1-10-15368 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. märts 2011. a Tallinn Kriminaalasja number 1-10-15368 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, lii

§ 25lg 2 järgi Harju Maakohtu 1.

detsembri

1. a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav D.K Prokurör Marika Kreutzberg Süüdistatav D.K Kriminaalasi XXX, elukoht XXXXXXX XXXXXX XX-XX, ei tööta, varem 8 korda kriminaalkorras karistatud, viimati 18.12.
2. a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7,9 § 25 lg 2 järgi 6 kuu 20 päeva vangistusega, kinni peetud 13.10.
3. a. Kaitsja vandeadvokaat Juho Aule RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
4. detsembri
5. a kohtuotsus D.K suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
6. märtsil
7. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Harju Maakohtu
9. detsembri
10. a otsusega lühimenetluses tunnistati D.K süüdi KarS §

§ 25lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 5 kuud 10 päeva vangistust. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 6 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 5 kuud 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus

1. oktoober
2. a.
3. D.K mõisteti süüdi selles, et süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna, pani ajavahemikul
4. juulist
5. a kuni
6. oktoobrini
7. a taas toime 5 varguse episoodi Tallinna linna erinevatest kauplustest, kust püüdis varastada parfümeeriatooteid ja maiustusi. Kuriteod jäid katse staadiumi, sest turvatöötajad pidasid ta kauplusest väljumisel kinni.
8. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav D.K, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist talle mõistetud karistuse osas, pidades mõistetud karistust liialt karmiks. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei arvestanud kohus karistuse mõistmisel kuriteo raskuse ega süüdistatava isikuga. Nimelt ei ole tema poolt toime pandud kuriteod rasked ja jäid katse staadiumi, mistõttu materiaalne kahju puudub. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Tal on kaheaastane laps, kes vajab ema hoolt. Praegu hooldab last süüdistatava ema, kelle tervis on halb. Nii kaua vanglas viibides võib juhtuda, et laps ei tunne ema enam äragi. Vabaduses ootab teda noormees, kes on nõus teda igati abistama, sealhulgas töö leidmisel. Lisaks sellele palub ta vähendada temalt välja mõistetud sundraha poole võrra, sest tal puuduvad rahalised vahendid selle tasumiseks. Tema ainus sissetulek on lastetoetus, kuid ta ei taha seda selliste asjade peale kulutada. Süüdistatava emal puudub samuti sissetulek, sest ta viibib kodus ja hoiab süüdistatava last.
9. Ringkonnakohtu istungil toetas süüdistatav apellatsiooni osas, mis käsitles taotlust sundraha vähendamiseks poole võrra. Taotlusest karistuse kergendamiseks apellant loobus. Kaitsja toetas süüdistatava taotlust ja leidis, et süüdistatavalt välja mõistetud sundraha tuleks vähendada. Prokurör taotles jätta toetatavas osas apellatsioon rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
10. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et ringkonnakohtule esitatud taotlus süüdistatavalt välja mõistetud sundraha vähendamiseks rahuldamisele ei kuulu, sest selleks puudub seaduslik alus. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha menetluskulu. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse
11. detsembri
12. a määrusega kehtestati alates
13. jaanuarist
14. a kuupalga alammääraks 4350 krooni. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatav süüdi mõistetud KarS §

§ 25

lg 2 järgi, mille sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on D.K süüdi mõistetud teise astme kuriteo toimepanemises, mistõttu maakohus on temalt põhjendatult välja mõistnud 1,5 kuupalga alammäära summas 6525 krooni. 2