1-11-503/11

Ärakiri 1-11-503 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-503 Kohtunik Istungisekretär Prokurör Erakorraline ettekanne Piia Jaaksoo Gerda Raidla Agnes Ollema Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ülle-Krista Annuk erakorraline ettekanne O.H-le täiendava kohustuse määramiseks Erakorralise ettekande läbivaatamise aeg
3. aprill
4. a RESOLUTSIOON
5. Rahuldada Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametnik Ü-K.Annuk taotlus ja määrata O.H-le (isikukood xxx, elukoht *) täiendavaks kohustuseks läbida sotsiaalprogramm tähtajaga 01.09.
7. Määruse ärakiri edastada kriminaalhooldusametnikule Ü-K.Annuk, prokurörile ja O.H-le. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Asjaolud Pärnu Maakohtu 13.01.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-503 mõistis kohus O.H süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 järgi ja karistas vangistusega 2 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus 2 kuulist vangistust Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 24.03.2010 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 28 päeva vangistsue võrra ning liitkaristuseks mõistis O.H-le vangistuse 2 kuud 28 päeva. Kohus asendas vangistuse üldkasuliku tööga 176 tundi, mis tuli O.H poolt ära teha 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. O.H 1 Ärakiri 1-11-503 määrati üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustati teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1- 5 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust: mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kohtuotsus jõustus 21.01.
8. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS. Kohustuse mittetäitmine - ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Pärnu Maakohtu 13.01.2011 kohtuotsuse alusel määrati O.H-le 176 tundi üldkasulikku tööd, sooritusajaga 12 kuud. Kohus määras O.H-le ka kohustuse mitte tarvitada alkoholi. O.H on rikkunud kohtu määratud kohustust ja tarvitas 23.02.2011 alkoholi. Politseiameti Karistusregistri järgi antud väärteo kohta otsust veel ei ole (lisa 1), kuid kriminaalhooldusalune tuli ise rikkumise faktist teavitama kriminaalhooldajat. KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST Kriminaalhooldusalune käis juhtunust esimest korda rääkimas 14.02.2011 ja ütles, et väärteootsus peaks tulema hiljemalt 21.03.
9. Täna s. o 21.03.2011 tuli ta uuesti, aga otsust ikka veel ei ole. Võetud seletuskiri kohapeal tehtud väärteoprotokolli alusel (lisa 2). Seletuskirjas tunnistab O.H, et rikkus kohtu määratud kohustust. 23.02.2011 käis õhtul kella 22.00 ajal Uuemõisas bensiinijaamas tankimas ja jõi autos olnud mahla, mis oli varasemalt segatud alkoholiga (tõenäoliselt viinaga). Tanklas seistes nägi , et politsei on tee ääres, aga kuna ta ei olnud enda arvates midagi teinud (väidab, et ei olnud teadlik oma joobest), kuid oli teadlik oma katkisest autotulest, seetõttu ei julgenud kohe minema sõita vaid ootas. Lõpuks 22.45 võttis julguse kokku, et saab siis auto tule eest trahvi ja sõitis tanklast välja ning politsei pidaski ta kinni katkise auto tule pärast. Alkoholijoove väärteoprotokolli järgi oli 0,3 mg/l kohta. Kahetseb sügavalt oma mõtlematust ja hooletust ning on nõus võtma endale lisakohustuse osaleda sotsiaalprogrammis. Küsimusele, kuidas ta siis ei tea oma autos viibiva mahlapaki sisu selgitas ta järgmist. Olid nädalavahetusel viidud sõbrannaga tema sõbrannad Aafrikasse pubisse ja nemad istusid taga ja tõenäoliselt tarvitasid kangemat kraami ja jätsid mahlapaki autosse. Küsimusele kuidas ta alkoholi maitset mahlas ära ei tundnud selgitas ta, et oli nii joogijanu ja tegemist oli mõrkja mahlaga siis ta lihtsalt ei tundnud. KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG ÜLDKASULIKU TÖÖ TEGEMISELE Kriminaalhooldusalusega registreerimisenõude täitmisega probleeme ei ole, ainukeseks takistuseks on mõneti * õppimine. Teavitab alati korrektselt meili teel millal vabad päevad ja ta Haapsalus. Üldkasulikku tööd hetkel veel sooritama ei ole asunud. Lepingud on sõlmitud 01.03.2011 Haapsalu Väikelastekoduga kus koos käisime ja lastekodu soovis, et kriminaalhooldusalune hakkaks valmistama materjale ette, kuidas vormistada MTÜ - d, kuna lastekodul oli plaanis noortekodus kunstialane MTÜ luua aga puudusid oskused ja ajaressurss sellega tegelemiseks. Kriminaalhooldusalune jälle õpib ettevõtlust ja logistikat. Kooli ajal käesoleval kevadel saaks osa tunde MTÜ loomisega teostatud siis suveks otsiks teise soorituskoha. Peale lastekodu põlengut kriminaalhooldusalune kohe helistas, ta ei julgenud ise ühendust enam lastekoduga võtta. Praegu on kokkulepped lastekoduga, et neil ei ole enam nii kiire selle MTÜ asutamisega, aga nad tahaksid seda ikka luua ja seega soorituskoht kuni suveni jääks ikka samaks. Kriminaalhooldusalusel ei ole päris iga päev kool, aeg-ajalt on koolivabad päevad, kodutöö päevad ja see võimaldaks tal sooritada nii üldkasulikku tööd, kui ka osaleda sotsiaalprogrammis oleneb siis võimalustest kas rühmatöödes või individuaalselt. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Kriminaalhooldaja taotleb seekord veel O.H-le täiendava lisakohustuse määramist - läbida sotsiaalprogramm tähtajaga 01.09.2011, kuna kriminaalhoolduse teostamise algusest on möödunud veel niivõrd vähe aega ja sisulise tööga ei ole ajalimiiti olnud palju tegelda. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja oma taotluse juurde. Kriminaalhooldaja selgitas, et näeb võimalust, et läbi sotsiaalprogrammi O.H muutuks täiskasvanumaks, et tekiks vastutustunne. O.H andis kohtuistungil ütlusi, et praegu juba teostab ÜKT-d Haapsalu Väikelastekodu juures, kus peab tegelema MTÜ loomisega, hiljem hakkab füüsilist tööd tegema. 2 Ärakiri 1-11-503 Kriminaalhooldajaga suhtlemine läheb väga hästi, saba avatult suhelda. Kahetseb seda viimast alkoholi tarvitamist, suudab ilma alkoholita elada, kohus on ju keelu pannud, et ei tohi alkoholi tarvitada. On nõus osalema sotsiaalprogrammis, kindlasti on sellest kasu. Õppimine läheb koolis hästi. Temast saab tulevikus asja, peab kõikidest asjadest kinni. Prokurör leidis, et kui kriminaalhooldaja, oma tööd tundev inimene arvab, et sotsiaalprogramm O.H-le mõju avaldab, siis tuleb see võimalus anda. Prokurör toetas kriminaalhooldaja eakorralises ettekandes esitatud taotlust – määrata O.H-le täiendavaks kohustuseks läbida sotisaalprogramm. Kohtu seisukoht Vastavalt kriminaalhooldusametniku erakorralisele ettekandele ja esitatud lisamaterjalile ning O.H ütlustele, on O.H rikkunud kohtu määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. O.H kahetseb oma rikkumist, kinnitab, et enam alkoholi ei tarvita. Kriminaalhooldaja hinnangul registreerimisnõuete täitmisega probleeme ei ole, kuid kriminaalhoolduse teostamise algusest on möödunud veel nii vähe aega, et sisulise tööga ei ole ajaliimiti olnud tegeleda. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et O.H on rikkunud talle kohtuotsusega katseajaks pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kuid kohus leiab, et käesolevas olukorras ei ole otstarbekas vaatamata kohustuse rikkumisele karistuse reaalsele täitmisele pööramine, kuna kriminaalhooldaja poolt antud hinnang kriminaalhoolduse kulgemisele on hea. Seetõttu leiab kohus, et O.H-le tuleb määrata täiendav kohustus- osaleda sotsiaalprogrammis, sest kriminaalhooldusametniku sõnul on selle kaudu võimalik areneda noorel vastutustundlikuks. Hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele - kohus määrab O.H-le KarS § 75 lg 2 p 8 alusel täiendava kohustuse – läbida 01.septembriks 2011 sotsiaalprogramm. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 3