← Eesti

1-11-754/18

1-11-754 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai
  2. a Tallinn Kriminaalasja number 1-11-754 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla Tatjana Derkatš Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Irina Leetberg Jevgeni Ljadovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 ja T.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi Harju Maakohtu
  3. veebruari
  4. a otsus lühimenetluses Prokurör Süüdistatavad T.D ja Jevgeni Ljadov ning tema kaitsja Gennadi Kull Maksim Kink Süüdistatav Jevgeni Ljadov Apellatsiooni esitaja 37805280275, elukoht XXXXXXXX XXXXXX XXX XXXX, varem karistatud Tallinna Linnakohtu 25.01.
  5. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,3 - § 17 lg 6 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga, kinni peetud 08.09.
  6. a T.D XXX, elukoht XXXXXXX XXXXX XXX XX-XX, varem 6 korda kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 11-03.
  7. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 4 kuu vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga, kinni peetud 08.09.
  8. a Kaitsja Vandeadvokaadid Liis Toomsalu ja Riine Lumiste RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
  9. veebruari
  10. a kohtuotsus Jevgeni Ljadovi ja T.D suhtes jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
  11. mail
  12. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Harju Maakohtu
  14. veebruari
  15. a otsusega lühimenetluses tunnistati J. Ljadov süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus
  16. september
  17. a. T.D tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu
  18. märtsi
  19. a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 4 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus
  20. september
  21. a. J. Ljadovilt mõisteti välja tsiviilhagi Rautakirja Estonia AS kasuks 1682,54 eurot, Vimonte OÜ kasuks 1639,78 eurot, OG Elektra AS kasuks 422,13 eurot ja R L kasuks 30,34 eurot. J. Ljadovilt ja T.D-lt mõisteti välja solidaarselt tsiviilhagi Baltwind OÜ kasuks 343,27 eurot.
  22. T.D ja J. Ljadov mõisteti süüdi selles, et nad
  23. juunil
  24. a tungisid ukseluku lõhkumise teel sisse Tallinnas Akadeemia tee 36 asuvasse Baltwind OÜ-le kuuluvasse kauplusesse, kust varastasid 24 pudelit alkohoolseid jooke ja 68 pakki sigarette kokku 311,70 euro väärtuses. Lisaks sellele mõisteti J. Ljadov süüdi veel 6 salajase varguse episoodis, kus ta tungis sisse Tallinna linnas asuvatesse kauplustesse ja kioskitesse, kust varastas suurel hulgal alkohoolseid jooke ja sigarette. Nii tungis ta: 1)
  25. aprillil
  26. a sisse Sõpruse puiestee 225 asuvasse R-Kioskisse, kust varastas 253 pakki sigarette 487,71 euro väärtuses, 2)
  27. mail
  28. a Astangu 50a asuvasse kauplusesse“Y2K Ararat“, kust varastas 390 pakki sigarette 845,55 euro väärtuses, 3)
  29. mail
  30. a Sõpruse puiestee 181 asuvasse R-Kioskise, kust varastas 153 pakki sigarette 269,57 euro väärtuses 4)
  31. mail
  32. a Astangu 50a asuvasse kauplusesse“Y2K Ararat“, kust varastas alkohoolseid jooke ja 2 mobiiltelefoni stardipaketti kokku 154,47 euro väärtuses 5)
  33. juunil
  34. a Õismäe tee 1b asuvasse R-Kioskisse, kust varastas 280 pakki sigarette 521,52 euro väärtuses, 6)
  35. juunil
  36. a Ehitajate tee 41 asuvasse kauplusesse „Grossi toidukaubad“ ja varastas 24 pudelit alkohoolseid jooke ja 68 pakki sigarette 260,31 euro väärtuses.
  37. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav T.D ja J. Ljadov ning tema kaitsja G. Kull. 3.1 T.D taotleb kohtuotsuse tühistamist talle mõistetud karistuse osas, sest kohus on talle mõistnud rangema karistuse kui taotles prokurör. Prokurör taotles talle 8 kuu vangistuse mõistmist, kuid kohus mõistis talle karistuseks 9 kuud vangistust. Lisaks sellele tema poolt toime pandud 2

(4)kuritegudes karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. 3.2 J. Ljadov taotleb kohtuotsuse tühistamist talle mõistetud karistuse ja temalt välja mõistetud tsiviilhagi osas. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei ole ta kioskitest sellisel hulgal sigarette varastanud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et valvetöötajad saabusid sündmuskohale 2-3 minuti jooksul. Selle ajaga ei oleks olnud võimalik nii palju sigarette kokku koguda, kuhugi pakkida ja sündmuskohalt põgeneda. Järelikult on kannatanud näidanud varastatud sigarettide kogust suuremana kui see tegelikult oli. Kahju suurust arvestades on kohus mõistnud talle karmima karistuse. Lisaks sellele on ta oma tegusid puhtsüdamlikult kahetsenud ja oma tegevusega uurimisele kaasabi osutanud. Seetõttu palub ta vähendada talle mõistetud vangistuse pikkust või asendada see üldkasuliku tööga. 3.3 J. Ljadovi kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist J. Ljadovile mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega vangistuse mõistmisel piirduda vahi all viibitud ajaga ning ülejäänud osa vangistusest jätta tingimisi täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga. Maakohtu istungil J. Ljadov kahetses puhtsüdamlikult ja lubas edaspidi hoiduda kuritegude toimepanemisest.
  1. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav T.D ja tema kaitsja taotlesid kohtuotsuse tühistamist T.D-le karistuse mõistmise osas ja mõista talle karistuseks 8 kuud vangistust. J. Ljadov ja tema kaitsja taotlesid J. Ljadovile mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga, lugedes osa sellest kantuks eelvangistuses viibitud ajaga. Tsiviilhagi suurust puudutavas osas J. Ljadov oma apellatsiooni ei toetanud ja loobus sellest. Samuti ei toetanud J. Ljadov maakohtu istungist osa võtnud kaitsja apellatsiooni osas, millega taotleti talle mõistetud karistuse tingimuslikult kohaldamata jätmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Oma seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt. 5.1 Kohtukolleegium rõhutab esmalt, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut, so arvestanud süü suurust, karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, kahju osalist hüvitamist, karistust raskendavate asjaolude puudumist ja lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest. 5.2 T.D ei ole rahul sellega, et kohus on mõistnud talle rangema karistuse, kui taotles prokurör. Siinjuures märgib kohtukolleegium, et karistust mõistab kohus ja selle mõistmise alused on loetletud KarS §-s
  3. Prokuröri arvamust see loetelu ei sisalda. Prokurör esitab küll kohtuvaidluses arvamuse süüdistatavale mõistetava karistuse kohta, kuid see ei ole kohtule siduv. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsustes nr 3-1-1-70-01 ja 3-1-1-91-07 samuti märkinud, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab 3
(4)selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Seetõttu ei oma tähtsust apellandi tõdemus, et kohtu poolt mõistetud karistus on prokuröri poolt taotletust ühe kuu võrra rangem. Karistust kergendava asjaoluna T.D puhtsüdamlikku kahetsust ja karistust raskendavate asjaolude puudumist on kohus T.D-le karistust mõistes juba arvesse võtnud. 5.3 Kohtukolleegium märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga tema eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Ka Riigikohus on oma otsustes nr 3-1-1-40-04 ja 3-1-1-99-06 rõhutanud, et seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. J. Ljadovi näol on tegemist isikuga, keda on varem kohtu poolt karistatud. Korduvalt on teda karistatud väärteomenetluse korras narkootiliste ainete ja alkoholi tarvitamise, pisivarguste ja ühistranspordis piletita sõitmise eest. Määratud rahatrahvid on tasumata. J. Ljadov ei töötanud ning pani vargused toime raha saamise eesmärgil. Varastatud sigaretid ja alkohoolsed joogid müüs ta turul maha. Seega ei ole varasemad karistused mõjutanud J. Ljadovit õiguskuulekalt käituma, mistõttu kohus on karistanud teda põhjendatult reaalse vangistusega. 5.4 Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-99-06 märgitakse, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa pärast kriminaalasja materjalide ning apellatsioonidega tutvumist väita, et J. Ljadovi puhul esineksid asjaolud, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on maakohtu poolt mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. Üldkasulik töö ei sobi karistusena süüdlasele, keda on varem samalaadse kuriteo eest karistatud. Seda veel eriti olukorras, kus ta tarvitab alkoholi ja narkootilisi aineid ning on seega oma käitumisega näidanud, et ta ei suudaks kriminaalhoolduse all viibides kontrollnõudeid täita. Arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, ei ole kohtukolleegium veendunud, et ta on sobiv isik üldkasuliku töö kui vangistuse asenduskaristuse reaalseks täideviimiseks ja üldkasuliku töö täideviimise ebaõnnestumisrisk on sellise isiku puhul väga kõrge. Ka ei ole selline asenduskaristus piisav mõjutamaks J. Ljadovit hoiduma kuritegude toimepanemisest. Reaalne vangistus on sellise isiku puhul kohtukolleegiumi arvates ainuke võimalus, mis tagab ka õiguskorra kaitsmise huvid KarS § 56 mõttes. 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu 28. veebruari 2011. a otsus T.D ja J. Ljadovi suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Meelika Aava Ivi Kesküla Julia Katškovskaja 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.