← Eesti

1-10-16594/5

Obsah (4)§ 424§ 66§ 50§ 44

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-10-16594 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2010.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-10-16594

§ 424

järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav P.B, ik. XXX, varem kriminaalkorras karistamata, väärteokaristatust ei oma, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld, Kaitsja Vandeadvokaat Kersti Põld RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada P.B kuriteos

§ 424

järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 ( ükssada viiskümmend) miinimumpäevamäära, s.o (seitse tuhat viissada ) krooni riigituludesse (150x50). 7500

§ 66

sätete alusel määrata mõistetud rahaline karistus P.B’ i poolt tasumisele ositi täitmise tähtajaga 12 (kaksteist) kuud, so. 625 (kuussada 2 kakskümmend viis) krooni kuus ( 7500:12). Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks. Rahaline karistus tuleb tasuda kohtuotsusega määratud korras Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064858 ning selgitus: „P.B , 1-10-16594, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses või otsuses määratud korras tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 50lg 1 kohaselt võtta P.B’ ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks

(1)kuuks. Lisakaristuse kandmise aja algust hakata lugema kohtuotsuse jõustumisest. P.B suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni endiseks, siis tõkend tühistada. Välja maksta riigi arvelt riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud kulud kokku 1200 ( üks tuhat kakssada ) krooni (s.h käibemaks 20 % s.o. 200 krooni) advokaadile Kersti Põld ( Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ , asukoht Tallinna tn.11 93819 Kuressaare, reg. nr 10297120 ). Vabastada P.B arvestatud kaitsjatasu 1200 krooni tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda KrMS § 180 lg3 alusel. Välja mõista P.B’ ilt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni . Kohus määrab, et P.B tuleb sundraha tasuda riigituludesse kuue
(6)kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest 1087 (ühe tuhande kaheksakümne seitsme) krooni 50 sendiste igakuiste osamaksetena. Igakuine makse teostada hiljemalt iga kuu 30-ks kuupäevaks. Sundraha tuleb Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 AS SEB Pangas AS või AS Swedbangas nr 221023778606, viite nr mõlemal juhul 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-10-16594, isik kelle eest tasutakse – P.B - nõude liik – sundraha või muu menetluskulu. Kui sundraha ei ole otsusega määratud korras tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS
  1. peatüki
  2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. 3 Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  3. peatüki sätete kohaselt. Asjaolud ja menetluse käik P.B’ it süüdistatakse selles, et tema juhtis 20.novembril 2010.a kella 21:07 ajal Risti – Virtsu – Kuivastu – Kuressaare mnt 69 kilomeetril isiklikku mootorsõidukit Seat Alhambra reg.märgiga XXXXXX alkoholijoobeseisundis, alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 1,30 mg/l, laiendmääramatus +- 0,12 mg/l, lõplik tulemus 1,18 mg/l. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani P.B toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on saatnud toimiku P.B süüdistuses

§ 424

järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. P.B on antud kohtu alla kriminaalasja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses. Prokuröri juures toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav P.B ja tema kaitsja nõustusid P.B’ile süüks arvatud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus P.B’ ile nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) miinimumpäevamäära, so 150x50=7500.-(seitse tuhat viissada) krooni riigituludesse.

§ 66

sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga üks aasta, s.o. 7500:12=625.-(kuussada kakskümmend viis) krooni kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks.

§ 50lg 1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks

(1)kuuks. P.B selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ta nõustub kokkuleppega. P.B on nõus süüks arvatud kuriteo kvalifikatsiooniga ja kokkulepitud karistusega. Karistuse iseloom ja tähendus on arusaadav. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav P.B , prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et P.B tuleb süüdi tunnistada

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkulepitud karistus vastab

§-s 56 sätestatule.

§ 44

lg1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära.

§ 44

lg2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni. Kuna P.B päevasissetuleku suurus on 4 toimikus oleva teatise kohaselt alla 50 krooni, siis tuleb rahalise karistuse mõistmisel arvesse võtta miinimumpäevamäära 50 krooni (tl. 22). KrMS § 175 lg1 p9, 179, 180lg1 alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. KrMS § 173 lg1 ja 175 lg1 p4 alusel on menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS § 180 lg1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. P.B’ ile riigiõigusabi korras määratud kaitsja on kohtule esitanud kirjaliku taotluse kaitsjatasu arvestamiseks summas 1200 krooni koos käibemaksuga. Taotlus sisaldab järgmist: Riigi õigusabi tasu 4 pooltunni eest, tasumäär 250 kr pooltunni kohta, kokku 1000 kr (4 * 250) sealhulgas: Esinemine kohtuistungil: 14.12.2010 kell 14.00-15.00 Pärnu Maakohtu kohtuistung asja läbivaatamiseks kokkuleppemenetluses (2 pooltundi), tasu 500 kr. 14.12.2010 kell 13.00-14.00 Lääne Ringkonnaprokuratuuris asja kokkuleppemenetluses lahendamiseks nõusoleku andmise juures viibimine ja kokkuleppe sõlmimine (1 menetlustoiming 2 pooltundi ). Tasu 500 krooni , 2x250. Kuna Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ on käibemaksukohuslane lisandub käibemaks 20%, so.200 krooni. Kokku taotlus summale 1200 krooni (500+500+200). Kohus peab kaitsja taotluse põhjendatuks. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. P.B on olnud pikka aega töötu, tema ülalpidamisel on üks alaealine laps. P.B-lt on juba riigituludesse menetluskuluna väljamõistetud sundraha 6525 krooni. P.B ei oma kriminaalkaristatust. Arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temal üle jõu. Süüdistatav P.B on oma süüd tunnistanud ja väljendanud kahetsust toimepandu üle. Kriminaalmenetluses peab süüdistataval olema kaitsja. Eeltoodu alusel leiab kohus, et P.B’ i võib vabastada kaitsjatasu tasumisest riigituludesse ja arvestatud kaitsjatasu tuleb jätta riigi kanda. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318 Kristel Pedassaar kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.