4,8 ja § 329 järgi vangistusega 10 kuud (kandmata 9 kuud 5 päeva) tingimisi katseajaga 2 aastat, elukoht xxx, vahi all alates 25.08.2010.a. Süüdistus
7,9 järgi Menetluse liik Kriminaalasja nr. lühimenetlus 10230114800 RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista R.G peale Harju Maakohtu 28.07.2010.a. otsust toimepandud kuriteos
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 8 kuud vangistust.
otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ( 9 kuud 5 päeva) ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 5 päeva vangistust. Süüdi mõista R.G enne Harju Maakohtu 28.07.2010.a. otsust toimepandud kuriteos
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 4 kuud vangistust.
otsust toimepandud kuriteo eest mõistetud liitkaristusega (1 aasta 5 kuud 5 päeva vangistust) üksikkaristustest raskema suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest – 25.08.2010.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni otsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Tsiviilhagi Välja mõista R.G-lt solidaarselt Riko Paaboga, kelle suhtes Põhja Ringkonnaprokuratuur 14.01.2011.a. kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pani kohustuse hüvitada R.G-ga solidaarselt AM tekitatud kahju, 444.83 eurot AMkasuks. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista R.G-lt riigituludesse: 1) kaitsjatasu 169.37 eurot 2) sundraha – 1,5 palga alammäära – 417.03 eurot Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034796011 SEB, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida kriminaalasja kohtunumber 1-11-767 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS R.G süüdistatakse selles, et tema, olles süstemaatiliselt vargusi toime panev isik, vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ja nimelt: 10.02.2010 kella 01.30 ajal XXXtalus püüdis koos kohtueelse menetluse käigus kindlakstegemata isikuga ära võtta JS´ale kuuluva sõiduauto Volkswagen Golf registrimärgiga XXXkütusepaagist 20 liitrit 95 bensiini kogumaksumusega 340 krooni, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata auto omaniku sekkumise tõttu ning ta oli sunnitud sündmuskohalt põgenema. Samuti tema, 25.08.2010 kella 01.00 paiku grupis koos Riko Paaboga võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tallinnas XXXmaja sisehoovile pargitud, AM´ile kuuluva mootorratta Suzuki DR750S, reg.nr.XXX maksumusega 24 000 krooni. Seega, oma tahtliku tegevusega pani R.G toime
lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupi poolt, süstemaatiliselt. 2 OTSUSE PÕHJENDUS Süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi talle esitatud süüdistuses. Kohtus ta enda ülekuulamist ei taotlenud, mistõttu kohus võtab otsuse tegemisel arvesse tema kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused. Kütuse varguse katse R.G poolt JS autost kütuse vargus 10.02.2010.a. öösel kella 01.30 ajal on tõendatud: * süüdistatava poolt süü tunnistamisega kohtuistungil; * kannatanu JS ütlustega, millest nähtub, et tema hoovis XXXtalus olevast talle kuuluvast sõidukist Volkswagen Golf on ka varem püütud kütust varastada, mistõttu paigaldas ta 01.02.2010.a hoovi liikumisanduri, mis annab sõiduki ümber toimuvast liikumisest märku. 10.02.2010.a kella 01.30 ajal andis liikumisandur märku. Kannatanu pani riidesse ja jooksis õue, kus ta nägi temale kuuluva sõiduauto Volkswagen Golf kütusepaagi ümbruses tegutsemas endist naabrit R.G. Nähes kannatanut, jooksis R.G minema. Varsti kuulis mingi auto müra ja nägi üht autot sõitmas Kõue küla suunas. Sõiduki juurde jäi maha plastikust kanister ja kummivoolik, mis oli otsaga paagis. Paagis oli umbes 20 liitrit kütust; * sündmuskoha (Volkswagen Golf, reg.nr XXX, ning XXX) vaatlusprotokolliga koos fototabelitega, millest nähtub, et talu hoovi sissesõiduteel on näha kaks paralleelselt kulgevat rehvijälge. Sissesõidutee lõpus on hoovis Volkswagen Golf, reg.nr XXX. Sõiduki kütusepaagi juures on lumel sinist värvi plastikust kanister (20-25 l) ilma korgita. Kütusepaagi avast ulatub välja rohekas-sinist värvi voolik. Kanister ja voolik on bensiiniga määrdunud. Kanistri juures on lumel näha jalatsijälgi. Kohtueelses menetluses kogutud ja kohtus kontrollitud tõenditega on tõendatud R.G poolt kütuse varguse katse toimepanemine JS kuuluva auto VW Golf reg. märgiga XXX kütusepaagist. Kuritegu jäi katse staadiumi, sest auto omaniku JS sekkumise tõttu ei jõudnud R.G kütust auto paagist kanistrisse lasta ja jooksis minema. Sellest tulenevalt ei õnnestunud tal kütuse äravõtmine, kuigi vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas selle äravõtmist ehk süüteo toimepanemist, olles jõudnud vooliku auto kütusepaaki panna. R.G-le oli esitatud süüdistus varguse katse toimepanemises koos kohtueelse menetluse käigus kindlakstegemata isikuga, s.o. grupi poolt. Kohus leiab, et grupp ei ole tõendatud. Kannatanu nägi oma auto juures üksnes R.G, kedagi teist seal ei olnud. Asjaolu, et ta kuulis peale R.G ärajooksmist auto mürinat ja nägi mingit autot sõitmas, ei tõenda, et selle autoga sõitis ära just R.G. Isegi kui oletada, et R.G lahkus eemalseisva autoga, ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et selles autos oli veel keegi. Ka kahe erineva mustriga jalatsijälgede olemasolu kannatanu sõiduki läheduses ei tõenda veel, et kütust püüti varastada kahe isiku poolt, sest tuvastamata on jäänud, kellele need jäljed kuulusid ja kas kõik jäljed on jäetud ühel ja samal ajal. Eeltoodu alusel ei ole kohtu käsutuses kindlaid tõendeid selle kohta, et lisaks R.G-le oli kütuse varguse katse täideviijaks veel keegi. Kohtu arvates ei ole kütuse varguse katse toime pandud süstemaatiliselt Ta on eelnevalt olnud küll varguste eest karistatud, kuid 10.02.2010.a. kütuse varguse puhul ei ole alust väita, et kuni sinnamaani on vargused olnud tema elus järjekindel ja pidevalt korduv tegevus, tema elustiil. Karistusregistri kohaselt oli ta enne 10.02.2010.a. karistatud varguste eest kriminaalkorras 23.03.2004.a. ja 18.06.2009.a., väärteokorras 23.03.2006.a. Harju Maakohtu 23.03.2004.a. otsusest nähtub, et varguse pani R.G toime 2002.aasta maikuus. Pisivarguse pani toime peaaegu nelja aasta pärast - 23.03.2006.a. Järgmine otsus, millega R.G karistati varguste eest, oli Harju Maakohtu 18.06.2009.a. otsus. Eeltoodust tulenevalt olid varguste vahelised ajavahemikud küllalt pikad, mistõttu kohtu arvates ei ole alust väita, et vargused olid järjekindlad, pidevad ja isiku elustiilile omased. Seega ei ole õige kvalifitseerida 10.02.2010.a. kütuse varguse katset süstemaatiliselt toimepanduna, vaid
4- § 25 lg 2 järgi. 3 Kuna kütust varastada ei jõutud, JSale kahju ei tekitatud, ei ole ka kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi. Mootorratta varguse episood. AMkuuluva mootorratta varguse toimepanemine 25.08.2010.a. on tõendatud kannatanu ütlustega, mille kohaselt 25.08.2010.a. kella kahe paiku öösel teatas elukaaslane, et mootorratas on varastatud. Mootorratas Suzuki DR750S, reg.nr XXXoli pargitud XXXmaja hoovi ja oli lukustatud trosslukuga. Mootorratas leiti Jakobi 16 maja hoovist. Rattal oli lõhutud süütelukk. Mootorratta vargust tõendavad tunnistaja ABütlused, millest nähtub, et 25.08.2010.a kella 01.00 ajal tegi ta XXX maja ees tänaval suitsu ning kuulis kõrvalmaja hoovist kahtlasi hääli. Mõne hetke pärast nägi kahte umbes 20-30 aastast noormeest hoovist väljumas ja nad lükkasid enda kõrval mootorratast, kõndides Keskturu suunas. Ta helistas politseisse ning patrulli saabudes osundas neile, millises suunas isikud koos mootorrattaga liikusid. Varguse toimepanemist tõendab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub, et Tallinnas XXX maja kõrval võssa kasvanud maa-alal, sõiduteest 200 meetri kaugusel võsas, lebab külili punast värvi mootorratas Suzuki, reg.nr XXX. Mootorratta süütelukul on väliselt nähtavad murdmisriista jäljed. Varguse toimepanemist R.G poolt tõendavad süüdistatava enda poolt süü tunnistamine ja kohtueelses menetluses antud ütlused. Nimetatud ütluste kohaselt oli ta ööl vastu 25.08.2010.a Tallinnas Autobussijaama lähedal koos Riko Paaboga. Olles alkoholijoobes ja liikudes Autobussijaama juurest mööda Jakobi tänavat, märkasid nad ühes maja hoovis punast mootorratas. Lõhkusid süüteluku ja proovisid mootorratast käivitada, kuid see ei õnnestunud. Siis otsustasid nad mootorratta maja juurest eemale lükata. Lükates jõudsid nad mootorrattaga ühe maja juures asuva võsani. Ühel hetkel saabus politsei, kes pidas ta kinni. Riko Paabol õnnestus ära joosta. R.G poolt mootorratta varguse toimepanemist tõendavad ka RPkohtueelses menetluses antud ütlused, ta tarvitas 24.augustil 2010.a. päeval R.G-ga alkoholi. Hilja õhtul, jalutades Autobussijaama kandis, käis R.G kuskil ära ja umbes 20 minuti pärast tagasi tulles oli tal käekõrval mootorratas. R.G tahtis mootorratast käivitada, kuid tema ei nõustunud mootorrattaga tegemist teha ja lahkus. Kõiki tõendeid kogumis hinnates, leidis kohus, et R.G süü AMmootorratta varguses ööl vastu 25.augustit 2010.a. on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Enne kuriteo toimepanemist oli R.G mitmeid kordi vargusi toime pannud (käesoleva kriminaalasja raames 10.02.2010.a. kütuse varguse katse, Harju Maakohtu 28.07.2010.a. otsusest nähtuvalt kahel korral 15.05.2010.a.). Varguste-vaheline ajavahemik ei ole pikk, kuriteod on toime pandud kõik ühel aastal – 2010.aastal. Seega oli mootorratta vargus juba neljas 2010.aastal ning seda on põhjendatult kvalifitseeritud kui süstemaatiliselt toimepandud vargus. Nelja varguse toimepanemine ühe aasta jooksul annab aluse väitmiseks, et sel ajal oli varastamine R.G-le kujunenud elustiiliks, elatise hankimise vahendiks. Kohus leidis, et õige on ka kvalifikatsiooni punkt 7, s.o. kuriteo toimepanemine isikute grupi poolt. Vaatamata RPütlustele, et tema mootorratta vargusest osa ei võtnud ja oma süüd ei tunnistanud, tuleneb R.G ütlustest, et tema üksinda kuskil ära ei käinud, et kogu aeg oldi koos, mootorratas lükati XXXmaja hoovist koos välja ja koos mindi koos mootorrattaga ka Jakobi 16 maja juures asuva võsani. R.G ütlusi kinnitavad ka tunnistaja ABütlused, kes kuulis kõrvalmaja hoovist kahtlasi hääli (vaevalt R.G iseendaga rääkis) ja nägi hoovist koos mootorrattaga väljumas kahte isikut. Seega on tõendamist leidnud mootorratta vargus kahe isiku poolt toimepanduna ja kvalifikatsioon
7 järgi õige. (RPsuhtes on Põhja Ringkonnaprokuratuuri 14.01.2011.a. määrusega kriminaalasja menetlus lõpetatud KrMS § 202 alusel). 4 Kaitsja taotles mootorratta varguse ümberkvalifitseerimist varguse katsele, leides, et R.G ei tekkinud võimalust oma äranägemise järgi mootorratast kasutada ja käsutada, tal polnud võimalust sellega sõita ega ka maha müüa. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Süüdistatav viis mootorratta välja omaniku maja hoovist, liikudes mööda Jakobi tänavat kuni majani nr. 16, mille juures asub võsa. Politseid veel siis kohal ei olnud, sest tunnistaja ABütlustest tulenevalt läks ta mootorratast käe kõrval lükanud isikutele küll algul järgi, kuid hiljem loobus sellest ja läks tuppa ning alles siis helistas politseisse. Sel ajal, kui tunnistaja majja läks ja politseisse helistas ning ajal, mil politsei sõitis sündmuskohale, liikus R.G kogu aeg mööda tänavat edasi, keegi teda ei takistanud ega jälitanud. Kui politsei XXXmaja juurde jõudis, ei olnud teda näha, sest ABütlustest tulenevalt näitas tunnistaja politseile kätte suuna, kuhu isikud mootorrattaga liikusid. Järelikult oli R.G selleks ajaks juba jõudnud koos mootorrattaga võssa minna, et teda tänavalt näha ei olnud. Seda tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, mille kohaselt leidis politsei tema ja mootorratta Jakobi tänava sõiduteest 200 meetri kaugusel võsast. Kuna tunnistaja ABega politsei ei pidanud süüdistatavat koos mootorrattaga kinni koheselt peale kannatanu hoovist väljumist, talle ei järgnetud, oli tal sel ajal võimalus mootorratast oma äranägemise järgi kasutada ja käsutada ja seega tuleb pidada vargust lõpuleviidud kuriteoks. Kannatanu AM esitas tsiviilhagi seoses mootorrattale vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 6960 krooni. Kahju seisnes süüteluku ja istme lõhkumises. Kahju summat tõendavad hinnapakkumine ja süüteluku remondikalkulatsioon. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p. 5 kohaselt õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohtulikul tõendite uurimisel on R.G süü talle inkrimineeritud kuriteos tõendamist leidnud, mistõttu tal tuleb kannatanule tekitatud kahju hüvitada. Kuna süüdistatav kannatanu hagi tunnistas, kuulub hagi rahuldamisele, juhindudes TsMS § -st 440 lg 1, mis sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Karistus Karistamise aluseks on
lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke.
lg 2 sanktsioon võimaldab karistada rahalise karistusega ja kuni viieaastase vangistusega. Tulenevalt sellest, et R.G on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, ühe kuriteo pani toime katseajal, ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud sellise isiku karistamine kergemaliigilise karistusega, s.o. rahalise karistusega. Tal puudub ka kindel töökoht, mis võimaldaks karistust täita. Järelikult tuleb talle mõista karistuseks vangistus.
R.G pani ühe kuriteo toime enne, teise kuriteo peale viimast, s.o. Harju Maakohtu 28.07.2010.a. otsust, mis tähendab, et talle tuleb kummagi süüteo eest mõista eraldi karistused. Kõigepealt tuleb mõista karistus peale viimast otsust toimepandud mootorratta varguse eest, seejärel moodustada liitkaristus
Edasi karistada enne viimast otsust toimepandud kütuse varguse katse eest ja kõige lõpuks moodustada nendest karistustest liitkaristus, kohaldades
Kohus leiab, et mootorratta varguses on R.G süü suurem, sest oma tegevusega realiseeris ta kaks
lõikes 2 toodud koosseisutunnust – grupiviisilisus ja süstemaatilisus, millest tulenevalt avaldub tema teos suurem ebaõigussisu. Samuti oli varastatud asja – mootorratta – väärtus suurem võrreldes kütuse väärtusega ja selle kuriteoga tekitati kannatanule ka materiaalne kahju. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud mootorratta varguse eest rangema karistuse mõistmine. Kuna aga süüdistatav kahetses, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna, võivad karistuste pikkused jääda tunduvalt alla sanktsiooni keskmist. Kaitsja ja süüdistatav ise taotlesid vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohtu seisukoht on, et selline asendamine ei ole põhjendatud. Vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on üks põhikaristuse individualiseerimise viisidest ja nagu karistusest tingimisi vabastamise puhul peab 5 ka siin olema kohtul kujunenud veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik toime uusi õigusrikkumisi ja suudab edaspidi elada õiguskuulekalt. R.G puhul kohtul sellist sisemist veendumust ei tekkinud. Ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Viimase otsusega jäeti isik vabadusse, kuid ta ei õigustanud kohtu usaldust, sest juba vähem kui kuu aja möödudes otsuse tegemisest pani katseajal toime järjekordse kuriteo. Sellest tulenevalt kohus leiab, et vangistuse asendamine üldkasuliku tööga, mil süüdimõistetu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla, ei täida R.G suhtes eripreventiivset karistuse eesmärki. Ta on oma varasema käitumisega näidanud, et kriminaalhooldus ei mõjuta teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.