4-11-264/9

Väärteoasi nr.4-11-264 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 16.02.2011.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Tõlk Marek Litnevski Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo LMT 27.12.2010.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,10,018806 23 P.S-i karistamises LS § 74 järgi Kaebuse esitanud isik P.S, isikukood XXX, Elukoht XXX Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja P.S kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri – esindaja Hannes Küünarpuu LÕPPOSA Jätta P.S-i kaebus rahuldamata ja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 27.12.2010.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,10,018806 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS 23 P.S karistati LS § 74 alusel rahatrahviga 1200.- krooni (alates 01.01.2011.a. 76.69 eurot) selle eest, et tema 07.12.2010.a. kella 17:50 ajal juhtis Harjumaal Rae vallas Tallinna ringtee 3,8 kilomeetril mootorsõidukit, milles asus kiirusemõõteseadet avastav või selle tööd häirida võimaldav seade CRUNCH 2140S. KAEBUSE SISU Kaebuses taotles menetlusalune isik otsuse tühistamist järgmistel põhjustel: 1)sõiduki läbiotsmine oli ebaseaduslik ja teostatud väärteomenetluse seadustiku normide jämeda rikkumisega. V™S § 35 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja väärteomenetluses läbi otsida oma määruse alusel, millel on resolutsioonina maakohtuniku luba. Väärteoasja materjalides puudub määrus sõiduki läbiotsimiseks, puudub ka sõiduki läbiotsimise protokoll; 2) tulenevalt läbiotsimise ebaseaduslikkusest ei saa ka pidada uurimiseksperimendi protokolli ja vaatlusprotokolli tõenditeks; 3)ei ole tuvastatud, et ese nimetusega Grunch 2140S on kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade Liiklusseaduse § 7423 mõttes, kuna tegelikkuses reageerisid heli- ja valgussignaalidega sellele erinevad politseiautos olemasolevad elektroonilised seadmed, sealhulgas ka mobiiltelefonid ja politseiauto sireen; 4)puudub eksperdiarvamus selle kohta, kas ese Grunch 2140S on kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade või mitte; 5)otsuses puudub märge selle kohta millise õigusaktiga on ette nähtud, et eseme Grunch 2140S omamiseks on vajalik luba, ometi on vastu võetud otsus ese konfiskeerida; 6)otsuses puudub kinnitus selle kohta, et konfiskeerimise otsustus on antud kohtuvälise menetleja pädevuses; 7)karistus on ebaõiglane ja seadusevastane ning kaebaja on arvamusel, et selline karistus näitab kohtuvälise menetleja tahet rikastuda kodanike arvel. Kohtuistungil täiendavalt: teda kui auto omanikku ei teavitatud sõiduki läbivaatusest, ei koostatud läbivaatuse kohta protokolli. Talle ei selgitatud tema õigusi ja kohustusi enne antiradari vaatlust. Seega on kaebuse esitaja seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetluse käigus rikutud menetlusnorme, millest tulenevalt ei ole tõendatud tema poolt väärteo toimepanemine. OTSUSE PÕHJENDUS Väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et menetlusalune isik juhtis 7.detsembril 2010.a. kella 17.50 paiku temale kuuluvat sõidukit VW Passat Variant reg.numbriga XXX, sõites sellega mööda Tallinna ringteed Peterburi tee suunas. Puudub vaidlus ka selle üle, et tema sõiduki kindalaekas oli seade Crunch 2140S. Seda tõendavad menetlusaluse isiku ja tunnistaja Vahur T ütlused ja seadme vaatlusprotokoll. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt aga ei teadnud ta, mis seadmega on tegemist ja ei saanud sellest aru kuni kohtuvälise menetluse lõpuni. Vaidlus on ka selle üle, kes antiradari kindalaekasse pani ja kas P.S oli teadlik seadme olemasolust oma autos. Viimatinimetatud fakti menetlusalune isik eitas ega osanud ka öelda, kes selle võis kindalaekasse panna. Tema ütluste kohaselt kasutavad autot ka tema sugulased ja kolm töökaaslast. Abikaasa poolt seadme paigutamist autosse ta välistas ning töökaaslased olevat samuti kõik sellist toimingut eitanud. Asjaolu, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas seade Crunch 2140S oli menetlusaluse isiku poolt juhitud autos sisselülitatud, tõendavad tunnistaja Vahur T ütlused. Kui VW Passat neist mööda sõitis, hakkasid politseiautos kiirusemõõteseadmel punased tuled põlema ja tekkis pulseeriv heli. See oli põhjuseks, miks nad sõidukile järgnesid ja auto peatasid. Juht eitas antiradari olemasolu, kuid kui tal paluti avada kindalaegas, oli see seade kohe näha. Tunnistaja ütlustest tulenevalt lülitati sõidu ajal menetlusaluse isiku autos olev antiradar välja ning kui seade kindalaekas avastati, oligi see väljalülitatud olekus. Sellest teeb kohus järelduse, et kuna menetlusalune isik oli autos üksinda, ei saanud peale tema keegi teine seadet välja lülitada ja tunnistaja ütluste kohaselt iseenesest seade välja ei lülitu. Seadme tööle rakendamiseks tuleb selle juhe tunnistaja ütluste kohaselt torgata sigaretisüütajasse ja seadme väljalülitamiseks tuleb juhe sigaretisüütajast välja tõmmata. 2 Seega on tõendamist leidnud Liiklusseaduse § 7423 väärteo objektiivne koosseis. Sõitvas autos, mida juhtis P.S, oli seade, mis võimaldas avastada liiklusjärelevalve mõõteseadet või häirida selle tööd. Liikluseeskirja § 224 keelab sellise seadme asumist sõidukis. Väärteo subjektiivsed tunnused võivad olla nii tahtlus kui ettevaatamatus. Menetlusaluse isiku ütlusi selle kohta, et tema antiradarit autosse ei paigutanud ega teadnud üldse selle olemasolust kindalaekas, ei ole võimalik ümber lükata, mistõttu ei ole tõendatud vääteo toimepanemine tahtlikult. Kohus leiab, et P.S-i poolt pandi väärtegu toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. KarS § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Menetlusalune isik ei eitanud, et nägi kindalaekast sigaretisüütajasse tulevat juhet. Ta ei teadnud, mis juhtmega on tegemist ja tõmbas selle välja alles siis, kui pani mobiiltelefoni laadima. Kui ta aga oleks enne sõidu alustamist kontrollinud, mis seade sigaretisüütajasse on lülitatud, oleks ta koheselt avastanud kindalaekas antiradari. Isegi kui ta ei teadnud seadme tähendust nagu ta kohtuvälisele menetlejale väitis, oleks ta pidanud enne sõidu alustamist selle selgeks tegema või vähemalt sigaretisüütajast välja tõmbama. Kui tema sõidukit kasutasid ka töökaaslased, oli ju võimalik nende käest teada saada, kellele seade kuulub, kes ja mis eesmärgil selle autosse pani. Kuna menetlusalune isik jättis selle tegemata ja jättis ka seadme sõitu alustades välja lülitamata, on ta rikkunud hoolsuskohustust ja pannud ettevaatamatusest toime Liiklusseaduse § 7423 sätestatud väärteo. Tegu on õigusvastane tulenevalt Liikluseeskirja §-st 224, mis sätestab, et sõidukis ei tohi olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd ja P.S-i suhtes puuduvad süüd välistavad asjaolud. Menetlusalune isik viitas kaebuses ja kohtuistungil kohtuvälise menetleja poolt menetlusnormide rikkumisele, mida kohus peaks arvestama ja mille tõttu ei ole tõendatud tema teos väärteokoosseis. Kohus menetlusnormide rikkumist kohtuvälise menetleja tegevuses ei tuvastanud. 1)Politseitöötaja ei teostanud Väärteomenetluse seadustiku § 35 lg 1 mõttes sõiduki läbiotsimist. Tunnistaja Vahu T ütlustest tulenevalt küsis ta juhilt peale sõiduki peatamist esmalt dokumente ja seejärel antiradari kohta. Kuna juht vastas, et ei tea sellest midagi, palus ta juhil avada kindalaegas. Juht avas ise kindalaeka ja sealt tuli nähtavale antiradar, mille ta ära võttis. Seega sõidukit läbi otsida antiradari leidmiseks ei olnud vaja ja sel ajal ei olnud ka väärteomenetlust veel alustatud. Politseitöötaja teostas riiklikku järelevalvet, mis on haldusmenetlus. Kuna Väärteomenetluse seadustiku § 35 lg 1 mõttes läbiotsimist ei toimunud, ei pidanud olema ka vastavat määrust, millel resolutsioonina maakohtuniku luba ja läbiotsimise protokolli. P.S väitis, et peale seda, kui ta kinnitas politseitöötajale, et ei saanud aru, millise seadme väljaandmist temalt nõutakse, paluti tal istuda politseiautosse, mida ta ka tegi. Politseitöötaja ise avas tema autos kindalaeka ja võttis sealt mingi aparaadi välja. Selles osas lähevad menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused lahku. Kohus siiski leiab, et tunnistaja ütluste õigsuses puudub alus kahelda. Politseiautosse palub kohtuväline menetleja sõidukijuhtidel istuda väärteomenetluse toimingute läbiviimiseks ja väärteoprotokolli koostamiseks. Seega puudus põhjus ja vajadus enne antiradari leidmist P.S-i kutsumiseks politseiautosse, sest väärteomenetlust ei olnud veel alustatud. 2)Menetlusalune isik leidis, et tulenevalt läbiotsimise ebaseaduslikkusest ei saa ka pidada uurimiseksperimendi protokolli ja vaatlusprotokolli tõenditeks. Kohus sellega ei nõustu tulenevalt asjaolust, et sõiduki läbiotsimist väärteomenetluse käigus ei teostatud. 3)Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku väitega, et väärteomenetluse käigus ei tuvastatud, et tema autost leitud seade võimaldab avastada kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd. Väärteomenetluse käigus viidi läbi kohapeal menetlusaluse isiku juuresolekul uurimiseksperiment, mille kohta koostati protokoll. Uurimiseksperimendi tulemusena kiirusemõõteseadme sisselülitamisel reageeris P.S-i auto kindalaekast äravõetud seade Crunch 2140S pulseeriva heli ja valgussignaaliga ning seadme Crunch 2140S 3 sisselülitamisel reageeris politseiautos asuv kiirusemõõteseadme tööd avastada võimaldava seadme avastamise seade Spectre R.D.D. pulseeriva heli- ja valgussignaaliga. Kuna menetlusalune isik väitis kohtumenetluse algul, et ta ei saanud kohapeal tehtud uurimiseksperimendist aru, viidi tema autos 7.detsembril 2010.a. olnud seadmega Crunch 2140S väärteoasja kohtuliku arutamise ajal läbi korduseksperiment, mis kinnitas kohtuvälises menetluses tehtud eksperimendi tulemust. 4)Menetlusalune isik leidis, et selleks, et kindlaks teha, kas ese Crunch 2140S on kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade või mitte, oleks pidanud kohtuväline menetleja teostama ekspertiisi. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on pädev otsustama, milliseid menetlustoiminguid läbi viia. Kuna seadme tööpõhimõtte ja eesmärgi kindlakstegemiseks ja menetlusalusele isikule selgitamiseks valiti uurimiseksperiment, puudus täiendavalt vajadus ekspertiisi tegemiseks. Ekspertiisi tegemise taotlust ei esitanud ka menetlusalune isik. 5)Menetlusalusel isikul oli etteheiteid kohtuvälise menetleja otsusele konfiskeerimist puudutavas osas ja nimelt, et otsuses on viidatud KarS § 83 lõikele 4, mis näeb ette „Vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub“, kuid ei ole märgitud, millise õigusaktiga on ette nähtud, et eseme Crunch 2140S omamiseks on vajalik luba. Tõepoolest, viide KarS § 83 lõikele 4 on kohane siis, kui konfiskeeritava aine, eseme või organismi omamiseks on vaja luba ning see luba puudub. Liikluseeskirja §-s 224 sätestatust tulenevalt ei väljastata ühelegi sõiduki juhile luba sellise seadme omamiseks, mis võimaldab avastada kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd, kuna selle omamine sõidukis on keelatud. Seetõttu ei ole õige kohtuvälise menetleja otsuses konfiskeerimise alusena viide KarS § 83 lõikele 4. Kuid kohtu arvates ei ole see oluline menetlusnormide rikkumine ega toonud kaasa ebaseaduslikku ja põhjendamatut otsust. 6)Seonduvalt kohtuvälise menetleja pädevusega konfiskeerimise otsustamisel tuleb juhinduda KarS § 83 lõikest 6, mis sätestab seaduses ettenähtud kohtuvälise menetleja õiguse konfiskeerida väärteo toimepanemise vahendit või väärteo vahetuks objektiks olnud ainet või eset KarS § 83 lõigetes 1,2 ja 4 sätestatud juhtudel. Liiklusseaduse § 7468 lg 2 kohaselt on Liiklusseaduse §-s 7423 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja politseiasutus ning Liiklusseaduse § 7468 lõike 5 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada Liiklusseaduse §-s 7423 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt KarS §-le 83. Seega tuleneb kohtuvälise menetleja, käesolevas väärteoasjas Põhja Prefektuuri pädevus antiradari konfiskeerimiseks Liiklusseaduse § 7468 lõikest 5 ja KarS § 83 lõikest 2. Kohtu arvates on konfiskeerimise otsustus õige, kuna Liikluseeskirja § 224 keelab sõidukis sellise antiradari omamise nagu oli P.S-i sõidukis. Lisaks kirjalikus kaebuses toodud etteheidetele tõi menetlusalune isik vaidluste käigus veel esile rida tema arvates menetlusnormide rikkumisi, mille tõttu ei ole tõendatud tema poolt väärteo toimepanemine. Leides, et kindalaekast antiradari leidmine ja äravõtmine oli läbivaatus, mis on haldusmenetlustoiming, on menetlusaluse isiku arvates rikutud menetlusnorme sellega, et teda ei teavitatud läbivaatuse teostamisest ega koostatud protokolli, samuti ei selgitatud talle enne antiradari vaatlust õigusi ja kohustusi. Tunnistaja Vahur T ütlustest tulenevalt paluti menetlusalusel isikul kõigepealt esitada oma dokumendid, seejärel paluti välja anda seade, mis võimaldas avastada kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd. Kuna P.S sellist seadet ise välja ei andnud ja seda autos näha ei olnud, paluti juhil avada kindalaegas, mida ta ka tegi. Seega avas P.S ise kindalaeka politsei palve peale ja tunnistaja võttis sealt antiradari välja. Kohtu seisukohalt ei ole selline tegevus auto läbivaatus. Väärteoasja materjalidest nähtub, et väärteomenetluse esimeseks menetlustoiminguks oli Vahur T tunnistajana ülekuulamine ja edasi järgnesid P.S-i kui menetlusaluse isiku ülekuulamine, uurimiseksperimendi läbiviimine ja P.S-i sõidukist võetud antiradari Crunch 2140S vaatlus. Ei saa nõustuda menetlusaluse isiku väitega, et talle ei tutvustatud tema õigusi ega kohustusi. P.S-i ülekuulamisprotokollist 4 nähtub, et enne ülekuulamist on talle selgitatud õigusi ja kohustusi Väärteomenetluse seadustiku § 19 järgi, mille kohta ta on andnud ülekuulamise protokollile oma allkirja. Eeltoodu alusel leiab kohus, et väärteomenetluse läbiviimisel P.S-i suhtes ei ole kohtuvälise menetleja poolt rikutud Väärteomenetluse seadustikus sätestatud menetlusnorme ja tema süü Liiklusseaduse § 7423 sätestatud väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud. P.S vaidlustas ka temale määratud karistust, leides, et 1200-kroonine rahatrahv on liialt range. Kohus leidis, et menetlusaluse isikule määratud trahv ei ole range karistus, arvestades LS § 7423 sanktsioonis sätestatud maksimummäära, s.o. kuni 100 trahviühikut. P.S-i suhtes ei tuvastanud kohtuväline menetleja ühtegi karistust kergendavat asjaolu, ometi määrati karistus tunduvalt alla santsiooni keskmist – 20 trahviühikut. Kuna ka kohus ei tuvastanud väärteoasja kohtulikul arutamisel ühtegi karistust kergendavat asjaolu, ei ole põhjendatud kohtu arvates niigi leebe karistuse veelgi vähendamiseks. Kõige eeltoodu põhjal on kohtuvälise menetleja otsus P.S-i karistamises LS § 74 järgi seaduslik ja põhjendatud ja selle tühistamiseks puuduvad alused. 23 Kohus juhindub V™S § 132 p. 1. Kohtunik 5