4-10-1244/13

1 Tõlge eesti keelde KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise koht ja aeg

1. jaanuaril 2011 Väärteoasi arutati 21.01.2011 avalikul kohtuistungil, Narva kohtumaja ruumides Väärteoasja number 4-10-1244 Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Ksenija Frolova Väärteoasi S.N-i kaebus Ida Politseiprefektuuri Jõhvi osakonna juhtivkostaabli Heiki Linduse 27.11.2009 otsuse peale nr 2440,09,014034 Kohtuistungil osalevad isikud Kaebaja S.N, isikukood XXX, Venemaa kodakondsus, keskharidus, emakeel – vene keel, elukoha aadress: XXX, ei tööta. Kohtuväline menetleja – Meelis Kaev RESOLUTSIOON Tühistada osaliselt Ida Politseiprefektuuri Narva osakonna juhtivkonstaabli Heiki Linduse 27.11.2009 otsus nr 2440,09,014034 S.N-i suhtes karistuse määramise osas. Karistada S.N trahviga 10 trahviühiku ulatuses ehk summas 40 /nelikümmend/ eurot Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 alusel. Tühistada lisakaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Määratud trahv tuleb maksta Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbank-is, viitenumber
2. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest kassatsioonikaebuse Riigikohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu, teatades 2 kassatsiooni esitamise soovist kirjalikult 7 päeva jooksul. Maakohus tegi kindlaks: 19.04.2010 saabus Viru Maakohtusse S.N-i kaebus Ida Politseiprefektuuri Jõhvi osakonna juhtivkostaabli Heiki Linduse 27.11.2009 otsuse peale nr 2440,09,
3. 27.11.2009 Ida Politseiprefektuuri Jõhvi osakonna juhtivkostaabel Heiki Lindus tegi otsuse nr 2440,09,014034 S.N-i karistamise kohta Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 alusel koos mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks selle eest, et 10.11.2009 kell 22.02 juhtis S.N mootorsõidukit Tallinn-Narva maantee
4. kilomeetril ületades lubatud kiirust 22 km/t võrra, seega rikkus Liikluseeskirja § 126 p 3 nõudeid. Oma kaebuses palub S.N nimetatud otsus tühistada, sest tol päeval oli tuisk ning kõik liiklusmärgid olid lumega kaetud, liiklusmärke ei olnud näha. Kohtuistungi käigus kaebaja toetab oma kaebust, palub otsus tühistada. S.N andis ütlusi, et tegelikult sel päeval, so 10.11.2009 oli tuisk ning ajutiseid liiklusmärke ei olnud näha, need olid lumega kaetud. Kohtuvälise menetleja esindaja Meelis Kaev palub vaidlustatav otsus jätta muutmata, sest S.N ületas lubatud kiirust. Kiiruse mõõtmise metoodika ei ole rikutud. Õiguserikkumine on tõendatud toimiku materjalidega. Kohtu seisukoht Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteo täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vaadanud läbi asja materjalid ning kuulanud ära kaebaja, kohtuvälise menetleja esindaja, arvab kohus, et Ida Politseiprefektuuri Jõhvi osakonna korrakaitsetalituse juhtivkostaabli Heiki Linduse 27.11.2009 otsus nr 2440,09,014034 S.N-i suhtes on seaduslik, õigusrikkumine Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi on leidnud tõendust. S.N-i süü väärteo toimepanemises on täielikult tõendatud: - 10.11.2009 väärteoprotokolliga nr АВ 1143175 S.N-i kohta – t. lk.7; - kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, vastavalt millele tegelikult ületas S.N lubatud kiirust 22 km/t võrra - t.lk.14; - S.N-i 10.11.2009 ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt S.N väidab, et ei rikkunud kiirusrežiimi, sõidukiirus oli 50 km/t - t.lk.
5. Kohtus kaebaja ütlused sellest, et ta ei rikkunud liikluseeskirja, nimelt § 126 p 3, on vastuolus asjas kogutud tõenditega. Kohtu poolt avaldatud S.N-i ütlustest t.lk.15 on näha, et 10.11.2009 ülekuulamisel ei viidanud ta sellele, et lume tõttu ei näinud ta liiklusmärke, vastupidi, ütles, et on järginud liiklusmärke. Kohtus esitas versiooni lumega kaetud liiklusmärkidest. Kohus suhtub kohtus antud S.N-i ütlustesse kriitiliselt, ei usalda neid, sest need on vastuolus varem antud ütlustega ja kirjalike või suuliste tõenditega ei ole objektiivselt kinnitatud. Kohtul ei ole alust mitte usaldada toimikus olevaid kirjalikke tõendeid, mis on korrektselt koostatud vastavalt kehtivale seadusele, seda enam, et S.N ei vaidlusta neid. 3 Järelikult tuvastas kohus õigusrikkumise objektiivset ja subjektiivset külge, kohus peab seda tõendatuks. Kohus arvab, et otsus S.N-i suhtes karistamise kohaldamiseks on seaduslik. Võttes aga arvesse, et kuna S.N ei tööta ametlikult, seletas ta kohtus, et lapse ja pere ülalpidamiseks otsib juhustöid, mis on seotud inimeste sõidutamisega töökohale. 10.11.2009 tema tegi just sellist tööd, G ja P sõidutades, st ta vajab juhiluba töö tegemiseks. Seetõttu peab kohus võimalikuks muuta osaliselt S.N-ile määratud karistust, mis on ette nähtud Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi. Kuna politsei esindaja ei esitanud kohtule tõendit kaebaja eelmiste õiguserikkumiste kohta ning toimiku materjalides ei ole andmeid selle kohta, et enne ja peale vaidlustatava otsuse tegemist on korduvalt S.N rikkunud liikluseeskirja, siis kohtul ei ole alust S.N-i karistamiseks liikluseeskirja kuritahtliku rikkujana. Trahvi suuruse määramisel arvestab kohus, et S.N ei tööta ametlikult ja peab peret ülal pidama. S.N-i kaebuse rahuldamisel kohus loobub vaidlustatava otsuse tühistamisest täielikult, tehes muutusi karistuse osas tühistab otsuse osaliselt. Otsuse tegemisel juhindub kohus Väärteomenetluse seadustiku § 132 p-st 2 ja §-st
6. Galina Jasnjuk Kohtunik Tõlk S. Hamaza on hoiatatud vastutusest Kars § 318 ja § 321 järgi. /allkirjastatud digitaalselt/