L.U kordagi kriminaalhooldusamentiku poole põhjendusega, et ta ei saa üldkasulikku tööd teha isa hooldamisega seoses. Kuna enne eelmise erakorralise ettekande menetlemist viibis L.U 2 päeva (09.-10.03.2009.a) eelvangistuses, siis see tuleb juurde arvestada 246 päevale vangistusele (246 päeva vangistust võrdub tehtud 492 tunni üldkasuliku tööga). 5 6 Seega kokku on L.U kantud 248 päeva vangistust, mis vastab 8 kuule ja 8 päevale vangistusele ning kandmata karistuseks on 11 kuud 22 päeva vangistust. Heli Sillaots kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.