← Eesti

1-10-2934/23

Obsah (11)§ 344§ 424§ 199§ 74§ 64§ 65§ 75§ 345§ 201§ 263§ 63

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.09.2011. a, Tallinn Kohtuasja number 1-10-2934 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Malle Preimer ja

§ 344

lg 1, § 345 lg 1 ja § 201 lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 19.04.2011.a. otsus Apellandid Prokurör, kaitsja Prokurör Aarne Pruus Süüdistatav A.I, isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx xx-xx, xxxxxxx; EV kodanik, emakeel: eesti keel, kõrgharidusega, töökoht xxxxxxxxxxx, kriminaalkorras üheksa korda karistatud, viimati 12. detsembril 2008. a Harju Maakohtu poolt

§ 424järgi rahalise karistusega ja 31.

jaanuaril 2011.a. Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p-de 4 ja 8 ja § 263 p 3 järgi vangistusega kuus kuud, mille kandmisest vabastati

§ 74

lg 1 alusel 18kuulise katseajaga Kaitsja vandeadvokaat Priit Tartu RESOLUTSIOON Tühistada Pärnu Maakohtu 19.04.2011. a otsus osas, milles M K mõisteti õigeks

§ 344lg 1 järgi. Teha s

Es osas uus otsus, millega mõista M K

§ 344

lg 1 järgi süüdi ja karistada teda 3- (kolme-)kuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel lugeda mõistetud karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista M Kle liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 65lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusega kaetuks Harju Maakohtu 31. jaanuaril 1

(6)2011. a mõistetud vangistus 6 kuud ja mõista M Kle liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 74

lg 1 alusel jätta mõistetud vangistust täitmisele pööramata, kui M K 2(kahe-)aastase katseaja jooksul ei pane toime tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid.

Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 19.04.

  1. a otsus muutmata. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt, kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. M Kle on

§ 344lg 1 alusel esitatud süüdistus s

Es, et ta võltsis 6. juulil 2009.a. Tallinnas tuvastamata kohas OÜ-le Introsanit kuuluva sõiduauto Audi A4 Avant (reg.nr 772 TGD) omandamise eesmärgil müügilepingu, millele kirjutas omakäeliselt koostamise kuupäeva, müüja OÜ Introsanit esindaja L K andmed ja ostjana enda andmed, oma allkirja, müügi objektiks oleva sõiduauto Audi A4 Avant andmed ja müüdava sõiduki hinnaks „kokkulepe”, s.o kogu käsikirjalise teksti ja võltsis L K allkirja. Samuti on M Kle esitatud süüdistus

§ 345lg 1 järgi.

Süüdistuse kohaselt esitas M. K 6. juulil 2009.a. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tallinna büroos büroo töötajale võltsitud ostu-müügi lepingu, mille alusel kanti sõiduauto Audi A 4 Avant (reg.nr 772 TGD) omanikuna registrisse M K. SE teoga pani M. K süüdistuse kohaselt ühtlasi toime omastamise, mis on kvalifitseeritav

§ 201lg 2 p 1 järgi, kuna M.

K on varem karistatud varguse eest. 2. Pärnu Maakohtu otsusega mõisteti M K

§ 344lg 1 järgi õigeks.

Samas mõistis kohus M. K süüdi

§ 345

lg 1 ja

§ 201

lg 2 p 1 järgi ja karistas teda vastavalt 3-kuulise ja 1aastase vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel luges maakohus kergema karistuse raskemaga kaetuks ja liitkaristuseks kahe kuriteo eest jäi üks aasta vangistust.

§ 65lg 1 alusel luges kohus mõistetud karistusega kaetuks Harju Maakohtu poolt 31.

jaanuaril 2011.a.

§ 263

p 3 ja 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi mõistetud vangistuse 6 kuud ning liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi jäi samuti vangistus üks aasta. Kohus määras

74 lg-le 1 tuginedes, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui M K kaheaastase katseaja jooksul ei pane toime tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid.

OÜ Introsanit tsiviilhagi M K vastu 55 000 krooni väljamõistmiseks jättis kohus läbi vaatamata. Kohus leidis, et süüdistuses

§ 344

lg 1 järgi tuleb M K mõista õigeks, kuna eksperdi arvamuse kohaselt ei ole võimalik kindlaks teha, kas autoregistrile esitatud müügilepingul olev müüja allkiri on tehtud M. K poolt ning ka muud uuritud tõendid ei kinnita, et L K allkirja on jäljendanud just M K. See-eest

§ 345lg-s 1 ja 201 lg 2 p-s 1 sätestatud kuritegude tunnused on M.

K tegevuses kohtu hinnangul tõendatud. Eksperdi kategooriline arvamus kinnitab, et auto müügilepingul olev müüja allkiri ei ole kirjutatud OÜ Introsanit seadusliku esindaja L K poolt. Kohtul puudub alus eksperdi arvamuses kahelda. Samuti ei ole kohtul ei ole alust kahelda kannatanu esindaja ja L K abikaasa E K ütlustes, mis samuti kinnitavad, et müügilepingule ei ole alla kirjutanud L. K. Kohus jättis tsiviilhagi läbi vaatamata põhjendusel, et kriminaaltoimikus puudub OÜ Introsanit 2

(6)tsiviilhagi avaldus ja nõue 50 000 krooni hüvitamiseks on esitatud kannatanu esindaja E. K ütlustes. Peale selle puuduvad igasugused tõendid auto turuväärtuse kohta, et kontrollida nõutava hüvituse põhjendatust. 3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni prokurör ja kaitsja. 3.1 Prokurör vaidlustas maakohtu otsuse M K

§ 344

lg 1 järgi õigeksmõistmise ja OÜ Introsanit tsiviilhagi läbivaatamata jätmise osas. Prokurör taotleb nimetatud osas Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 19.04.2011 otsuse tühistamist

§ 344

lg 1 järgi õigeksmõistmise osas ning uue otsuse tegemist, millega tunnistada M K süüdi ja karistada teda

§ 344lg 1 järgi vangistusega 3 kuud.

Nimetatud karistus lugeda

§ 64lg 1 alusel kaetuks raskeima karistusega ja mõista M.

Kle liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 65lg.

1 alusel lugeda mõistetud karistusega kaetuks Harju Maakohtu poolt 31. jaanuaril 2011.a.

§-de 263 p 3 ja 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi mõistetud vangistus 6 kuud ja mõista M. Kle liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi vangistus üks 1 aasta.

74 lg 1 kohaselt mitte pöörata vangistust täitmisele, kui M K ei pane 2-aastase katseaja toime tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid.

Ühtlasi taotleb prokurör OÜ Introsanit tsiviilhagi rahuldamist ja M Klt OÜ Introsanit kasuks 55 000 krooni s.o. 3515,14 euro välja mõistmist. Prokurör leiab, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et peale müüja allkirja muu teksti kandmine dokumendiblanketile ei kujuta endast võltsimist. Dokumendi võltsimisega on tegemist ka siis, kui dokumendil olevat allkirja küll ei võltsita, kuid muudetakse dokumendi teksti, kirjutades dokumendile midagi juurde või kustutatakse sellelt mingi tekstiosa. Kohtuistungil leidis tõendamist, et M. K kirjutas müügilepingule kogu käsikirjalise teksti. Kuna M. K oli teadlik, et müügilepingul olev L K allkiri on võltsitud, siis müügilepingule käsikirjalise teksti kirjutamisega pani ta toime dokumendi võltsimise. Seoses tsiviilhagiga märgib prokurör, et TsMS §-des 338 ja 363 sätestatud põhiliste hagiavaldusele esitatavate nõuete järgimine kriminaalmenetluses kohustuslik vaid niivõrd, kuivõrd see on vajalik, et tagada kannatanu tsiviilnõude õiglane ja kohtumenetluse poolte huve arvestav menetlemine. Tulenevalt kriminaalmenetluse eripärast ei pea kannatanu kirjalik ega protokolliline tsiviilhagi tingimata sisaldama täies mahus neid hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, mis kattuvad süüdistuse alusfaktidega. Eeluurimisel ja kohtuistungil on OÜ-gu Introsanit esindaja nõudnud M Klt sõiduauto AUDI A4 AVANT reg nr 772 TGD eest 55 000 krooni väljamõistmist. Hagi summa on esitatud ka süüdistusaktis. Seega oli M Kl aegsasti tagatud piisav teave kannatanu nõude alusest ja sisust, samuti võimalus esitada sellele nõudele vastuväiteid ning neid kinnitavaid tõendeid. 3.2 Kaitsja on vaidlustanud maakohtu otsuse M K

§ 345lg 1 ja 201 lg 2 p 1 järgi süüdi tunnistamise osas ning taotleb M.

K õigeks mõistmist ka nendes tegudes. Kaitsja märgib apellatsioonis, et kuna süüdistuses märgitud ostu- müügilepingu võltsimises mõistis kohus M K õigeks, ei saanud M. K kuidagi esitada autoregistrile tema poolt võltsitud ostu- müügi lepingut. Lisaks sellele ei teki omand mootorsõiduki kohta autoregistrisse kande tegemisega. Vastavalt Riikliku liiklusregistri pidamise põhimäärusele § 13 on registril informatiivne iseloom. Sõiduauto on vallasomand ja omand sellele tekib valduse üleandmisega ja kokkuleppega omandi üleandmise kohta. Seega ka M Kl ei tekkinud omandit sõiduautole autoregistri kandest, vaid see oli tal tekkinud sõiduauto tema valdusse andmisega ja kokkuleppega tema ja tema L K vahel. See kokkulepe võis olla ka suuline. Vaieldamatult on kindlaks tehtud, et M Kle oli auto valdus üle antud ning omandi üleandmise kokkuleppena saab käsitada auto registreerimistunnistuse nii A- kui ka B-osa üleandmist M Kle. Mitte mingite muude õiguste omandamises või kohustustest vabanemises M Kle süüdistust esitatud ei ole ning ka kohus ei saanud mingite muude õiguste tekkimist M Kle

§ 345lg-s 1 ettenähtud koosseisu päraseks tegevuseks lugeda, sest vastavalt 3

(6)KrMS-le § 268 lg 1 toimub kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Seega puuduvad M Kle omistatud tegevuses

§ 345lg-s 1 ettenähtud kuriteo objektiivsed tunnused.

Samuti ei sisalda süüdistus, mille alusel M K oli kohtu alla antud, objektiivseid tunnuseid, mis võimaldaksid kohtul asuda seisukohale, et M K on toime pannud

§ 201lg 1 p-s 2 ettenähtud kuriteo.

Kuna omand vallasasjaks olevale mootorsõidukile ei teki - nagu juba eelnevalt märgitud – kande tegemisega autoregistris, ei saa ka registrikande tegemise aluseks olevate dokumentide s.h. ostu- müügilepingu esitamist käsitada tegevusena, millega saaks pöörata mootorsõidukit enda kasuks (omandisse). Mingit muud tegevust, millega M K oleks pööranud tema seaduslikus valduses oleva mootorsõiduki ebaseaduslikult enda omandisse, M Kle süüdistuses omistatud ei ole. 4. Ringkonnakohtu istungil jäid mõlemad apellandid oma apellatsioonide juurde. M K toetas kaitsja esitatud apellatsiooni. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et Pärnu Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles mõisteti M K

§ 344lg 1 järgi õigeks, ning mõista M K nimetatud süüdistuses süüdi.

Kuigi käesolevas asjas ei ole tõendeid selle kohta, et sõiduauto müügilepingule kirjutas L K allkirja just M K, on M K kohtukolleegiumi hinnangul ikkagi pannud toime lepingu võltsimise, kuna vormistas tahtlikult lõpuni lepingu, millele L K nimel oli alla kirjutanud muu isik. M K on oma ütlustes (kd I; tl 73, uuesti tl 76) kinnitanud, et just tema kirjutas

  1. juulil
  2. a auto müügilepingu kogu käsikirjalise teksti peale müüja allkirja ning selles osas vaidlus puudub. M K sõnade kohaselt andis tema isa L K täitmata lepinguplangile allkirja
  3. a juunis M Kl külas olles. M K
  4. septembril
  5. a antud ütluste kohaselt tegi L K külas olles ise autost juttu, öeldes, et kui temaga peaks midagi juhtuma, jääb M K kasutuses olev auto M Kle. Juba varem oli L K palunud M Kl tuua ARK-st müügilepingu blankette, et saaks sõiduauto müügilepingu vormistada. M K andis L Kle ühe blanketi ja L K kirjutas müüja kohale oma allkirja ära. Allkirja kirjutamise ajal oli peale M K juures ka tema abikaasa Olga K.
  6. oktoobril
  7. a antud ütlustes kirjeldab M K allkirja kirjutamist sarnaselt, lisades, et isa kirjutas oma allkirja lepingu blanketile elutoas laua taga istudes. Harju Maakohus on aga lugenud tõendatuks, et müüja allkirja ei ole lepingule kirjutanud L K. Maakohus tugines eksperdi arvamusele (kd I; tl 102), mille kohaselt auto müügilepingul olevat müüja allkirja ei ole kirjutatud L K. Ka ringkonnakohus leiab, et eksperdiarvamus kaalub üles M K poolt kahtlustatavana antud ütlused – nagu maakohtu otsuses märgitud, on eksperdiarvamus esitatud kategoorilises vormis, s.t eksperdid on veendunud, et müüja allkirja ei ole lepingule kirjutanud L. K. Taolise järelduse aluseks on see, et vaidlustatud allkiri järgib küll osaliselt L K võrdlusallkirjade ülesehitust, kuid samas ilmnesid lahkuminekud käekirja väljatöötatuse astmes ja mitmetes – ekspertiisiaktis välja toodud – eritunnustes. Mingeid argumente, mis lükkaks eksperdiarvamuse ümber või seaks selle kahtluse alla, kriminaalmenetluses esitatud ei ole. Lisaks viitas maakohus kannatanu OÜ Introsanit seadusliku esindaja ja L K abikaasa E K ütlustele, mille kohaselt L K küll oli
  8. juunil
  9. A M K juures, kuid ei rääkinud E Kle midagi sellest, et on auto omandi M Kle üle andnud. Lisaks avaldas M K avaldas veel pärast seda külaskäiku soovi, et E K kirjutaks auto tema nimele. Kui E K sellest keeldus, olevat M K leidnud, et küllap isa, s.o L K ikka kirjutab – seda ajal, kui L K ei olnud tegelikult enam võimeline allkirja andma. Neist tõendeist nähtuvalt ei toimunud sellist allkirja andmist, nagu seda on kirjeldanud M K – L K ei andnud lepinguplangile allkirja
  10. juunil
  11. a M K juuresolekul. Asjaolu, et M K andis valeütlusi see kohta, kuidas sai L K allkiri M K valduses olnud müügilepingu plangile, näitab, et M K soovib varjata allkirja tegelikku saamislugu. SEst omakorda järeldub, et M K pidas vähemalt võimalikuks, et allkirja lepingule ei olnud andnud L K. 4

(6)Allkirjastatud, kuid muus osas täitmata lepingupõhi ei kujuta endast veel dokumenti, mille alusel oleks võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest; taolise kvaliteet tekib alles kõigi vajalike andmete märkimise korral. M K kandiski lepinguplangile kõik ülejäänud vajalikud andmed ja pani seega toime lepingu võltsimise. On ju ilmne, et kui keegi täidab lepingu, jättes tühjaks vaid ühe lepingupoole andmed ja laseb nimetatud lepingupoole nimel allkirja anda kõrvalisel isikul, on tegemist võltsitud lepinguga, võltsijaks ei ole aga sellisel juhul mitte ainult allkirja kirjutaja, vaid ka isik, kes kandis lepingusse ülejäänud vajalikud andmed. See, kui täidetakse lõpuni dokument, mille puhul täitja peab vähemalt võimalikuks, et dokumendile ei ole alla kirjutanud selleks õigustatud isik, on kohtukolleegiumi hinnangul kirjeldatud situatsiooniga analoogne. Eelnevast tulenevalt tuleb rahuldada prokuröri taotlus, mõista M K

§ 344lg 1 järgi süüdi ja karistada teda 3-kuulise vangistusega.

Ühtlasi tuleb mõista

§ 344lg 1 järgi mõistetud karistust hõlmav liitkaristus.

Liitkaristuse mõistmisega seoses peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kohtukolleegiumi hinnangul oleks

§ 345

lg 1 ja § 201 lg 2 p 1 järgi tulnud

§ 63

lg 1 alusel mõista 1 karistus, kuna mõlemad kuriteod on pandud toime sama teoga – võltsitud müügilepingu esitamisega. Samas ei ole nimetatud osas maakohtu otsust vaidlustatud – liitkaristust on prokuröri apellatsioonis käsitletud vaid täiendavalt liidetava üksikkaristuse osas. Kuna mõistetud liitkaristus ei ole halvendanud M K olukorda, ei ole alust ka apellatsiooni piirest väljumiseks. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et liitkaristus tuleb mõista vastavalt prokuröri poolt taotletule, nõustudes apellatsioonis esitatud argumentidega. 6. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et M K ei ole pannud toime

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu.

Õige on küll kaitsja väide, et sõiduauto omand ei teki registrikandega – AÕS § 92 lg 2 kohaselt piisab omandi tekkimiseks juhul, kui vallasasi on juba omandaja valduses, ainuüksi võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Kuivõrd kirjalikus müügilepingus müüja allkiri oli võltsitud, taoline kokkulepe omandi üleminekuks puudus. Võltsitud lepingu alusel tehtud liiklusregistri kanne võimaldas M Kl siiski toimida omanikuna ja autot vabalt käsutada – on üldteada, et mootorsõidukitega tehingute tegemisel tuginetakse selle, kes on mootorsõiduki registreerimistunnistuse kohaselt see omanik. Nii võimaldas registrikanne M Kl kõnealuse Audi tagatisel

  1. a augustis laenu võtta – nn autopandi alusel laenu võtmisel tuleb esitada nii omaniku isikut tõendav dokument kui sõiduki registreerimistunnistus, kuna sõiduk registreeritakse laenu võtmisel laenuandja nimele. Seda kinnitab ka nt Autolaenuabi Invest OÜ Interneti koduleht (http://www.autolaenuabi.ee/item4/) kui ka registri väljavõte, mille kohaselt
  2. augustil 2008.a registreeriti Autolaenuabi Invest OÜ registris auto omanikuna (kd I; tl 24). Praeguseks on aga M K nimetatud auto võõrandanud.
  3. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kaitsja seisukohaga, et võltsitud lepingu esitamist ei saa käsitada omastamisena. Kohtukolleegium leiab, et M K omastas, s.o pööras enda kasuks tema valduses oleva võõra vallasasja - sõiduauto Audi A4 Avant – enda kasuks. Kuna müügileping, millele M K väidetav omandiõigus tugines, oli võltsitud, puudus AÕS § 92 lg 2 kohane kokkulepe omandiõiguse üleandmiseks ja tegemist oli teo toimepanemise ajal M K jaoks võõra, s.o talle mitte kuuluva mootorsõidukiga.

§-s 201 lg 1 nimetab objektiivsesse koosseisu kuuluva teona enda või kolmanda isiku kasuks pööramist. Isiku poolt asja enda kasuks pööramine tähendab asja faktilist muutmist talle kuuluvaks. Nimetatud enda kasuks pööramine peab avalduma mingis konkreetses teos, millega isik, kelle valduses asi on, manifesteerib omastamistahet ja jätab omaniku talle kuulunud asjast kestvalt ilma. On raske näha selgemat omastamistahte manifesteerimist kui seda on müügilepingu esitamine ja selle alusel enda omanikuna registrisse kandmise taotlemine. Seega pööras M K just võltsitud müügilepingu esitamisega sõiduauto Audi enda kasuks, pannes toime

§ 201lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 5

(6)
  1. Tsiviilhagisse puutuvalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Vastavalt maakohtu menetluse ajal kehtinud KrMS § 38 lg 1 p 2 redaktsioonile võis kannatanu esitada tsiviilhagi hiljemalt enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus. Sellist tsiviilhagi kohtukolleegiumi hinnangul esitatud ei ole – alles kohtuvaidluse raames on kannatanu esitanud konkreetse nõude tagastada auto või hüvitada tekitatud kahju 55 000 krooni. Prokurör on apellatsioonis Riigikohtu otsusele kriminaalasjas 3-1-1-79-09 tuginedes märkinud, et kriminaalmenetluses ei kehti tsiviilhagile sama ranged nõuded kui tsiviilkohtumenetluses. Kriminaalmenetluses võib tsiviilhagi olla ka protokolliline ja see ei pea sisaldama täies mahus neid hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, mis kattuvad süüdistuse alusfaktidega. Protokollilise tsiviilhagiga on osundatud Riigikohtu otsuse p 17 kohaselt tegemist juhul, kui kannatanu ülekuulamisprotokoll sisaldab kuriteoga tekitatud kahju suurust ja avaldust, et soovitakse süüdlaselt kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist. Kuigi prokurör väidab apellatsioonis, et kannatanu esindaja on Nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil taotlenud 55 000 krooni väljamõistmist, ei ole taolist kohtueelses menetluses esitatud taotlust kohtuistungil avaldatud ning – nagu eelnevalt märgitud -, on kannatanu kohtuistungil esitanud oma nõude alles kohtuvaidluste käigus (kd II; tl 44). Isegi kui asuda seisukohale, et tsiviilhagi puhul pole avaldamine vajalik, tuleb märkida, et kohtueelses menetluses 13.08.
  2. a antud ütlustes on kannatanu esindaja küll väitnud, et tekitatud kahju oli 55 000 krooni, kuid Riigikohtu otsuses nimetatud avaldus, et soovitakse kahju hüvitamist. Seega – kuna tsiviilhagi esitati hilinenult, tuleb jätta see läbi vaatamata. Küll on kannatanul õigus taotleda kahju hüvitamist tsiviilkohtumenetluses. Küll tuleb tõdeda, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise aluseks ei oleks saanud olla asjaolu, et tekitatud kahju suurus on tõendamata. Tõendamatuse korral oleks kohus pidanud jätma tsiviilhagi rahuldamata. Samas – tsiviilkohtumenetluses kehtivast kohtu selgitamiskohustusest tulenevalt oleks kohus juhul, kui näeb, et poole väited on tõendamata, esmalt juhtima selle TsMS § 351 lõikest 2 tulenevalt poole tähelepanu. Nimelt ei tohi kohus TsMS § 436 lg-st 4 tulenevalt teha poolte jaoks üllatuslikku otsust.
  3. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p 4 tuleb maakohtu otsus tühistada M K

§ 344

lg 1 järgi õigeksmõistmise osas ja teha selles osas uus otsus, millega mõista M K nimetatud sätte järgi süüdi. Seoses sellega tuleb moodustada uus liitkaristus, mis hõlmab

§ 344lg 1 järgi mõistetud karistust. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Sten Lind Malle Preimer Urmas Reinola 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.