Obsah (6)

§ 199§ 68§ 74§ 75§ 78§ 218

1-11-8682 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-11-8682 (11230109415) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sek

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi; Lühimenetlus Prokurör Katrin Tron Süüdistatav A.R ik: XXX, EV kodanik, keskeriharidus, töövõimetuspensionär, elukoht: XXX, tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 11.07.2011 kuni 12.07.2011, so 2 päeva Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, korduvalt karistatud väärteokorras. Kaitsja Advokaat Imbi Seimar RESOLUTSIOON 1. A.R süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu ja 15 (viisteist) päeva. 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada A.R-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 11.07.2011 kuni 12.07.2011, so 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta A.R-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 28 (kakskümmend kaheksa) päeva A.R suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et A.R temale määratud 1 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742) 5.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada A.R järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas XXX, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6.

§ 78

p 1 alusel arvestada määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 11.10.

2. A.R suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
3. A.R-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 76 (seitsekümmend kuus) eurot ja 70 (seitsekümmend) euro senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 10 (kümme) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda igakuistes võrsetes osades 7 (seitse) euro ja 67 (kuuskümmend seitse) euro sendi kaupa kuus Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „A.R, 1-11-8682, kaitsjatasu“.
4. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Jätta A.R-ilt KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel välja mõistetav sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) euro senti KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: A.R, olles varem toime pannud vargusi, sealhulgas 13.05.2011, 09.07.2011, uuesti 11.07.2011 kella 19:16 ajal Tallinnas Telliskivi 61 asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas kaupluses „Säästumarket“ võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis viina „Pipranaps“ maksumusega 3,83 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Seega alustas A.R vahetult süüteo toimepanemist, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel. Sellega pani A.R toime

§ 199

lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo - võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil katse, milline 2 on toime pandud süstemaatiliselt. Kohtuistungil süüdistatav A.R seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 11.07.2011 koostatud Rimi Eesti Food AS-i avaldusest nähtuvalt 11.07.2011 kell 19:16 peeti Rimi Eesti Food AS-i kaupluses, asukohaga Telliskivi 61 kinni meesterahvas, kes möödus kassadest jättes kauba (Pipra naps) eest tasumata 3,83 eurot. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (t/l 2) • 11.07.2011 koostatud tunnistaja LSülekuulamisprotokolli kohaselt 11.07.2011 viibis ta töökohal, aadressil Telliskivi 61, Tallinn, Säästumarketis. Kell 19.16 läbis kassa nr 2 meesterahvas, s.t. ületas kassadeliini, tasumata kauba eest - 1 pudel viina, väärtusega 3,83 eurot, mis oli tunnistaja poolt läbivaatuse käigus avastatud tema sinise teksajope paremas sisetaskus. Meesterahvas oli invaliid või alkoholijoobes. Lühikest kasvu, kõhn, üleõlakotiga. Pudel on tervena tagastatud kauplusele. (t/l 3, 4) • Väljatrükk 13.06.2011 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2316,11,007320, millest nähtuvalt A.R-ile määrati karistuseks

§ 218lg 1 alusel rahatrahv summas 20 eurot.

(t/l 20-21) • Väljatrükk 09.07.2011 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2316,11,009557, millest nähtuvalt A.R-ile määrati karistuseks

§ 218lg 1 alusel rahatrahv summas 28 eurot.

(t/l 22-23) • 12.07.2011 koostatud kahtlustatava A.R-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 11.07.2011 kella 19:00 paiku läks ta koos sõbraga Tallinnas Balti Jaama juures asuvasse Säästumarketi kauplusesse. Tegelikult kauplusesse läks üksi, sõber jäi välja ootama. Kaupluses pidi ostma kefiiri ja viina. Kaupluses võttis kefiiri ja viina „Pipraviin". Raha jätkus vaid kefiiri jaoks. Seepärast otsustas viina varastada. Viina pudeli pani oma jope põue tasku. Kassas maksis vaid kefiiri eest. Möödus kassast, siis kohe peatas teda turvatöötaja, kes viis ta turvaruumi ja võttis viina ära. Tehtut kahetseb puhtsüdamlikult. Viina kavatses ära juua koos sõbraga. Sõber ei teadnud, et ta viina varastab, kuna ta ise ka enne kauplusesse sisenemist seda ei teadnud. Käesoleval ajal on töövõimetusepensionär, töövõimetuse kaotus on 100 % seoses kaela-ja seljaaju põrutusega, mis on vaid füüsiline puue, liikumine on raskendatud, käib taastusravis. (t/l 12-13) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2010 oli 6,7 eurot. (t/l 28) Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava A.R süüd tunnistavaid ütlusi, Rimi Eesti Food AS-i avaldust, tunnistaja LS ütlusi, otsuseid väärteoasjades nr 2316,11,007320 ja nr 2316,11,009557, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava A.R käitumine kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi.

Väärteoasjade otsustest nähtuvalt oli A.R varem vargusi toimepannud 13.05.2011 ja 09.07.2011 ning süüdistusaktis inkrimineeritud teo pani ta toime 11.07.2011. Arvestades süüdistatava karistusandmeid ja sellele järgnevat uut vargust teeb kohus järelduse, et süüdistatava jaoks on varguste toimepanemine põhiliseks elatusallikate saamise viisiks ja väljakujunenud elulaadiks, mistõttu peab kohus taolist käitumist varguste 3 toimepanemiseks süstemaatiliselt

§ 199lg 2 p 9 mõttes.

Süüdistuse kohaselt süüdistatav taas 11.07.2011 kella 19:16 ajal Tallinnas Telliskivi 61 asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas kaupluses „Säästumarket“ võttis kauba hinnaga 3,83 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega ei viinud süüdistatav varavastast süütegu lõpule tema tahtest olenemata põhjustel. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so

§ 199lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll kahetsenud toimepandut, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt. Süüdistatavat on eelnevalt korduvalt karistatud väärteokorras

§ 218

lg 1 ettenähtud samalaadsete süütegude toimepanemise eest ning vaatamata sellele, et süüdistatav on valdava osa temale määratud rahatrahvidest ära tasunud ja seetõttu on tal ka piisav kogemus ning teadmine, et selline käitumine on karistatav, jätkab ta samalaadsete väärtegude toimepanemist. Seega on süüdistatava eesmärk saada varalist kasu varavastase süüteo toimepanemisega ning selline käitumine on toime pandud kavatsetusega. Seetõttu ei saa kohus ka avaldatud kahetsust arvestada karistust kergendava asjaoluna. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata isik. Süüdistataval puudub ka alaline ja töine sissetulek ning tema ainsaks sissetulekuks on pension. Peale selle on tal tasumisel eelmised väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid. Seega on tal ka tasumata rahalisi kohustusi. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes on rahalise karistuse kohaldamine välistatud, kuivõrd süüdistataval puuduvad piisavad rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks, millele annab kinnitust ka 3,83 eurose kauba varguse katse. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistus on esitatud ühes episoodis, mis jäi katse staadiumisse ja mille tõttu ka varalist kahju ei tekkinud ning rünne oli suunatud väheväärtusliku võõra vallasasja vastu, siis ei ole süüdistatava süü kuigi suur, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kuivõrd süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud, siis leiab kohus, et mõistetava karistuse võib jätta süüdistatava suhtes kohaldamata, lootuses, et määratav katseaeg sunnib süüdistatavat hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning kriminaalhooldaja järelevalve aitab süüdistataval resotsialiseeruda ning leida väljapääs kujunenud olukorrast. Kuivõrd süüdistatava sissetulek on suhteliselt väike ning piirdub vaid pensioniga, siis leiab kohus, et välja mõistetav kriminaalmenetluse kulu tuleb valdavas osas jätta süüdistatavalt välja mõistmata ja jätta riigi kanda. Märt Toming kohtunik 4