← Eesti

4-10-4440/5

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. detsembri 2010.a, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-10-4440 (2330,10,010332) Väärteoprotokolli number AB121245

§ 74

-19 lg 2 järgi Menetlusalune isik O.T isikukood xxx, elukoht xxx, VF kodanik, töökoht xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Jüri Teslenko RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 107 lg 1 pst 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Tunnistada O.T süüdi 05.12.2010.a mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, s.o

§ 74

-19 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks rahatrahv 250 trahviühikut, s.o 15000 (viisteist tuhat) krooni KarS § 68 lg 2 alusel arvata karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg alates 05.12.2010.a kuni 06.12.2010.a, s.o 2 (kaks) päeva, mis vastab rahatrahvi kahekümnele trahviühikule. Ärakandmisele kuulub rahatrahv 230 trahviühikut, s.o 13800 (kolmteist tuhat kaheksasada) krooni. KarS § 66 lg 2, 3 alusel määrata O.T-le rahatrahvi üldsummas 13800 (kolmteist tuhat kaheksasada) krooni tasumine ositi 10 (kümme) kuu jooksul 1380 (ühe tuhande kolmesaja kaheksakümne) krooni kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest. Vabastada O.T vahi alt kohtusaalis.

§ 74

-19 lg 3 alusel võtta O.T-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus tähtajaga 3 (kolm) kuud kohtuotsuse jõustumisel. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank, nr 10220034796011 SEB Pank, või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2

  1. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus suunatakse kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o
  2. detsembrist 2010.a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates
  3. detsembrist 2010.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav.
  4. MAAKOHUS TUVASTAS Väärteoprotokollis oleva väärteo kirjelduse kohaselt, 05.12.2010.a kella 04.53 paiku Narva linnas, Ida-Viru maakonnas, Kerese 13 maja juures, juhtis O.T mootorsõidukit, temal tuvastati lubatud alkoholipiirmäära ületamine 0.78+-0.05 mg/l, seega väljahingatava õhu ühes liitris oli alkoholisisaldus mitte väiksem, kui 0.73 mg/l. Joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga Alkotest 7110 nr ARAF-
  5. Juht oli sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud (lk 2). Seega rikkus menetlusalune isik O.T Liikluseeskirja §20 lg 4 nõudeid (mille kohaselt juhi ühes grammis veres ei või olla alkoholi 0,20 milligrammi ega rohkem või juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi 0,10 milligrammi ega rohkem), pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§74'19 lg 2 järgi.

Vastavalt kinnipidamisprotokollile (lk 10), peeti O.T kinni 05.12.2010 kell 06.20 V™S §44 lg 1 p 3 alusel. Ida Politseiprefektuur edastas väärteoasja kohtusse karistuse määramiseks (lk 1). 1.1 Kohtuistung Kohtuistungil taotles politsei esindaja O.T suhtes aresti määramist ja lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise – kohaldamist, motiveerides seda sellega, et O.T on varem mitu korda karistatud väärtegude toimepanemise eest ning teda pole otstarbekohane rahatrahviga karistada. Kohtuistungil tunnistas O.T ennast ülalnimetatud väärteo toimepanemises süüdi ning põhjendas joobeseisundis auto juhtimist sellega, et, et tal oli vaja sõpru diskoklubisse viia. Palus tema suhtes aresti mitte kohaldada, sest ta töötab, tal on ülalpidamisel väikelapsega pere. Samuti palus kohaldada tema suhtes juhtimisõiguse äravõtmist minimaalseks ajavahemikuks, sest tema töö on seotud auto juhtimisega. Kohus avaldas ka asja materjalid: - väärteoprotokoll (lk 2) - indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (lk 6,7) 3 - väljavõte karistusregistrist O.T suhtes (lk 11-14) - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 8) - sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akt (lk 9) - isiku kinnipidamise protokoll (lk 10) - isikusamasuse tuvastamise akt (lk 15) 1.2 Kohtu seisukoht väärteo tõendatuse osas Kuulanud ära menetlusaluse isiku, politsei esindaja, uurinud väärteoasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et O.T tegevus on väärteoprotokollis õigesti kvalifitseeritud ning

§74'19 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemine O.T poolt on tõendamist leidnud.

O.T süü on tõendatud väärteoprotokolliga ning indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga. Väärteoprotokolli kohaselt, 05.12.2010.a kella 04.53 paiku Narva linnas, Ida-Viru maakonnas, Kerese 13 maja juures, juhtis O.T mootorsõidukit, temal tuvastati lubatud alkoholipiirmäära ületamine 0.78+-0.05 mg/l, seega väljahingatava õhu ühes liitris oli alkoholisisaldus mitte väiksem, kui 0.73 mg/l. Joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga Alkotest 7110 nr ARAF-0012. Juht oli sõiduki juhtimises kõrvaldatud (lk 2). Nagu nähtub indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (lk 6,7), 05.12.2010 kell 05.07 tuvastati O.T poolt väljahingatavas õhus vähemalt 0.73 mg/l alkoholi. 1.3 Kohtu seisukoht karistuse määramise osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§74

'19 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Kohus on seisukohal, et O.T tegevuses ilmneb karistust kergendav asjaolu KarS 57 mõttes – puhtsüdamlik kahetsus. Seoses sellega ning samuti arvestades seda, et O.T on olemas töökoht ja väikelapsega pere, ei nõustu kohus politseiesindaja ettepanekuga karistada O.T arestiga. O.T on võimeline rahatrahvi maksma ning karistuse eesmärkide saavutamiseks pole vajalik temale vabadusekaotuslikku karistust määrata. Samas on kohus seisukohal, et O.T süüaste on väga suur, sest ta juhtis sõiduautot, olles olulises alkoholijoobes (0.73 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus) ning tegi seda otsese tahtlusega. Ta teadis, et ta on alkoholijoobes ning vaatamata sellele otsustas sõiduautot juhtida. Kohus peab märkima, et O.T tuvastatud alkoholijoobe aste on vaid 0.02 mg/l väiksem kui selline aste, millest algab juba kriminaalvastutus. Ülaltoodu alusel on kohus seisukohal, et O.T-le määratud rahatrahv peab olema

§74

'19 lg 2 ettenähtud väärteo sanktsiooni keskmisest rangem ning lähedane sanktsiooni maksimummäärale. Kuna O.T näol on tegemist isikuga, kes süstemaatiliselt rikub Liikluseeskirjades ning

s sätestatut, on kohus seisukohal, et põhikaristusest ei piisa selleks, et aidata 4 O.T paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmisega ja teda distsiplineerida. Seoses sellega kohaldab kohus tema suhtes ka lisakaristust.

§74

'19 lg 3 alusel, kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Võttes arvesse seda, et, O.T sõnade järgi on tema töö seotud auto juhtimisega, peab kohus võimalikuks määrata temale lisakaristus minimaalseks ajavahemikuks, st 3 kuuks. Otsuse tegemisel lähtub kohus eeltoodust ning juhindub väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111 Innokenti Menšikov Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.