ili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja , tõlk Ilja Malštsukov Kohtuistungi aeg
/, jättis kohandamata oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestaks kõikide võimalike liiklusoludega /teiste sõidukite liikumine; valgusfooride tulede muutumine/, et ta suudaks oma sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires peatada teel etteaimatava takistuse ees, milleks kindlasti oli teadmine, et valgusfooris on tuled muutuvad, mitte püsivad /
/, kuid sellegipoolest ta ei vähendanud ristmikule lähenedes piisavalt sõiduki kiirust ning ei jäänud stoppjoone ees seisma kuigi talle oli selleks hetkeks valgusfooris süttinud keelav „punane“ tuli /
/, vaid jätkas punast foorituld eirates ja kiirendades liikumist ristmikule välja /
lisa 1 p 1/, mille tõttu ei andnud teed lubava „rohelise“ tulega Sõpruse pst-l reguleeritud ülekäigurada mootorratturi suhtes vasakult paremale teed ületavale jalakäijale RL’
, sõites jalakäijale otsa, millest jalakäija paiskus vastu asfalti /
/, saades eluohtlikud tervisekahjustused /
/. Oma käitumisega rikkus E.D järgmisi liiklusnõudeid:
Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes/; § 64 /juht peab olema tähelepanelik teel liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist/; § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/; § 154 /ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi/; § 168 /foori või reguleerija keelava märguande korral tuleb peatuda stoppjoone või stoppjoonemärgi ees/;
lisa 1 p 1 /ümartuledega foori punane tuli keelab liikuda/. Harju Maakohtu otsusega karistati E.D 1 aasta ja 3 kuulise vangistusega , mida KrMS § 238 lg.2 alusel vähendati 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 10 kuud vangistust, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata 2 aastase katseajaga. Lisakaristusena võeti süüdistatavalt ära mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks. Samuti mõisteti E.D-lt kannatanu RL kasuks välja tsiviilhagi summas 70 000 krooni. Täiendava mittevaralise kahju nõudes jäeti tsiviilhagi läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. Tallinna Ringkonnakohtu 25.01.2011.a. määrusega tühistati Harju Maakohtu otsus tsiviilhagi puudutavas osas ja saadeti kriminaalasi selles osas maakohtule uueks arutamiseks. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus
idis, et antud kriminaalasjas on maakohtu otsuses jäetud motiveerimata tsiviilhagi osa ning sellega on rikutud oluliselt kriminaalmenetluse õigust. Kohtunik 2 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.