← Eesti

1-10-16532/5

Obsah (5)§ 424§ 68§ 74§ 75§ 50

Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2010. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-16532 (10257000370) Kohtukoosseis Kohtunik

) § 424 järgi kiirmenetluses Prokurör Ülle Tamm Süüdistatav haridus, D.R - elukoht *, isikukood xxx, *, * emakeel * keel, töökoht *, karistamata, kahtlustatavana kinni peetud 12.12.2010 kell 01:15 – 13.12.2010 kell 15.05 Kaitsja Vandeadvokaat Sergei Narusberg RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista D.R

§ 424järgi ja karistada vangistusega 3 (kolm) kuud.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kuriteo toimepanemisega seoses D.R kahtlustatavana kinnipidamise aeg 12-13.12.2010, s.o kaks päeva, mistõttu lugeda ärakandmata karistuseks 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3. Vastavalt

§ 74

lg 1, 3 jätta vangistus D.R suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 2 kuu 28 päevast vangistust ei pöörata täitmisele kui Tiit D.R 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 3.1. Määrata D.R katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma

§ 75lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid: 3.1.1.

elama oma alalises elukohas *; 3.1.

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.1.
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma 1 Ärakiri kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.1.
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 3.1.
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
  5. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o
  6. detsember
  7. a. 4.
  8. Kui D.R katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 5.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta D.R-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest.

  1. Välja mõista D.R'alt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 №rdea Bank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank, viitenumber
  2. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-10-16532, menetluskulu/: - sundraha 3 262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti; - määratud kaitsjale makstud tasu 1950 (üks tuhat üheksasada viiskümmend) krooni. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.
  3. Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja tema kaitsjal on seoses kokkuleppemenetluse normide rikkumisega õigus esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. D.R-i süüdistatakse selles, et tema juhtis
  4. detsembril 2010.a kella 01.15 ajal Lääne maakonnas Hanila vallas Virtsu asulas Tööstuse tänava maja 2 juures, liikudes Puhtu tee suunas, isiklikku mootorsõidukit – sõiduautot BMW 318 TDS registreerimismärgiga 008 BBS isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,1 mg/l +- 0,10 mg/l, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,0 mg/l, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 20 lõike 31 p 1 sätetest, mille kohaselt „Juht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi“ , juhtis D.R mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis. Eeltoodu alusel süüdistatakse D.R-i (D.R)

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o.

mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. 2 Ärakiri Prokuröri poolt kohtus D.R-ile nõutud karistus:

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus kolm kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, s.o.

12.12.2010.a. kuni 13.12.2010.a. karistusaja hulka, ärakandmisele kuulub vangistus 2 kuud ja 28 päeva.

§ 74

,75 alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest 18 kuulise katseajaga.

§ 50

lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks kuuks Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab D.R süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid – puuduvad. Tõkend – D.R suhtes tõkendit kohaldatud ei ole. D.R on kahtlustatavana kinni peetud 12-13.12.2010 /tl 9-11/ s.o 2 päeva, mis tuleb

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka.

Menetluskulud . Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kaitsja taotles vähendada käesoleval juhul sundraha suurust ½ võrra, millise taotluse kohus ka rahuldab ja vastavalt eeltoodule tuleb D.R-ilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses ½ 1,5 palga alammäära suuruses summas so (1,5x4350):2= 3 262 krooni 50 senti. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale S.Narusberg D.R kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses 1350 krooni /tl 23/ ja kohtumenetluses summas 600 krooni, kokku 1950 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.