← Eesti

1-11-10026/4

Obsah (11)§ 334§ 331§ 344§ 201§ 64§ 65§ 68§ 74§ 75§ 73§ 78

Kriminaalasi nr. 1-11-10026 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 03. oktoobril 2011.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-11-10026 Kohtuko

§ 334lg.

2 p. 1 järgi; Kriminaalasi Vitali Savištšev süüdistuses

§ 334lg.

2 p. 1 järgi; kokkuleppemenetluses K.J Vallo Kariler Süüdistatav P.P Isikukood: XXX, rahvuselt eestlane, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, kesk-eriharidusega, töötab LKOÜ, elukoht: XXX, varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral, neist viimasel korral: 22.06.2010.a. Harju Maakohtu poolt

§ 331

,

§ 344lg.

1 § 345 lg. 1 ja

§ 201lg.

2 p. 1 järgi, kohaldades

§ 64lg.1 sätteid kokku karistatud 1 aasta ja 1 kuulise vangistusega, Kr

MS § 238 lg.2 alusel vähendatud mõistetud vangistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks mõistetud 8 kuud ja 20 päeva vangistust. 17.06.2009.a. kahtlustatavana kinni peetud. Kaitsja Alates 17.06.2009.a. kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld. vandeadvokaadi abi Dmitri Školjar Süüdistatav Vitali SAVIŠTŠEV Isikukood: 38108084911, rahvuselt venelane, EV kodanik, emakeel: vene keel, valdab eesti keelt, kesk-eriharidusega, ei tööta, elukoht: XXX, tõkend – elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistamata. Kaitsja vandeadvokaat Juho Aule RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada P.P

§ 334lg.

2 p. 1 järgi ning karistada teda 2 /kahe/ aasta ja 6 /kuue/ kuulise vangistusega. 2. Kuna on tegemist hiljem tuvastatud karistuste kogumiga mõista P.P-le

§ 65lg.

1 alusel liitkaristus hilisema kohtuotsusega, s.o 22.06.2010.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistusega, s.o vangistusega 8 kuud ja 20 päeva, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõistes liitkaristuseks seega 2 /kaks/ aastat ja 6 /kuus/ kuud vangistust. Harju Maakohtu 22.06.2010 otsusega mõistetud täielikult ärakantud karistus 8 kuud ja 20 päeva arvata liitkaristusest maha ning mõista lõplikuks karistuseks vangistus 1 /üks/ aasta, 9 /üheksa/ kuud ja 10 /kümme/ päeva vangistust. 3.

§ 68lg.

1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 17.06.2009.a., s.o 1 päev karistusaja hulka, lugedes lõplikuks karistuseks vangistuse 1 /üks/ aasta, 9 /üheksa/ kuud ja 9 /üheksa/ päeva. 4. Kohaldades

§ 74lg.

1 ja lg. 3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust 1 /ühte/ aastat, 9 /üheksat/ kuud ja 9 /üheksat/ päeva ei pöörata täitmisele, kui P.P ei pane katseaja – 2 /kahe/ aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

  1. Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistatava P.P suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada.
  2. Määrata P.P katseajaks Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
  3. Kohaldada P.P-le katseajaks

§ 75

lg 1 alusel ettenähtud kontrollnõudeid: elada kohtu määratud alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 8. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 03.10.2011.a.. 9. Süüdi tunnistada Vitali SAVIŠTŠEV

§ 334lg.

2 p. 1 järgi ning karistada teda 2 /kahe/ aasta ja 2 /kahe/ kuulise vangistusega. 10. Kohaldades

§ 73lg.

1 ja lg. 3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Vitali Savištšev ei pane katseaja – 3 /kolme/ aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

  1. Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistatava Vitali Savištšev’i suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada.
  2. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 03.10.2011.a..
  3. Välja mõista solidaarselt P.P-lt ja Vitali Savištšev’ilt 31 /kolmkümmend üks/ eurot ja 96 /üheksakümmend kuus/ euro senti kannatanu SEOÜ kasuks, mis tasuda kannatanu SEOÜ arveldusarvele nr. XXXXXXXXXXXXXXX.
  4. Välja mõista solidaarselt P.P-lt ja Vitali Savištšev’ilt 31 /kolmkümmend üks/ 2 eurot ja 96 /üheksakümmend kuus/ euro senti kannatanu OÜ M kasuks, mis tasuda kannatanu OÜ M arveldusarvele nr. XXXXXXXXXXXX.
  5. Välja mõista solidaarselt P.P-lt ja Vitali Savištšev’ilt 31 /kolmkümmend üks/ eurot ja 96 /üheksakümmend kuus/ euro senti kannatanu GGkasuks, mis tasuda kannatanu GGarveldusarvele nr. XXXXXXXXXXXX.
  6. P.P-lt ja Vitali Savištšev’ilt menetluskuluna tasu dokumendi-raha ekspertiisi eest mitte välja mõista, vaid jätta see riigi kanda.
  7. Välja mõista P.P-lt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale eeluurimisel makstud tasu 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 53 (viiskümmend kolm) euro senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB K.J, viitenumbriga 2800049777; nr. 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777 või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga
  8. Maksekorraldusele märkida selgitusena: “Kriminaalasi 1 – 11 – 10026, õigusabikulu.“ Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Muus osas määratud kaitsjale makstud tasu jätta riigi kanda.
  9. Välja mõista P.P-lt KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5, 9; 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 695 /kuussada üheksakümmend viis/ eurot ja 05 /viis/ euro senti, toimikust koopia tegemise kulu 45 /nelikümmend viis/ euro senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB K.J, viitenumbriga 2800049777; nr. 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777 või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga
  10. Maksekorraldusele märkida selgitusena: “Kriminaalasi 1 – 11 – 10026, sundraha, koopia tegemise kulu.“ Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile.
  11. Välja mõista Vitali Savištšev’ilt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale eeluurimisel makstud tasu 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 53 (viiskümmend kolm) euro senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB K.J, viitenumbriga 2800049777; nr. 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777 või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga
  12. Maksekorraldusele märkida selgitusena: “Kriminaalasi 1 – 11 – 10026, õigusabikulu.“ Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Muus osas määratud kaitsjale makstud tasu jätta riigi kanda.
  13. Välja mõista Vitali Savištšev’ilt KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5, 9; 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 695 /kuussada üheksakümmend viis/ eurot ja 05 /viis/ euro senti, toimikust koopia tegemise kulu 45 /nelikümmend viis/ euro senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB K.J, viitenumbriga 2800049777; nr. 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777 või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga
  14. Maksekorraldusele märkida selgitusena: “Kriminaalasi 1 – 11 – 10026, sundraha, koopia tegemise kulu.“ Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 318 lg. 3 p. 4 käesoleva kohtuotsuse peale apellatsiooni ei saa esitada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel, kui tegemist on KrMS
  15. peatüki
  16. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada 3 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUSE SISU P.P on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema andis korduvalt kohtueelse uurimisega kindlakstegemata aegadel üle võltsitud rahatähti Tiit K nende käibelelaskmise eesmärgil, olles need saanud eelnevalt Vitali Savištševi käest, kohtudes Vitali Savištševiga Tallinnas Jõe tänaval asuvas tanklas ja kohtueelsel uurimisel kindlakstegemata asukohtades Vitali Savištševi kasutuses olevas sõiduautos Volkswagen Touareg. Tiit K kasutas neid koos Teet K ja K.J Roman M `ilt mobiiltelefoni ostmisel, Eero K `lt mobiiltelefoni ostmisel, Silver K `lt mängukonsooli K.J ostmisel ning kauba ostmisel M OÜ-le kuuluvast kioskist, Viimsi Säästumarketist, Maxima kauplusest, SEOÜ tanklast ja R OÜ-le kuuluvas Tahkuranna vallas asuvas kohvikus ning G G ´ile intiimteenuse eest tasumisel. Samuti kasutas P.P võltsitud maksevahendeid ka ise , Eero K `lt mobiiltelefoni ostmisel, Silver K `lt mängukonsooli K.J ostmisel. 2009.a kevadel avaldas Roman M ajalehes „Kuldne Börs“ kuulutuse, et müüb mobiiltelefoni №kia
  17. 23.03.2009 helistas Tiit K Roman M ile ja avaldas soovi mobiiltelefon ära osta. Vastavalt kokkuleppele sai Roman M samal õhtul umbes kella 21.30 ajal Saku alevikus asuva kaupluse kioski juures kokku Tiit K ja K.J , võltsitud rahaga telefoni ostmise tehingust teadlik Teet K ootas samal ajal eemal autos. Tiit K istus Roman M i autosse ja avaldas soovi Roman M i käest mobiiltelefoni 4500 krooni eest ära osta, ulatades seejuures Roman M ile teadvalt 9 võltsitud Eesti 500-kroonist rahatähte, millised oli eelnevalt nimetatud mobiiltelefoni ostmiseks saanud P.P käest, kes oli võltsitud rahatähed omakorda saanud Vitali Savištševilt. Kuna Roman M sai koheselt raha enda kätte saades aru, et tegemist on võltsitud rahaga, ütles ta seda ka telefoni osta soovinud Tiit K , kes väitis Roman M ile, et oli selle raha just sama kaupluse juures asuvast sularahaautomaadist välja võtnud. K.J-ist seda läks Roman M kõrvalasuva kioski juurde, et müüjal raha ehtsust kontrollida lasta, samal ajal põgenesid Teet K , Tiit K ja K.J sündmuskohalt, jättes mobiiltelefoni ja võltsitud rahatähed Roman M i kätte. 16.03.2009 avaldas Eero K ajalehes „Kuldne Börs“ kuulutuse, et müüb mobiiltelefoni Samsung i900 hinnaga 5000 krooni. 23.03.2009 kella 20.00 paiku helistas talle Teet K abonentnumbrilt XXX ja avaldas soovi nimetatud telefon osta. Eero K leppis Teet K ga kokku, et nad kohtuvad samal õhtul kell 23.00 Tallinnas Akadeemia teel asuvas „Keemia“ bussipeatuses. „Keemia“ bussipeatuses kell 23.00 maksis Tiit K , kellega oli kaasas K.J, telefoni eest 10 võltsitud 500-kroonise rahatähega (kahel võltsitud 500-kroonisel seerianumber AT494699, neljal võltsitud 500-kroonisel seerianumber BS700720 ja neljal võltsitud 500-kroonisel seerianumber BS880400), mis olid valmistatud tindipritstehnoloogial põhineva väljundseadmega UV-kiirguses helenduvale paberile ja millised oli eelnevalt nimetatud telefoni ostmiseks saanud P.P käest, kes oli võltsitud rahatähed saanud eelnevalt omakorda Vitali Savištševi käest. Eero K saanud enda kätte rahatähed, andis Tiit K üle mobiiltelefoni Samsung i
  18. Seejärel lahkusid Tiit K ja K.J koos P.P ja Teet K ga, kes olid jälginud toimunut eemalt pealt. 19.03.2009 avaldas Silver K internetiportaalis www.kuldnebors.ee kuulutuse, et müüb mängukonsooli K.J hinnaga 1500 krooni. 25.03.2009 kell 20.45 helistas talle Tiit K numbrilt XXX ja avaldas soovi osta K.J, Silver K ütles oma koduse aadressi ning kohtus kella 21.15 paiku Tallinnas Sõpruse pst 190 maja ees Tiit K ja K.J . Silver K andis Tiit K kätte K.J, mille eest andis Tiit K Silver K le teadvalt 3 võltsitud 500-kroonist rahatähte (kõigil seerianumber BN601820), mis olid valmistatud tindipritstehnoloogial põhineva väljundseadmega UV-kiirguses helenduvale paberile ja millised oli Tiit K eelnevalt nimetatud K.J ostmiseks saanud P.P käest, kes omakorda oli saanud need rahatähed Vitali Savištševilt. P.P ootas K.J ostu-müügitehingu ajal koos Teet K ga eemal ning pärast raha üleandmist ja K.J saamist Tiit K , K.J, Teet K ja P.P lahkusid. 4 24.03.2009 maksis Tiit K Tallinnas, Akadeemia tee 5 asuva „Keemia“ bussipeatuse juures asuvast, M OÜ-le kuuluvast kioskist 100 krooni ulatuses kaupa ostes teadvalt võltsitud 500kroonise rahatähega, seerianumbriga AT494699, mis oli valmistatud tindipritstehnoloogial põhineva väljundseadmega UV-kiirguses helenduvale paberile ning mille oli Tiit K eelnevalt saanud P.P-lt, kes oli selle omakorda oli saanud Vitali Savištševilt. Võltsitud rahatäht avastati 25.03.2009 Swedbank AS telleri poolt kui M OÜ omanik oli toonud eelmise päeva kassa panka. 28.03.2009 tasus Tiit K Harjumaal Viimsis Randvere tee 1B asuvas, Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas Viimsi Säästumarketis kauba eest teadvalt võltsitud 500-kroonise rahatähega, seerianumbriga BN601820, mis oli valmistatud tindipritstehnoloogial põhineva väljundseadmega UV-kiirguses helenduvale paberile ning mille oli Tiit K eelnevalt saanud P.P-lt, kes oli selle omakorda oli saanud Vitali Savištševilt. Võltsitud rahatäht avastati 28.03.2009 õhtul Säästumarketi müüja poolt kassa üle lugemise käigus. 28.03.2009 tasus Tiit K Tallinnas Vilde tee 75 asuvas, Maxima Eesti OÜ-le kuuluvas Maxima kaupluses kauba eest teadvalt võltsitud 500-kroonise rahatähega, seerianumbriga BN601820, mis oli valmistatud tindipritstehnoloogial põhineva väljundseadmega UV-kiirguses helenduvale paberile ning mille oli Tiit K eelnevalt saanud P.P-lt, kes oli selle omakorda oli saanud Vitali Savištševilt. Võltsitud rahatäht avastati 29.03.2009 kell 09.05 Maxima kaupluse müüja poolt kassa üle lugemise käigus. Ajavahemikul 30.03.2009 kuni 02.04.2009 tasus Tiit K Viljandis Leola 71 asuvas SEOÜ tanklas kauba eest teadvalt võltsitud 500-kroonise rahatähega, seerianumbriga BN601820, mis oli valmistatud tindipritstehnoloogial põhineva väljundseadmega UV-kiirguses helenduvale paberile ning mille oli Tiit K eelnevalt saanud P.P-lt, kes oli selle omakorda oli saanud Vitali Savištševilt. Võltsitud rahatäht avastati 03.04.2009 Swedbank AS telleri poolt kui SEOÜ omanik oli toonud kogunenud kassaraha panka. 03.04.2009 kella 21.30-21.45 ajal andis Tiit K.J, Tahkuranna vallas, R OÜ-le kuuluva K.J kohviku juures teadlikult kauba eest tasumiseks Romet K ja K.J võltsitud Eesti 500kroonise rahatähe, seerianumbriga BN601820, mis oli valmistatud tindipritstehnoloogial põhineva väljundseadmega UV-kiirguses helenduvale paberile ning mille oli Tiit K eelnevalt saanud P.P-lt, kes oli selle omakorda oli saanud Vitali Savištševilt. Romet K ja K.J, teades, et tegemist on võltsitud rahatähega, tasusid võltsitud 500-kroonisega 3 hamburgeri ja paki sigarettide eest. Kohviku baaridaam Juta V märkas raha võltsitust kohe, kui oli selle enda kätte saanud ning teatas sellest politseisse. Tiit K jõudis ära sõita, jättes Romet K ja K.J kohviku juurde, kelle politsei kohapeal kinni pidas. 19.04.2009 helistas Tiit K abonentnumbrilt XXX G G i poolt intiimteenuste osutamise kuulutuses avaldanud numbrile XXX ja leppis G G iga samaks päevaks kokku kohtumise Tallinnas Liivalaia tänaval asuvas korteris, kus Tiit K pärast samal G G i poolt talle osutatud intiimteenuseid tasus selle eest teadvalt võltsitud 500-kroonise rahatähega, seerianumbriga BN601820, mis oli valmistatud tindipritstehnoloogial põhineva väljundseadmega UV-kiirguses helenduvale paberile ning mille oli Tiit K eelnevalt saanud P.P-lt, kes oli selle omakorda oli saanud Vitali Savištševilt. G G , saamata aru, et tegemist on võltsitud rahatähega, tasus sellega 21.04.2009 kell 12.50 Tallinnas Kristiine Keskuses asuvas Euronicsi kaupluses ja kaupluse müüja poolt avastati, et tegemist on võltsimistunnustega rahatähega. Seega P.P andis edasi ja kasutas korduvalt teadvalt rahatähti, millised olid Eesti K.J-iga poolt vastavalt kuni 31.12.2010 kehtinud Eesti K.J-iga seaduse § 2 lg 2 ja kuni 31.12.2010 kehtinud Eesti Vabariigi rahaseaduse § 2 kohaselt Eesti K.J-iga poolt emiteeritud 500-krooniste rahatähtede järgi valmistatud printeri või koopiaseadmega ning polnud järeletegemise tõttu käibes lubatud, pannes selliselt toime võltsitud maksevahendi kasutamised, s.o

§ 334lg.

2 p. 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. 5 Vitali SAVIŠTŠEV on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema andis korduvalt kohtueelse uurimisega kindlakstegemata aegadel üle võltsitud rahatähti P.P-le, nende käibelelaskmise eesmärgil, vastavalt P.P soovile, kohtudes P.P-ga Tallinnas Jõe tänaval asuvas tanklas ja kohtueelsel uurimisel kindlakstegemata asukohtades, Vitali Savištševi kasutuses olevas sõiduautos Volkswagen Touareg. P.P omakorda andis võltsitud raha üle Tiit K , kes kasutas neid koos Teet K ja K.J Roman M `ilt mobiiltelefoni ostmisel, Eero K `lt mobiiltelefoni ostmisel, Silver K `lt mängukonsooli K.J ostmisel ning kauba ostmisel M OÜ-le kuuluvast kioskist, Viimsi Säästumarketist, Maxima kauplusest, SEOÜ tanklast ja R OÜ-le kuuluvas Tahkuranna vallas asuvas kohvikus ning G G ´ile intiimteenuse eest tasumisel. Samuti kasutas P.P võltsitud maksevahendeid ka ise, koos K.J , Tiit K , Teet K Eero K `lt mobiiltelefoni ostmisel, Silver K `lt mängukonsooli K.J ostmisel. 2009.a kevadel avaldas Roman M ajalehes „Kuldne Börs“ kuulutuse, et müüb mobiiltelefoni №kia

  1. 23.03.2009 helistas Tiit K Roman M ja avaldas soovi mobiiltelefon ära osta. Vastavalt kokkuleppele sai Roman M samal õhtul umbes kella 21.30 ajal Saku alevikus asuva kaupluse kioski juures kokku Tiit K ja K.J , võltsitud rahaga telefoni ostmise tehingust teadlik Teet K ootas samal ajal eemal autos. Tiit K istus Roman M autosse ja avaldas soovi Roman M käest mobiiltelefoni 4500 krooni eest ära osta, ulatades seejuures Roman M teadvalt 9 võltsitud Eesti 500-kroonist rahatähte, millised oli eelnevalt nimetatud mobiiltelefoni ostmiseks saanud P.P käest, kes oli võltsitud rahatähed omakorda saanud Vitali Savištševilt. Kuna Roman M sai koheselt raha enda kätte saades aru, et tegemist on võltsitud rahaga, ütles ta seda ka telefoni osta soovinud Tiit K , kes väitis Roman M , et oli selle raha just sama kaupluse juures asuvast sularahaautomaadist välja võtnud. K.J-ist seda läks Roman M kõrvalasuva kioski juurde, et müüjal raha ehtsust kontrollida lasta, samal ajal põgenesid Teet K , Tiit K ja K.J sündmuskohalt, jättes mobiiltelefoni ja võltsitud rahatähed Roman M kätte. 16.03.2009 avaldas Eero K ajalehes „Kuldne Börs“ kuulutuse, et müüb mobiiltelefoni Samsung i900 hinnaga 5000 krooni. 23.03.2009 kella 20.00 paiku helistas talle Teet K abonentnumbrilt XXX ja avaldas soovi nimetatud telefon osta. Eero K leppis Teet K kokku, et nad kohtuvad samal õhtul kell 23.00 Tallinnas Akadeemia teel asuvas „Keemia“ bussipeatuses. „Keemia“ bussipeatuses kell 23.00 maksis Tiit K , kellega oli kaasas K.J, telefoni eest 10 võltsitud 500-kroonise rahatähega (kahel võltsitud 500-kroonisel seerianumber AT494699, neljal võltsitud 500-kroonisel seerianumber BS700720 ja neljal võltsitud 500-kroonisel seerianumber BS880400), mis olid valmistatud tindipritstehnoloogial põhineva väljundseadmega UV-kiirguses helenduvale paberile ja millised oli eelnevalt nimetatud telefoni ostmiseks saanud P.P käest, kes oli võltsitud rahatähed saanud eelnevalt omakorda Vitali Savištševi käest. Eero K saanud enda kätte rahatähed, andis Tiit K üle mobiiltelefoni Samsung i
  2. Seejärel lahkusid Tiit K ja K.J koos P.P ja Teet K , kes olid jälginud toimunut eemalt pealt. 19.03.2009 avaldas Silver K internetiportaalis www.kuldnebors.ee kuulutuse, et müüb mängukonsooli K.J hinnaga 1500 krooni. 25.03.2009 kell 20.45 helistas talle Tiit K numbrilt XXX ja avaldas soovi osta K.J, Silver K ütles oma koduse aadressi ning kohtus kella 21.15 paiku Tallinnas Sõpruse pst 190 maja ees Tiit K ja K.J . Silver K andis Tiit K kätte K.J, mille eest andis Tiit K Silver K teadvalt 3 võltsitud 500-kroonist rahatähte (kõigil seerianumber BN601820), mis olid valmistatud tindipritstehnoloogial põhineva väljundseadmega UV-kiirguses helenduvale paberile ja millised oli Tiit K eelnevalt nimetatud K.J ostmiseks saanud P.P käest, kes omakorda oli saanud need rahatähed Vitali Savištševilt. P.P ootas K.J ostu-müügitehingu ajal koos Teet K eemal ning pärast raha üleandmist ja K.J saamist Tiit K , K.J, Teet K ja P.P lahkusid. 24.03.2009 maksis Tiit K Tallinnas, Akadeemia tee 5 asuva „Keemia“ bussipeatuse juures asuvast, M OÜ-le kuuluvast kioskist 100 krooni ulatuses kaupa ostes teadvalt võltsitud 500kroonise rahatähega, seerianumbriga AT494699, mis oli valmistatud tindipritstehnoloogial põhineva väljundseadmega UV-kiirguses helenduvale paberile ning mille oli Tiit K eelnevalt saanud P.P-lt, kes oli selle omakorda oli saanud Vitali Savištševilt. Võltsitud rahatäht 6 avastati 25.03.2009 Swedbank AS telleri poolt kui M OÜ omanik oli toonud eelmise päeva kassa panka. 28.03.2009 tasus Tiit K Harjumaal Viimsis Randvere tee 1B asuvas, Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas Viimsi Säästumarketis kauba eest teadvalt võltsitud 500-kroonise rahatähega, seerianumbriga BN601820, mis oli valmistatud tindipritstehnoloogial põhineva väljundseadmega UV-kiirguses helenduvale paberile ning mille oli Tiit K eelnevalt saanud P.P-lt, kes oli selle omakorda oli saanud Vitali Savištševilt. Võltsitud rahatäht avastati 28.03.2009 õhtul Säästumarketi müüja poolt kassa üle lugemise käigus. 28.03.2009 tasus Tiit K Tallinnas Vilde tee 75 asuvas, Maxima Eesti OÜ-le kuuluvas Maxima kaupluses kauba eest teadvalt võltsitud 500-kroonise rahatähega, seerianumbriga BN601820, mis oli valmistatud tindipritstehnoloogial põhineva väljundseadmega UV-kiirguses helenduvale paberile ning mille oli Tiit K eelnevalt saanud P.P-lt, kes oli selle omakorda oli saanud Vitali Savištševilt. Võltsitud rahatäht avastati 29.03.2009 kell 09.05 Maxima kaupluse müüja poolt kassa üle lugemise käigus. Ajavahemikul 30.03.2009 kuni 02.04.2009 tasus Tiit K Viljandis Leola 71 asuvas SEOÜ tanklas kauba eest teadvalt võltsitud 500-kroonise rahatähega, seerianumbriga BN601820, mis oli valmistatud tindipritstehnoloogial põhineva väljundseadmega UV-kiirguses helenduvale paberile ning mille oli Tiit K eelnevalt saanud P.P-lt, kes oli selle omakorda oli saanud Vitali Savištševilt. Võltsitud rahatäht avastati 03.04.2009 Swedbank AS telleri poolt kui SEOÜ omanik oli toonud kogunenud kassaraha panka. 03.04.2009 kella 21.30-21.45 ajal andis Tiit K.J, Tahkuranna vallas, R OÜ-le kuuluva K.J kohviku juures teadlikult kauba eest tasumiseks Romet K ja K.J võltsitud Eesti 500kroonise rahatähe, seerianumbriga BN601820, mis oli valmistatud tindipritstehnoloogial põhineva väljundseadmega UV-kiirguses helenduvale paberile ning mille oli Tiit K eelnevalt saanud P.P-lt, kes oli selle omakorda oli saanud Vitali Savištševilt. Romet K ja K.J, teades, et tegemist on võltsitud rahatähega, tasusid võltsitud 500-kroonisega 3 hamburgeri ja paki sigarettide eest. Kohviku baaridaam Juta V märkas raha võltsitust kohe, kui oli selle enda kätte saanud ning teatas sellest politseisse. Tiit K jõudis ära sõita, jättes Romet K ja K.J kohviku juurde, kelle politsei kohapeal kinni pidas. 19.04.2009 helistas Tiit K abonentnumbrilt XXX G G poolt intiimteenuste osutamise kuulutuses avaldanud numbrile XXX ja leppis G G iga samaks päevaks kokku kohtumise Tallinnas Liivalaia tänaval asuvas korteris, kus Tiit K pärast samal G G poolt talle osutatud intiimteenuseid tasus selle eest teadvalt võltsitud 500-kroonise rahatähega, seerianumbriga BN601820, mis oli valmistatud tindipritstehnoloogial põhineva väljundseadmega UV-kiirguses helenduvale paberile ning mille oli Tiit K eelnevalt saanud P.P-lt, kes oli selle omakorda oli saanud Vitali Savištševilt. G G , saamata aru, et tegemist on võltsitud rahatähega, tasus sellega 21.04.2009 kell 12.50 Tallinnas Kristiine Keskuses asuvas Euronicsi kaupluses ja kaupluse müüja poolt avastati, et tegemist on võltsimistunnustega rahatähega. Seega Vitali Savištšev andis edasi korduvalt teadvalt rahatähti, millised olid Eesti K.J-iga poolt vastavalt kuni 31.12.2010 kehtinud Eesti K.J-iga seaduse § 2 lg 2 ja kuni 31.12.2010 kehtinud Eesti Vabariigi rahaseaduse § 2 kohaselt Eesti K.J-iga poolt emiteeritud 500-krooniste rahatähtede järgi valmistatud printeri või koopiaseadmega ning polnud järeletegemise tõttu käibes lubatud, pannes selliselt toime võltsitud maksevahendi kasutamised, s.o

§ 334lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Seega Vitali Savištšev andis edasi korduvalt teadvalt rahatähti, millised olid Eesti K.J-iga poolt vastavalt kuni 31.12.2010 kehtinud Eesti K.Jeaduse § 2 lg 2 ja kuni 31.12.2010 kehtinud Eesti Vabariigi rahaseaduse § 2 kohaselt Eesti K.J-iga poolt emiteeritud 500krooniste rahatähtede järgi valmistatud printeri või koopiaseadmega ning polnud järeletegemise tõttu käibes lubatud, pannes selliselt toime võltsitud maksevahendi kasutamised, s.o

§ 334lg. 2 p. 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. KOKKULEK.J-i SISU 7 Vastavalt Kr

MS § 245 alusel 03.10.2011.a. süüdistatav P.P, viimase kaitsja Dmitri Školjar ning K.J-i Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Vallo Kariler sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele

§ 334

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale P.P-le karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Kuna on tegemist hiljem tuvastatud karistuste kogumiga mõista P.P-le

§ 65

lg 1 alusel liitkaristus hilisema kohtuotsusega, s.o 22.06.2010 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistusega, s.o vangistusega 8 kuud ja 20 päeva, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõistes liitkaristuseks seega 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Harju Maakohtu 22.06.2010 otsusega mõistetud täielikult ärakantud karistus 8 kuud ja 20 päeva arvata liitkaristusest maha ning mõista lõplikuks karistuseks vangistus 1 aasta 9 kuud 10 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 17.06.2009, s.o 1 päev karistusaja hulka, lugedes lõplikuks karistuseks vangistus 1 aasta 9 kuud ja 9 päeva.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel jätta P.P-le mõistetud vangistus 1 aasta 9 kuud 9 päeva kohaldamata, jättes karistuse täies ulatuses täitmisele pöörata tingimusel, et P.P 2 aasta katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale

§ 75lg 1 alusel määratud kontrollnõudeid : 1.

elama kohtu poolt määratud alalises elukohas;

  1. ilmuma kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonda; määratud ajal registreerimisele
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 78p 1 alusel arvestada P.P-le määratud 2 aasta katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest. Vastavalt Kr

MS § 245 alusel 30.09.2011.a. süüdistatav Vitali Savištšev, viimase kaitsja Juho Aule ning K.J-i Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Vallo Kariler sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele

§ 334

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Vitali Savištševile karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel jätta Vitali Savištševile mõistetud vangistus 2 aastat ja 2 kuud kohaldamata, jättes karistuse täies ulatuses täitmisele pöörata tingimusel, et Vitali Savištšev 3 aasta katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestada Vitali Savištševile määratud 3 aasta katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistatav P.P tunnistas kohtuistungil end temale

§ 334lg.

2 p. 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav P.P selgitas, et 03.10.2011.a. sõlmisid K.J-i Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Vallo Kariler, tema (P.P) ja tema kaitsja Dmitri Školjar 8 kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. K.J-i Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Vallo Kariler ning süüdistatava P.P kaitsja Dmitri Školjar selgitasid samuti, et nad jäävad 03.10.2011.a. kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde P.P-le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. Süüdistatav Vitali Savištšev tunnistas kohtuistungil end temale

§ 334lg.

2 p. 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav Vitali Savištšev selgitas, et 30.09.2011.a. sõlmisid K.J-i Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Vallo Kariler, tema (Vitali Savištšev) ja tema kaitsja Juho Aule kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. K.J-i Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Vallo Kariler ning süüdistatava Vitali Savištšev’i kaitsja Juho Aule selgitasid samuti, et nad jäävad 30.09.2011.a. kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde Vitali Savištšev’ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. Kohus kuulanud üle süüdistatavad, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava P.P poolt

§ 334lg.

2 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava P.P käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 334lg.

2 p, 1 järgi; samuti on tõendamist leidnud süüdistatava Vitali Savištšev’i poolt

§ 334lg.

2 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava Vitali Savištšev’i käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 334lg.

2 p. 1 järgi. Kriminaalasjas on SEOÜ esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahjusummas 31 /kolmkümmend üks/ eurot ja 96 /üheksakümmend kuus/ euro senti. Kannatanu SEOÜ tsiviilhagi 31 /kolmekümne ühe/ euro ja 96 /üheksakümne kuue/ euro sendi nõudes rahuldada. Kriminaalasjas on OÜ M esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahjusummas 31 /kolmkümmend üks/ eurot ja 96 /üheksakümmend kuus/ euro senti. Kannatanu OÜ M tsiviilhagi 31 /kolmekümne ühe/ euro ja 96 /üheksakümne kuue/ euro sendi nõudes rahuldada. Kriminaalasjas on G G esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahjusummas 31 /kolmkümmend üks/ eurot ja 96 /üheksakümmend kuus/ euro senti. Kannatanu GGtsiviilhagi 31 /kolmekümne ühe/ euro ja 96 /üheksakümne kuue/ euro sendi nõudes rahuldada. Kohus leiab samuti, et 03.10.2011.a. K.J-i Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Vallo Kariler’i, süüdistatava P.P ja viimase kaitsja Dmitri Školjar’i vahel kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe P.P-le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, oli nende tõelise tahte avaldus; samuti leiab kohus, et 30.09.2011.a. K.J-i Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Vallo Kariler’i, süüdistatava Vitali Savištšev’i ja viimase kaitsja Juho Aule vahel kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe Vitali Savištšev’ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, oli nende tõelise tahte avaldus; - ning võttes arvesse samuti seda, et kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid, siis 9 lähtudes eeltoodust ning samuti arvestades toimepandud kuriteo raskust ja laadi, süüdlaste isikuid, vastutust kergendavaid (puhtsüdamlik kahetsus) asjaolusid; – ning Kohus juhindub KrMS §-dest 247 – 249 Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.