) § 149, § 204 lg 1 järgi, M.H süüdistus
, § 204 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatavad E.I – elukoht *, postiaadress *, kontakttelefon *, , isikukood xxx, *, haridust *, emakeel * keel, õpib * karistusregistri andmetel karistatud: 1. 02.11.2007.a Lääne PP poolt Tubakaseaduse § 48 alusel rahatrahviga 180 krooni ja Alkoholiseaduse § 71 alusel rahatrahviga 180 krooniga.
Trahv tasutud 07.11.2007;
2. Süüdi mõista E.I
3. Vastavalt
lg 1, 3 jätta mõistetud vangistus E.I suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 6 kuulist vangistust ei pöörata täitmisele kui E.I 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 3.1. Määrata E.I katseajaks Tartu Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma
lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ja
elama oma alalises elukohas *; 3.1.
lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
6. Süüdi mõista M.H
7. Vastavalt
lg 1, 3 jätta mõistetud vangistus M.H suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 6 kuulist vangistust ei pöörata täitmisele kui M.H 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 7.1. Määrata M.H katseajaks Tartu Vangla Tratu kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma
lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ja
elama oma alalises elukohas *; 7.1.
lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
Süüdistus E.I süüdistatakse selles, et tema, grupis M.H-ga viibides alkoholijoobes 10.detsembril 2008.a ajavahemikul kella 21.33-st kuni 23:16-ni Haapsalu linnas Posti tänaval ääres asuval Haapsalu Linnavalitsuse haldusalasse kuuluval Haapsalu Vana kalmistu territooriumil, teotasid grupis surnute mälestust ja rikkusid kultuurimälestise sellega, et lükkasid ümber ja lõhkusid Haapsalu Vanal kalmistul, milline Kultuuriministri 19.märtsi 1997.a määrusega nr 3 on tunnistatud kultuurimälestiseks ning registreeritud Kultuurimälestiste riiklikus registris nr 4047 all, kokku 45 (nelikümmend viis) hauatähist – risti, kivi ja hauaplaati, tekitades kultuurimälestise rikkumisega olulise kahju. Sealhulgas E.I ja M.H grupis tõmbasid maast välja ja viskasid minema B-W T nimelise puitristi väärtusega 950 krooni, tekitades rüüstamisega kannatanu A T varalise kahju kokku 1700 krooni, lükkasid ümber perekond R kaks hauakivi, tekitades rüüstamisega kannatanu T R-T varalise kahju 600 krooni, tõmbasid koos vundamendiga maast välja ja lükkasid ümber V K nimelise hauakivi, tekitades rüüstamisega kannatanu J M varalise kahju 500 krooni, lükkasid ümber ja lõhkusid O R P nimelise hauasamba, tekitades rüüstamisega kannatanu G F varalise kahju 6000 krooni, lükkasid ümber ja lõhkusid kannatanu M P lähedaste 2 raudristi ja 1 puitristi, mille taastas Haapsalu Linnamajanduse AS, lükkasid ümber ja lõhkusid M K musta graniidist risti taastamisväärtusega 3300 krooni, metallist sepisristi taastamisväärtusega 4000 krooni, paekivist risti väärtusega 4100 krooni, paekivist risti taastamisväärtusega 4600 krooni, paekivist risti taastamisväärtusega 4100 krooni, mustast kivist hauasamba taastamisväärtusega 3200 krooni, marmorist risti taastamisväärtusega 4900 krooni, sepisaia sees oleva marmorist risti taastamisväärtusega 3200 krooni, sepisaia sees olnud graniidist risti taastamisväärtusega 3000 krooni, marmorist risti taastamisväärtusega 3800 krooni, sepisaia sees olnud M K marmorist risti taastamisväärtusega 1400 krooni, sepisaia sees olnud marmorist risti taastamisväärtusega 4300 krooni, sepisaia sees olnud musta marmorristi taastamisväärtusega 4600 krooni, paekivist hauasamba taastamisväärtusega 2300 krooni, sepisristi taastamisväärtusega 3600 krooni, sepisristi taastamisväärtusega 3600 krooni, marmorist risti taastamisväärtusega 3800 krooni, metallist sepisristi taastamisväärtusega 2200 krooni , metallist risti taastamisväärtusega 2500 krooni, nimeplaat taastamisväärtusega 2700 krooni, marmorist risti 4 Ärakiri 1-10-9998 taastamisväärtusega 3800 krooni, väikse sepisristi taastamisväärtusega 2800 krooni, metallist sepisristi taastamisväärtusega 2300 krooni, perekond H platsil asunud graniidist soklikivi taastamisväärtusega 2200 krooni, marmorristi taastamisväärtusega 4400 krooni, marmorristi taastamisväärtusega 4600 krooni, musta graniidist risti taastamisväärtusega 5800 krooni ning Haapsalu Linnamajanduse AS poolt haudadele tagasi paigaldatud hauatähised- paekivist risti, H ja E L hauaplaadi, S.R hauaplaadi, metallist sepisristi, paekivist risti, nimeplaadi ja haualaterna, puidust risti, sepisaia sees asunud P.F hauasamba, kivist hauasamba, paekivist risti, A K hauakivi, puidust risti ja paekivist risti, ning põhjustasid Haapsalu linnale olulise varalise kahju rüüstatud hauatähiste taastamisväärtuses kokku 115795.44 krooni. Sellise tegevusega pani E.I grupi poolt toime surnu mälestuse teotamise haua rüüstamisega, s.o
M.H süüdistatakse selles, et tema, grupis E.I-ga, viibides alkoholijoobes 10.detsembril 2008.a ajavahemikul kella 21.33-st kuni 23:16-ni Haapsalu linnas Posti tänaval ääres asuval Haapsalu Linnavalitsuse haldusalasse kuuluval Haapsalu Vana kalmistu territooriumil, teotasid grupis surnute mälestust ja rikkusid kultuurimälestise sellega, et lükkasid ümber ja lõhkusid Haapsalu Vanal kalmistul, milline Kultuuriministri 19.märtsi 1997.a määrusega nr 3 on tunnistatud kultuurimälestiseks ning registreeritud Kultuurimälestiste riiklikus registris nr 4047 all, kokku 45 (nelikümmend viis) hauatähist – risti, kivi ja hauaplaati, tekitades kultuurimälestise rikkumisega olulise kahju. Sealhulgas E.I ja M.H grupis tõmbasid maast välja ja viskasid minema B-W T nimelise puitristi väärtusega 950 krooni, tekitades rüüstamisega kannatanu A T varalise kahju kokku 1700 krooni, lükkasid ümber perekond R kaks hauakivi, tekitades rüüstamisega kannatanu T R-T varalise kahju 600 krooni, tõmbasid koos vundamendiga maast välja ja lükkasid ümber V K nimelise hauakivi, tekitades rüüstamisega kannatanu J M varalise kahju 500 krooni, lükkasid ümber ja lõhkusid O R P nimelise hauasamba, tekitades rüüstamisega kannatanu G F varalise kahju 6000 krooni, lükkasid ümber ja lõhkusid kannatanu M P lähedaste 2 raudristi ja 1 puitristi, mille taastas Haapsalu Linnamajanduse AS, lükkasid ümber ja lõhkusid M K musta graniidist risti taastamisväärtusega 3300 krooni, metallist sepisristi taastamisväärtusega 4000 krooni, paekivist risti väärtusega 4100 krooni, paekivist risti taastamisväärtusega 4600 krooni, paekivist risti taastamisväärtusega 4100 krooni, mustast kivist hauasamba taastamisväärtusega 3200 krooni, marmorist risti taastamisväärtusega 4900 krooni, sepisaia sees oleva marmorist risti taastamisväärtusega 3200 krooni, sepisaia sees olnud graniidist risti taastamisväärtusega 3000 krooni, marmorist risti taastamisväärtusega 3800 krooni, sepisaia sees olnud M K marmorist risti taastamisväärtusega 1400 krooni, sepisaia sees olnud marmorist risti taastamisväärtusega 4300 krooni, sepisaia sees olnud musta marmorristi taastamisväärtusega 4600 krooni, paekivist hauasamba taastamisväärtusega 2300 krooni, sepisristi taastamisväärtusega 3600 krooni, sepisristi taastamisväärtusega 3600 krooni, marmorist risti taastamisväärtusega 3800 krooni, metallist sepisristi taastamisväärtusega 2200 krooni , metallist risti taastamisväärtusega 2500 krooni, nimeplaat taastamisväärtusega 2700 krooni, marmorist risti taastamisväärtusega 3800 krooni, väikse sepisristi taastamisväärtusega 2800 krooni, metallist sepisristi taastamisväärtusega 2300 krooni, perekond H platsil asunud graniidist soklikivi taastamisväärtusega 2200 krooni, marmorristi taastamisväärtusega 4400 krooni, marmorristi taastamisväärtusega 4600 krooni, musta graniidist risti taastamisväärtusega 5800 krooni ning Haapsalu Linnamajanduse AS poolt haudadele tagasi paigaldatud paekivist risti, H ja E L hauaplaadi, S.R hauaplaadi, metallist sepisristi, paekivist risti, nimeplaadi ja haualaterna, puidust risti, sepisaia sees asunud P.F hauasamba, kivist hauasamba, paekivist risti, A K hauakivi, puidust 5 Ärakiri 1-10-9998 risti ja paekivist risti, ning põhjustasid Haapsalu linnale olulise varalise kahju rüüstatud hauatähiste taastamisväärtuses kokku 115795.44 krooni. Sellise tegevusega pani M.H grupi poolt toime surnu mälestuse teotamise haua rüüstamisega, s.o
järgi kvalifitseeritava kuriteo Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Prokuröri poolt kohtus E.I-le nõutud karistus:
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale vangistust kuus kuud, mille kandmisest vabastada tingimisi
sätete kohaldamisega 18-kuulise katseajaga.
lg 2 p 1 alusel määrata süüdistatavale kohustuseks hüvitada kuriteoga tekitatud varaline kahju ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest H L 38000 krooni ehk 2428.65 eurot, igakuiste maksetena 202.38 eurot kuus ja G F 6000 krooni ehk 383.47 eurot. Prokuröri poolt kohtus M.H-le nõutud karistus:
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale vangistust kuus kuud, mille kandmisest vabastada tingimisi
sätete kohaldamisega 18-kuulise katseajaga.
lg 2 p 1 alusel määrata süüdistatavale kohustuseks hüvitada kuriteoga tekitatud varaline kahju ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest H L 38000 krooni ehk 2428.65 eurot, igakuiste maksetena 202.38 eurot kuus ja G F 6000 krooni ehk 383.47 eurot. Süüdistatavad andis kohtus ütlusi, et saavad kokkuleppest aru ja nõustuvad sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendasid oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsjad jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatavate vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab E.I ja M.H süüdi
õ 149 järgi ja kohaldab nende suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistused. KrMS § 301 alusel mõistab kohus E.I ja M.H süüdistuses
Tsiviilhagid Eesti Vabariigile on kultuurimälestise rikkumisega tekitatud oluline mittevaraline kahju ning H L oluline varaline kahju 115795.44 krooni suuruses summas, tsiviilhagi on esitatud 38000 krooni suuruses summas. A T tekitati varaline kahju 1700 krooni, millest moodustab 950 krooni suurune kahju seoses kannatanu vanaema B-W T risti äraviskamisega naaberkinnistule ja 750 krooni hauaplatsi korrastamine. Kahju on hüvitatud. T R on tekitatud varaline kahju 600 krooni suuruses summas seoses tema lähedaste perekond R kahe hauakivi ümberlükkamisega, kahju on hüvitatud. G F tekitati varaline kahju 6000 krooni suuruses summas seoses O R P hauasamba ümberlükkamisega, mille osas on esitatud tsiviilhagi, mis on hüvitamata. M P on tekitatud varaline kahju 3000 krooni, tsiviilhagi pole esitatud. J M on tekitatud varaline kahju 500 krooni, mis on hüvitatud. H L ja G.F poolt esitatud hüvitamata tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043 alusel ja kuriteoga ühiselt tekitatud varaline kahju tuleb E.I-lt ja M.H-lt solidaarselt kannatanute kasuks välja mõista. Asitõendid. Asitõendina on vaadeldud pudust valget värvi risti B-W. T nimega /tl 114-117 I kd/, rist on tagastatud A T`ile /tl 118 I kd/. Asitõendina on vaadeldud CD-R /tl 166-171 I kd/, mis asub kriminaalasja juures. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. 6 Ärakiri 1-10-9998 Asitõendina on vaadeldud M.H vabaaja jalatseid Nike /tl 258-259 I kd/, mis on M.H-le tagastatud /tl 260 I kd/. Tõkend – E.I ja M.H suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 206, 242 I kd/, mis tuleb tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 alusel õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb E.I-lt ja M.H-lt kummaltki kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 417,03 eurot (1,5 * 278,02). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev: -kaitsjale A.Tamm E.I kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses 2244,80 krooni s.o 143,47 eurot /tl 155 II kd/ ja 420 krooni s.o. 26,84 eurot / tl 164 II kd/, ning kohtumenetluses 10754,41 krooni s.o 687,33 eurot /tl 28 III kd/ ja kohtuistungi tasu 226,1 eurot, kokku 1083,74 eurot. Kohus jätab riigi kanda kaitsja tasu ja kulud, mis on seostud sellega, et kaitsja on tulnud õigusabi osutama teisest piirkonnast. Seega E.I-lt tuleb välja mõista kaitsjatasu 437,17 eurot ja riigi kanda tuleb jäta kaitsja tasu ja kulud 646,57 eurot. -kaitsjale A.Rüütel M.H kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses 2x420 krooni s.o. 53,68 eurot /tl 147, 161 II kd/ ning kohtumenetluses 134,23 eurot, kokku 187,91 eurot. Kohus jätab KrMS §181 lg 1 alusel riigi kanda 1/3 väljamõistmisele kuuluvast kaitsjatasust, kuna kohus süüdistatavad süüdistuses
Seega M.H-lt tuleb kaitsjatasuna välja mõista 125, 27 eurot ja riigi kanda jätta 62,64 eurot. E.I-lt tuleb välja mõista kaitsjatasuna 291,45 eurot ja riigi kanda jätta 145,72 eurot. Kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu on menetluskulu vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 5 ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale K.Amos koopiate tegemise kulu 14.50 krooni s.o 0,93 eurot /tl 96 II kd /, kaitsjale A.Tamm koopiate tegemise kulu 7 krooni, s.o. 0,45 eurot /tl 157 II kd/ ja kaitsjale A.Rüütel toimikust koopiate tegemise kulu 402,30 krooni s.o. 25,71 eurot /tl 158 II kd/. E.I-lt kuulub väljamõistmisele 0,92 eurot ja M.H-lt kuulub väljamõistmisele 26,18 eurot. Ekspertiisitasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see EKEI-l seoses DNA-ekspertiisiga (akt nr GE-2234-08/6347 19.03.2009) tekkinud kulu 4380 krooni, s.o 279,93 eurot /tl 61 I kd/. Kannatanu sõidukulu on menetluskulu vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 2 ja käesolevas kriminaalasjas on see kannatanu T R-T`ile makstud sõidukulu 25,20 eurot. Ekspertiisitasu ja kannatanu sõidukulu tuleb võrdselt kummaltki süüdistatavalt välja mõista. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.