Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (
Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus P.D süüdistatakse selles, tema juhtis 04.09.2011.a kell 02.40 ajal Saare maakonnas Kuressaare linnas Raekoja tänaval sõiduautot Ford Sierra alkoholijoobe seisundis, alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 1,02 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,10 mg/l, lõplik tulemus 0,92 mg/l. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani P.D toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus P.D ` ile nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus kolm
) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. 3 Kriminaalasi nr 1-11-10792 Menetlusosalised kinnitasid, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus tunnistab P.D süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendid puuduvad. Tõkend – P.D suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 12/, mis tuleb otsuse jõustumisel tühistada. Menetluskulud. Vastavalt
Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt
lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks
lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 278.02 eurot ning seega on sundraha suuruseks 417.03 EUR-i (1,5x278.02 eurot). Kohus tuginedes
§-le 180 lg3 peab põhjendatuks vabastada P.D osaliselt sundraha tasumisest riigituludesse, mõistes temalt riigituludesse välja sundrahana 360 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt
lg 1 p 4 menetluskulu mis
P.D kaitsja Kaire Aus on kohtule esitanud taotluse kaitsjatasu arvestamiseks 4 pooltunni eest (toimikuga tutvumine, kokkuleppemenetluse läbirääkimistel ja kokkuleppe sõlmimisel osalemine prokuratuuris, aeg kohtuistungile) summas 4x15.98=63.92 eurot, millele lisandub tasu riigiõigusabi osutamise jõudmiseks kulutatud aja eest: Pärnu Kuressaare (180 km), ajatasu 41.54 eurot. Seega kokku taotlus tasule summas 63.92+41.54=105.46 eurot. Seadusega kehtestatud tasumäär poole tunni eest on 15.98 eurot. Kaire Aus taotleb samuti riigi õigusabi osutamisel kantud vajalike kulude eest hüvitist summas 64.06 eurot (sõidukulu Pärnu-Kuressaare-Pärnu 180x2x0.13 eurot + praamipilet 17.26 (8.63x2). Kokku taotlus tasu ja kulude osas summale. Kohus peab kaitsja taotluse põhjendatuks.
lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav P.D on pikemat aega töötu. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. P.D-lt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 360 eurot. Kriminaalmenetluses (lihtmenetlus) peab isikule kaitsja olema määratud. P.D on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et P.D võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda. Kristel Pedassaar Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.