) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest.
lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu.
lg 1 10 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.
kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi.
lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav V.T on tekitanud kannatanutele kahju ning on kahju tekitamises süüdi, sest ta tegutses tahtlikult
S § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Kohus leiab, et süüdistatava V.T karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda tema kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaaltoimiku andmetel süüdistataval puudub alaline töökoht, seega on süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine välistatud. Kohus ei saa nõustuda kaitsja seisukohaga selles, et V.T on võimalik mõistetavast karistusest tingimisi vabastada. Selline kaitsja seisukoht ei põhine seadusel. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on isikut eelmise kohtuotsusega karistatud 2-aastase vangistusega ning 04.01.2010 vabastati ta vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta. KarS § 76 lg 6 kohaselt kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg-s 2 sätestatule. Seega ei näe seadus ette võimalust isikut, keda on varem tingimisi vangistusest vabastatud, uuesti karistusest tingimisi vabastada. Peale selle, leiab kohus, et V.T mõistetavast karistusest vabastamine on vastuolus kohtupraktikaga ja karistuse mõistmise põhimõtetega. Vabastades V.T vangistusest tingimisi enne tähtaega, eeldas kohus, et V.T on teinud järeldused ja leidnud, et on vajalik muuta oma seniseid eluviise. Paraku on V.T oma käitumisega sellise kohtu järelduse ümber lükanud. Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud 4 kuritegu ja põhjustas kannatanutele varalist kahju. Seega on V.T jätkanud kuritegude toimepanemist, kuigi vanglast vabanemisest oli möödunud vaid 3 kuud. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest. Seetõttu ei sobi süüdistatav ka kriminaalhooldusele, kuivõrd on küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt. V.T-le oli antud võimalus tõestada, et tema karistamine vangistusega ei ole otstarbekas ning ta on võimeline edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest, V.T aga seda võimalust ei realiseerinud ning on kohtu usaldust kuritarvitanud. Seetõttu arvestades süüdistatava isikuandmeid, toimepandud kuriteo iseloomu, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul lähtub kohus episoodide rohkusest, süü ning kannatanule tekitatud kahju suurusest. Arvestades karistuse mõistmise põhimõtteid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, leiab kohus, et V.T tuleb karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra ning alammäära lähedasena. Kuivõrd aga inkrimineeritavad kuriteod on toime pandud kohtu poolt määratud katseajal, siis kuulub käesoleva otsusega mõistetavale karistusele liitmisele ka eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täies ulatuses. Kohtunik Julia Vernikova
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.