Obsah (7)

§ 121§ 263§ 120§ 64§ 74§ 56§ 58

1-10-5730 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja nr 1-10-5730 (08250001882) Kohtunik Külli Ii

§ 121, § 120 järgi lühimenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 09.09.2010.a.

Prokurör Ille Mardo Süüdistatav H.R – isikukood xxx; Vene Föderatsiooni kodanik; elukoht: xxx; töötu; varem kriminaalkorras karistatud 18.11.2008.a Harju Maakohtu otsusega

§ 263

p 1, 4 alusel rahalise karistusega 23 400 krooni; väärteokorras karistatud korduvalt (trahvid tasutud) tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja Juho Aule kokkuleppel RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada H.R

§ 121

järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust,

§ 120

järgi ja karistuseks mõista 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. 2 Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (1 aasta) võrra ning kandmisele kuulub 2 (kaks) aastat vangistust.

1. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada, kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks KrMS § 130 lg 41 alusel H.R kohtusaalist vahi alla võtta ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda
2. september 2010.a.
3. Välja mõista H.R-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse: ekspertiisitasu 2 875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 235,70 kr (kakssada kolmkümmend viis krooni ja seitsekümmend senti) ning sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arveldusarvele 221023778606 Swedbankis, märkides viitenumbri 2800049777, selgitusse märkida süüdimõistetu nimi ja kriminaalasja number 1-10-
4. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis ja saadetakse vahialusele 15.-ndal päeval pärast apellatsiooniteate saamist. Vahialusele edasikaebamise tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui ta on vanglas kätte saanud tõlgitud kohtuotsuse ärakirja. SÜÜDISTUS H.R süüdistatakse selles, et tema 13.07.2008.a ajavahemikul kella 17.30-18.00 Lääne maakonnas Oru vallas Saunja külas asuvas baaris „Iveria“ kasutas tööalaste suhete pinnal tekkinud tüli käigus füüsilist vägivalda oma alluvate IL ja IJ suhtes, haarates baari toidulaos IJ juustest ja lõi kannatanu peaga vastu seina ning seejärel lõi põrandal kükitavat ja ennast kätega kaitsta püüdnud kannatanut korduvalt rusika ja jalgadega pea, keha ja jalgade piirkonda, põhjustades I J füüsilist valu ja mitteeluohtlikud tervisekahjustused, s.o. hematoomi vasaku käsivarre alumisel küljel ja vasaku sääre välisküljel, vasaku reie välisküljel ulatusliku hematoomi ja turse 23x17 cm alal, hematoomi paremal õlal 6x7 cm alal ning turse kuklal 2x2 cm alal. Peale selle lõi ta samasse ruumi sisenenud I L ühe korra lahtise käega vastu nägu ja võttis kannatanul käest ära mobiiltelefoni №kia, mille lõhkus ära, põhjustades oma tegevusega I L füüsilist valu ja varalise kahju summas 100 EUR s.o. 1564,66 krooni. Samuti tema, 08.09.2008.a hommikusel ajal Tallinnas XXXasuvas oma majas, lõi oma abikaasale M K korduvalt lahtise käega vastu nägu, samuti kägistas kahe käega kannatanut kaelast ning lõi paar korda rusikaga kõhtu, seejärel haaras kannatanul juustest ning tiris teda juukseidpidi keldrisse. Kuivõrd kannatanu osutas vastupanu, vihastas see kahtlustatavat, mistõttu hakkas viimane kannatanut rusikatega vastu keha peksma, samuti lõi juustest kinni 3 hoides kannatanut mitmeid kordi vastu seina, samal ajal lõi ka lahtise käega mitmeid kordi vastu nägu. Kuna kahtlustataval ei õnnestunud kannatanut keldrisse tirida, tiris ta kannatanu kaminatuppa, kus lükkas kannatanu pikali ja lõi talle jalaga parema külje piirkonda. Selliselt tekitas H.R kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Samuti tema, 24.12.2008.a kella 10.00 paiku Tallinnas Tulbi 9 asuvas baaris Mimino, lõi korduvalt rusikatega M K vastu keha, samuti lõi kannatanut peaga vastu seina ning kägistas. Seejärel tiris kannatanu juukseidpidi abiruumi, kus jätkas kannatanu peksmist rusikaga kõhtu ja lahtise käega vastu nägu, tekitades selliselt kannatanu M K füüsilist valu ja kehavigastusi. Oma sellise tegevusega pani H.R toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. H.R süüdistatakse ka selles, et tema alates 2008.a on ähvardanud oma abikaasat M K `t tapmisega. Nimelt 01.09.2008.a. umbes kella 22.00 ajal helistas ta M. K ja ütles, et peksab ta surnuks. 24.12.2008.a ähvardas ta M. K telefoni teel, et tapab ta ära. Samuti kevadel 2009.a karjus H.R kannatanu M. K peale, et tapab ta ära. 29.03.2009 helistas H.R kannatanu M. K ning ütles, et teab, kus viimane on, ning sõidab teda tapma. Kannatanu M K oli alust karta ähvarduste täideviimist kuna kahtlustatav H.R on tema suhtes mitmeid kordi kasutanud füüsilist vägivalda. Ähvardustest tulenevalt ning hirmust, enne kooliaasta lõppu kevadel 2009.a., sõitis kannatanu M. K koos lastega Eestist ära Gruusiasse, kuna kartis enda ja laste elude pärast. H.R 2009.a. jaanuaris Tallinnas Punasel tänaval asuvas Krabi bowlingus ähvardas kannatanut AO`i sellega, et ütles talle, et lõikab tal keele ära, kui AO end tema asjadesse topib. Kannatanu AO tundis hirmu ja ei kahelnud, et H.R võib teda lüüa, sest ta teadis, et ta on oma abikaasat MK peksnud. Seetõttu võttis AO ähvardust reaalsena. Samuti on H.R tänaval AO nähes viimasele karjunud, et lõikab tal pea otsast ja keele välja. Ähvarduste tõttu tundis AO hirmu oma elu ja tervise pärast. Tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardades, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani H.R toime

§ 120järgi kvalifitseeritava kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD Prokurör taotles H.R süüdi tunnistamist süüdistuse täies mahus ning tema karistamist

§ 120

järgi 4-kuulise vangistusega ning

§ 121

järgi 5-kuulise vangistusega, liitkaristuseks 9 kuud vangistust, mida kolmandiku võrra vähendada lühimenetluse tõttu. 6 kuud vangistust palus prokurör jätta tingimisi täitmisele pööramata ning kohaldada tema suhtes

§ 74ja § 75 sätteid 2-aastase katseajaga.

Rahalise karistuse kohaldamist pidas prokurör võimatuks, sest süüdistatava enda sõnade kohaselt on ta end töötuna arvele võtnud, regulaarsed sissetulekud tal puuduvad ning tal tuleb hüvitada ka menetluskulud. Süüdistatav H.R eitas täielikult oma süüd tapmisega ja kehavigastuste tekitamisega ähvardamises, s.o. süüdistuses

§ 120

järgi ning leidis, et kannatanud oma ütlusi andes on soovinud teda üksnes laimata. Samuti eitas ta kannatanute JI ja IL löömist ja peksmist, tunnistas üksnes seda, et ta lohistas I.J kööki. Kannatanud olid süüdistatava selgituste kohaselt Gruusiast kohale toodud töötajad, kes oma tööd teha ei osanud ega viitsinud ja põhjustasid talle alusetuid materiaalseid kulutusi. 4 Samuti eitas süüdistatav MKlöömist, kägistamist, juukseidpidi keldrisse lohistamist, tema peksmist vastu keha ja seina, jalaga löömist 08.09.2008.a. ja 24.12.2008.a. Tunnistas vaid seda, et ta 24.12.08.a. lükkas MKendast eemale, mille tagajärjel viimane vastu seina kukkus ning seda olevat ta teinud vaid enesekaitseks, sest naine oli talle küüntega kallale tunginud. Ta leidis, et kannatanu on tema kohta ebaõigeid ütlusi andnud selleks, et teda halvast küljest näidata vara jaotamise ja lahutuse protsessis. Süüdistatav kahetses vaid seda, et on kohtu ette sattunud oma liialt impulsiivse käitumise tõttu. Kaitsja leidis, et A. O ähvardamise osas tuleb süüdistatav õigeks mõista, teiste tegude osas on aga H.R teod tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Kuna süüks arvatud tegudest on möödunud väga palju aega, leidis kaitsja, et haavad on kannatanutel paranenud, uusi kuritegusid ei ole süüdistatav toime pannud, mistõttu on mõistlik teda karistada vangistusega tingimisi ja seda minimaalse katseajaga. Samuti pidas kaitsja võimalikuks karistada H.R rahalise karistusega, mille tasumine tuleks võimaldada ositi 10 või 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. TUVASTATUD ASJAOLUD ja KOHTU JÄRELDUSED

1. Kohus analüüsib kõigepealt episoodide kaupa esitatud süüdistuse tõendatust ja kvalifikatsiooni õigsust. 1.
2. Kahe kannatanu kehaline väärkohtlemine 13.07.2008.a. Kannatanu I.J läbivaatuse protokollis 15.07.08.a. ning sellele lisatud fototabelitelt on näha ja kirjeldatud tema läbivaatusel tuvastatud vigastused: ulatuslikud verevalumid vasakul käsivarrel, vasakul reiel ja säärel (tl. 2 - 4); kannatanu patsiendikaardil Läänemaa haiglast (tl. 5 – 6, ärakiri tl.45 - 46) on diagnoositud mitut kehapiirkonda haaravaid pindmisi vigastusi; vägivalla tarvitamise päeval on patsient oksendanud, 16.07.08 püsis tal peavalu, seljavalu, valulik oli vasakule jalale toetumine, hematoomid ja tursed esinesid paremal õlal, vasakul reiel, kuklas. Kannatanu JI ütluste kohaselt pakkus Imedi talle 2008.a. veebruaris-märtsis head tööd Eestis. Kokana asus ta tööle 09.06.2008.a., passi võttis Imedi enda kätte; tööd oli restoranis palju, magada sai vähe. 13.07.08.a. tuli Imedi restorani, kutsus ta toiduainete lattu ja hakkas teda peksma. Algul haaras juustest, lõi pead vastu seina, pärast lõi korduvalt rusikaga vastu pead, samuti lõi käte ja keha piirkonda. Veel peksis ta kannatanut jalgadega. Lööke nii rusikaga kui jalgadega oli palju, peksmine kestis umbes 20 minutit. Kannatanu suure valu tõttu kükitas, palvetele peksmine lõpetada süüdistatav ei reageerinud ja väitis, et peksab selle eest, et kannatanu vähe ja aeglaselt töötab. Samuti nägi kannatanu, et Imedi lõi sisse tulnud I ühe korra vastu nägu (tl.10 -14). Kannatanu IL ütlustest nähtub, et restorani kohale tulles haaras Imedi köögist I ja lohistas ta lattu, hiljem kutsus ka teda sinna. Lattu minnes ta nägi, kuidas Imedi lõi mitu korda rusikaga ja jalaga keha, pea ja jalgade piirkonda. Pärast lõi Imedi ka teda kogu jõust lahtise käega vastu nägu. Kannatanul oli valus ja ta palus Imedit, et ta ei peksaks ja laseks neid tagasi koju Gruusiasse. Seejärel haaras Imedi kannatanult telefoni ja lõhkus selle ära. Kannatanu leiab, et H.R on julm inimene, kes kohtles neid kui orje (vähe sai magada, puudus pesemisvõimalus), passi sai ta tagasi alles politsei kaudu, sest Eestisse tulles oli Imedi passid enda kätte võtnud (tl. 18 – 22). 5 Tunnistaja S. S ütluste kohaselt töötas ta 2008.a. juunis restoranis I nõudepesijana; kokana ja koka abina töötasid 2 naist Gruusiast, kes olid magamatusest üleväsinud, ühele neist kutsus ta kiirabi, kui ta väsimusest kokku kukkus. Naised kartsid ülemust H.R. 13.07.08.a. õhtu poole tuli H.R kohale, tellimusi ei jõutud täita ja ta hakkas grusiinide peale karjuma, tahtis nende telefone enda kätte saada. №oremal naisel I haaras ülemus juustest ja vedas ta toiduainete lattu. Ukse pani kinni, kuid seest oli kuulda I nuttu ja et midagi pekstakse vastu seina. Baaridaam T palus mitte vahele segada ega politseid kutsuda. Kui uks lahti tehti, nägi tunnistaja, et I on laoruumis põrandal kägaras maas ja püüdis end kätega kaitsta. Pärast tuli I õue ja nuttis valju häälega ja hoidis kaelast kinni, tema vasaku jala reis oli tugevalt turses, juuksed olid peas lahti. I oli surmahirm ja ta palus tunnistajat, et see minema ei läheks, sest kartis, et ta hommikut enam ei näe. Ülemus sundis naisi edasi töötama. Järgmisel päeval helistas H.R tunnistajale ning tundis huvi, kes on asja politseisse andnud. (tl. 49 -51) Tunnistaja M. T ütlustest nähtub, et 2008.a. juulis töötas ta restoranis Iveria ettekandjana. 13.07.08.a. ilmus ootamatult ülemus. Rahvast oli hästi palju ja kokad ei jõudnud süüa teha. Ülemus oli vihane ja hakkas kahe naiskoka peale karjuma. №oremal naisel haaras ta õlgadest ja raputas teda jõuga, lükkas ta toiduainete lattu ja pani ukse kinni. Kuulda oli kuidas mees sõimas, naine nuttis, kostus mööbli kolin, nagu kedagi oleks vastu seda löödud või vastu mööblit kukkunud. Oli selge, et ülemus kasutas naise suhtes vägivalda. Tunnistajat hirmutas nähtu sedavõrd, et ta saatis oma õele sõnumi ja palus tal töö juurde järele tulla ning kuni õe saabumiseni lukustas ta ennast hirmust ülemuse ees tualetti. Tagasi ta tööle ei läinud, töötaud aja eest ülemus talle palka välja ei maksnud.(tl.54 -56). Tunnistaja J. S ütluste kohaselt töötas ta 2008.a. suvel I. Kekeshvilile kuuluvas Iveria restoranis ettekandjana ja ööbis restorani kõrval asuvas vagunis. Ühel juulikuu päeval jooksis vagunisse keegi baaridaamidest ja ütles, et Imedi lõi It. Restorani minnes nägi ta toolil istuvat I , kellel oli halb olla ja kellele kutsuti kiirabi. I ja I peksmist ei ole ta ise näinud, kuid vahel kuulis, kuidas Imedi nende peale gruusia keeles karjus (tl.60 -65). Tunnistaja T. M ütlustest nähtub, et 2008.a. töötas ta restoranis Iveria baaridaamina. Juuli keskpaigas oli raske päev, kus oli palju kliente ning probleeme oli tellimuste täitmisega. Ülemuse Imedi saabumisel hakkas hirmus karjumine, ta karjus köögis I ja I peale. Sõim oli nii vali, et tunnistaja tundis baarileti taga klientide ees piinlikkust. Edasi kandus karjumine toidulattu, hiljem õue. Baari kostvate häälte järgi sai ta aru, et asjad kukuvad, kas loobitakse asju või kedagi pekstakse, olukord oli hirmutav. Kui Imedi välja tuli, oli ta ärritunud; ütles, et midagi pole juhtunud ja käskis tööd edasi teha. I ja I nutsid, Il nägi ta suurt verevalumit kintsu peal, sinikaid kätel ja sai aru, et Imedi oli teda väga kõvasti peksnud. I rääkis mobiiltelefoni äravõtmisest. Siis tuli käsk nende naistega mitte suhelda, samuti ei tohtinud neile naistele telefoni anda. Kõik, kes sel päeval tööl olid, olid juhtunust häiritud ja hirmu all. Paari päeva pärast tuli politsei kohale ning viis I ja Ira endaga kaasa (tl. 76-78). Kahtlustatav H.R end talle süüks arvatud tegudes süüdi ei tunnistanud. Väitis, et I ja I oma tööülesannetega toime ei tulnud, kliendid olid rahulolematud. Nad olid teda petnud, sest koka kogemust neil ei olnud (I oli Gruusias õpetaja olnud ja I töötanud apteegis). Naised tahtsid koju sõita, kuid ta ütles neile, et piletitele ja viisade vormistamisele kulunud raha tuleb tasa teenida. Naised läksid eemal olevasse majakesse, kus nad elasid, ja sealt oli kosta kõrgendatud häältega vestlust. Tema läks naistele ütlema, et nad ei karjuks, sest see ehmatab kliente. Sel päeval midagi rohkemat ei juhtunud. Naisi ta ei puutunud ja mingit füüsilist kahju neile ei tekitanud. Oma onupoja käes oli ta kuulnud, et naised olid omavahel köögis kakelnud 6 ja nõusid lõhkunud ja sealt siis oma vigastused saanud. Kui keegi räägib naiste löömisest, siis on need endised töötajad, kes on tema peale solvunud ja nüüd teda laimavad (tl.242 - 249). Kohus tõendeid kogumis hinnates leiab, et H.R süü 13.07.2008.a. füüsilise vägivalla kasutamises oma kahe alluva suhtes, neile füüsilise valu ja tervisekahjustuste põhjustamises on süüdistuses näidatud mahus täielikku tõendamist leidnud. Kannatanute ütlustest pole kohtul alust kahelda, sest need on kooskõlas teiste kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega – nii tunnistajate ütlustega kui isiku läbivaatuse protokolliga ja Läänemaa haigla patsiendikaardiga. Kahtlustatava enda ütlused on ebaloogilised, eluliselt mitteusutavad ning vastuolus teiste kogutud tõenditega ning kohtu arvates antud soovist vabaneda vastutusest. Kuigi kogutud tõendid viitavad sellele, et JI suhtes kasutati jõhkrat vägivalda, mis põhjustas kannatanule suurt füüsilist valu ning kestis küllalt pikka aega, ei ole kohtul võimalik väljuda süüdistuse piiridest ega arutleda selle üle, kas suurt valu põhjustanud vägivald tuleks kvalifitseerida piinamisena ning kas teisi baaritöötajaid hirmutav ja kliente häiriv sündmus võiks olla kvalifitseeritav avaliku korra raske rikkumisena vägivallaga. Prokurör ei soovinud H.R-ile esitada uut raskemat süüdistust ning kohtul jääb üle nõustuda, et süüdistuses kirjeldatud vägivallateod (käega, rusikaga ja jalaga löömine) kahe kannatanu suhtes, neile füüsilise valu ja tervisekahjustuste tekitamises on kvalifitseeritav

§ 121järgi.

Lõhutud mobiiltelefoni kohta vajalikud tõendid toimikus puuduvad, samuti ei ole kannatanu selles osas vormistanud tsiviilhagi, siis tuleb kohtul nõustuda prokuröri ja kaitsja arvamusega, et selle nõude lahendamine antud kriminaalasja raames pole võimalik ning kannatanul on õigus lõhutud vara suhtes esitada oma nõudmised tsiviilkohtupidamise korras. 1.2. MK kehaline väärkohtlemine 08.09.2008.a. ja 24.12.2008.a. Mehe poolt osaks saanud vägivalla kohta julges kannatanu avalduse politseile esitada alles 13.05.2009.a. ehk vahetult enne seda kui ta koos lastega Gruusiasse sõitis (tl.100). - Radioloogilise uuringu vastusest nähtub, et MK on pöördunud 08.09.08.a. saadud trauma tõttu erakorralise meditsiini osakonda. 12.09.08.a. siseorganite vigastusi ei leitud, esinesid valud seljas ja paremas küljes (tl.118); -kannatanu patsiendikaardil on 12.09.2008 on fikseeritud valu paremal alaseljas kiirgumisega ette roidekaare alla (tl.120-121); eelnevalt on 08.09.08.a. diagnoositud rindkere tagaseina pindmised vigastused, määratud valuvaigisti (tl.126-127); -perearsti raviloo kohaselt on MK väljastatud töövõimetusleht 29.12.08-23.01.09.a.: patsiendi selgituste kohaselt peksis teda abikaasa 24.12.08.a.; kuna traumapunktis oli pikk järjekord, ei jäänud ootama, lamas kodus, 2 päeva oksendas; patsiendil on näha hematoomid paremal ülalaul, vasemal rinnanäärmel, paremal pool selgroogu puusa kohal. Diagnoositud on silmalau ja silmaümbruse, selja alaosa põrutust ja vaagna ning rinna põrutust, valu kõhu- ja vaagnapiirkonnas (tl.129). -Eksperdi arvamuse kohaselt on MK 08.09.2008.a. tuvastatud rindkere tagaseina pindmine vigastus koos valulikkusega paremal tagumiste roiete piirkonnas ning võis olla tekitatud löökides kõva tömbi esemega või kukkumisest vastu samasuguseid pindu. 29.12.208.a. tuvastati perearsti poolt MK nahaalused verevalumid parema silma ülalaul, vasakul rinnanäärmel, samuti selja alaosa ja vaagna põrutus nahaaluse verevalumiga paremal pool 7 alaseljal. Tervisekahjustused on iseloomulikud tömbile traumale ning võisid olla tekitatud 24.12.08.a.; verevalum parema silma ülalaul võis olla tekitatud löögist kõva tömbi esemega, teised tervisekahjustused aga löökidest kõva tömbi esemega või kukkumisest vastu samasuguse iseloomuga pinda. Vigastused ei ole eluohtlikud ja paranevad nelja nädala piires. 07.11.08.a. teostati kanatanule operatsioon raseduse katkemise tõttu, kuid puudub objektiivne alus raseduse katkemise seostamiseks üksnes talle eelandmetes näidatud ajal tekitatud tervisekahjustustega (tl. 133-135). -Kannatanu MK ütlustest nähtub, et mees on teda peksnud ja ähvardanud juba varem, et kui naine lahutada tahab, teeb talle elu võimatuks. Mehe agressiivsus ägenes kevadel, mistõttu palus ta meest psühhiaatri juurde minna ja ravida. Septembris 2008.a. süüdistas mees teda truudusemurdmises, lõi köögis käega vastu nägu, siis andis telefoni naisele ja ütles, et kui tahad, kutsu politsei välja. Kannatanu helistaski 110 ja teatas, et mees teda peksab. Mees haaras telefoni, lülitas selle välja ja hakkas naist kaelast kägistama, samuti lõi käega näkku, rusikaga kõhtu. Siis tiris ta naise keldrisse, et viimase täditütar ehk õde (NT) peksmist ei kuuleks. Kuna esimest korda julges ta mehele vastu hakata, surus jalad vastu seina, vihastas see meest veelgi enam ja mees peksis teda rusikatega kuhu juhtus, juustest kinni hoides peksis kannatanut peaga vastu seina ja lahtise käega vastu nägu. Lärmi peale tuli õde kohale, kannatanu palus teda politsei tulles ukse avada. Mees jätkas tema peksmist ja kägistamist, tiris ta kaminatuppa. Põrandal lamades lõi mees teda jalaga paremasse külge. Hoop oli nii valus, et ta ei saanud end sirgu ajada ega rääkida. Siis tuli ukse taha politsei, kuid Imedi haaras tema õe, kallistas õde politsei nähes ja ütles et tal on naisega kõik hästi ja näitas politseile naise ID kaarti, sest nad on õega sarnased. Ka pärast politsei lahkumist lõi Imedi kannatanut lahtise käega vastu pead, peaga vastu seina, paar korda lõi jalaga kehasse, kallas õlut pähe. Valu paremas küljes kestis päevi ja ta pöördus perearsti poole, kes kirjutas talle voodirežiimi. 24.12.08.a. hommikul tegi kannatanu Tulbi 9 asuvas baaris inventuuri, kui tuli Imedi, karjus ta peale, lõi rusikatega kõhtu, peaga vastu seina ja kägistas. Siis tiris ta kannatanu juustest kamorkasse ja jätkas rusikatega peksmist vastu keha, põhiliselt kõhtu, lahtise käega vastu nägu, kuni baaridaam Imedi välja kutsus (tl. 156 -173). -Tunnistaja M. K ütluste kohaselt sõitis ta väljakutse peale 08.09.2008.a. aadressil Tanuma 18, kus ukse avas kaukaasia rahvusest mees, kes neile ütles, et abikaasaga oli konflikt, aga nad leppisid juba ära. Mehe kõrval oli kaukaasia rahvusest tütarlaps, kes ütles kõigest mõne sõna; ta oli ilmselgelt tujust ära ning politseitöötajad ei saanud aru, kui hästi ta vene keelt räägib. Mees esitas neile nii enda kui tütarlapse dokumendid, tunnistaja ei mäletanud kelle nimele need olid, kuid fotod olid sarnased nendele isikutele. Seda tütarlast ta ära tunda ei suudaks (tl. 264 – 267). Tunnistaja NT ütluste kohaselt nägi ta 2008.a. septembris, et Imedi kägistas M , peksis teda kodus peaga vastu seina, lõi rusikaga kõhtu, lahtise käega vastu nägu, lõi ta kaminasaali põrandale; maas lamanud naisele lõi ta jalaga ribidesse. Politseisse pöördumise korral lubas maha lüüa. Kui politsei andis uksekella, embas Imedi ukse juurde jõudnud tunnistajat õlgadest ja ütles, et oli väike tüli, aga nüüd on kõik korras. Imedi andis politseile enda ja M dokumendi. Tunnistaja ei teadnud mida teha, lootis, et M suudab karjuda ja appi kutsuda, ega taibanud, et M ei suutnud rääkidagi ning olukorrast õiget pilti saamata politseinikud lahkusid. M tundis peksmise tagajärjel suurt valu, lamas, võttis valuvaigisteid, liikus vaevaliselt, hiljem kirjutas arst talle voodirežiimi ja haiguslehe (tl. 261-262). -Tunnistaja G. M ütlustest kohaselt on tütar M talle rääkinud, et mees teda peksab, see oli 2008.a. septembris. Mees oli M detsembris läbi peksnud ka Mimino baaris. Siis tuli tütar 8 lastega vanemate juurde elama. Mehega püüdis M säilitada normaalseid suhteid, et lapsed saaksid isaga suhelda. Kui Imedi helistas, siis telefonis ta karjus, ropendas, solvas, ähvardas M t. Tütrel oli alust karta, et Imedi ta maha lööb. Maikuus varahommikul tuli Imedi ukse taha, hakkas jalgadega ust sisse lööma. Seetõttu saatsid vanemad M koos lastega Gruusiasse, lastel jäi isegi kool pooleli. Juba paar nädalat varem kartis M isegi majast väljuda, sest Imedist võis kõike oodata. Alles enne ärasõitu oli M nõus kirjutama politseile avalduse oma mehe ähvarduste ja peksmiste kohta (tl. 182 -187) -Tunnistaja L. B ütlustest nähtub, et tütar M tuli lastega nende juurde elama 2008.a. detsembris. Kuigi tütar emale midagi ei rääkinud, nägi ta, et M näo parem pool oli punane, pärast tekkis sinna verevalum. Lõpuks tütar ütles, et kardab meest, viimane on teda palju kordi peksnud. Kui mees teda Tulbi tänava baaris peksis, ei tulnud keegi töötajatest talle appi. Septembris 2008.a. oli mees teda löönud kõhtu, maksa, neerude piirkonda. Telefoni teel mees ähvardas M t. Tütar kartis nii enda kui laste pärast, kartis kodust väljuda, seetõttu saadeti tütar lastega Gruusiasse. Paar päeva enne seda julges ta kirjutada avalduse politseisse. Enne ta avaldust kirjutada ei julgenud, sest mees ähvardas teda maha lüüa (tl.188-193) Tunnistaja O. P ütluste kohaselt rääkisid Mimino baari töötajad talle, et Imedi peksis M baari köögis läbi. Baaridaam M kartis politseid välja kutsuda. Baari töötajad ei taha Imedi kohta ütlusi anda, sest teavad kui äkiline ta on (tl.194-197). Tunnistaja M. B ütluste kohaselt oli ta jõulupühade ajal baaris tööl kui Imedi M väga emotsionaalselt rääkis ja pärast läksid nad abiruumi. Kui M sealt tagasi tuli, oli ta nägu pisaratest punane (tl.198-201). Kannatanu A. Ostaptšuki ütluste kohaselt on ta viimasel aastal näinud M kätel ja jalgadel verevalumeid, tugevad sinikad olid õlavarrel. Algul M varjas, et Imedi teda peksab, ei tahtnud, et vanemad sellest teada saavad ja muretsema hakkavad. 2008.a. detsembris kolis M lastega vanemate juurde. M l juukseid lõigates nägi tunnistaja tal kuklas kriimustusi. Kõik aimasid juba varem, et Imedi M t peksab, kuid ise hakkas ta sellest rääkima alles pärast vanemate juurde kolimist (tl.214 – 218). Tunnistaja A.T ütluste kohaselt on M tunnistaja emale rääkinud, et Imedi teda peksab ja ta ei suuda seda enam kannatada (tl. 223 – 226). Tunnistaja N. K ütluste kohaselt ei ole grusiinide peredes kombeks “tüli majast välja viia“ ja M varem ei rääkinud, et Imedi teda peksab. 2008.a. talvel tuli M tema juurde, oli kahvatu ja nutetud ning rääkis, et Imedi oli teda baaris põhjuseta peksnud ja ähvardanud ning baari töötajatest ei julgenud keegi sekkuda. M kartis Imedist ja ütles, et ei suuda mehe vägivalda rohkem kannatada (tl.232 – 237). Kahtlustatav H.R end ühegi episoodi järgi süüdi ei tunnistanud. Ja väitis, et ta pole kunagi oma naist peksnud ega ähvardanud, ei ole teinud midagi seadusevastast. Ta leidis, et M pere (s.h. ta vend ja vanemad) tahavad temalt ära võtta kõik, mida ta on teeninud ning korraldavad seetõttu provokatsioone. M ei ole kunagi töötanud, pole tegelenud laste kasvatamisega, pole töötanud ka pere ühistes f Ides (tl. 242 – 249). Kohus leiab, et kannatanu MK ütlustes pole alust kahelda, sest need on kinnitust leidnud tunnistajate ütlustega, on kooskõlas meditsiiniliste dokumentidega ja eksperdi arvamusega. Kannatanu peksmine nii septembris kui detsembris 2008.a., talle füüsilise valu ja 9 tervisekahjustuste tekitamine on täielikku tõendamist leidnud ning teise isiku kehaline väärkohtlemine on kvalifitseeritav

§ 121järgi.

Süüdistatava ütlused selle kohta, et ta pole kunagi oma naist peksnud on vastuolus teiste kogutud tõenditega ning kohus peab neid ütlusi ebausaldusväärseiks nagu ka süüdistatava väidet kohtuistungil, et naine talle ise küüntega kallale tungis ning enesekaitseks tuli naist tõugata või lükata, mille tagajärjel viimane vastu seina kukkus. Kuigi vägivald, mida süüdistatav kasutas oma naise suhtes, oli kogutud tõendite alusel järjepidev ja kannatanule kahtlemata suur valu põhjustav, ei ole kohtul ka nendes episoodides võimalik süüdistuse piiridest väljuda ega kvalifitseerida süüdistatava käitumist raskema kuriteona ehk piinamisena. 1.3. Ähvardamised tapmisega ja tervisekahjustuste tekitamisega. -Kannatanu MKütluste kohaselt on lisaks vägivalla tarvitamisele I. Keikshvili teda korduvalt ähvardanud tapmisega. 01.09.08.a. õhtul helistades lubas ta naise surnuks peksta, tapmisega ähvardas mees teda ka 24.12.2008.a. Vahepeal tahtis mees temaga ära leppida, läks psühhiaatri juurde, oli ravil 10 päeva. Mõned päevad elas kannatanu lastega Tanuma tänaval, kuid kolis vanemate juurde tagasi. 29.03.09.a. helistas Imedi ja teatas, et ta teab, et naine viis lapsed kooli, teab, kus naine on ja sõidab teda tapma. Mingi aja pärast ähvardused jätkusid, ta jälitas naist ka autoga, lubas venna lõhki rebida ja viis naise nii kaugele, et viimane ei julgenud enam kodust väljuda. Enne kooliaasta lõppu võttis kannatanu lapsed koolist ära ja sõitis nendega Gruusiasse. Päev enne ärasõitu kirjutas politseile avalduse. Samuti kartis ta, et mees võib teha halba tema vennale ja isale. 11.01.2009.a. tähistas kannatanu tütre sünnipäeva „Krabi bowlingus“ Punasel tänaval. Seal viibis teiste hulgas ka kannatanu vennanaine A. Ostaptšuk. Kohale ilmunud Imedi tahtis A. Ostaptšukiga rääkida. Kui ta nägi, et Anna on väga ehmunud, läks ta nende juurde ja kuulis kuidas Imedi ähvardas Annal keele ära lõigata ja küsis mitu korda, kas viimane sai ikka kõigest aru. Peale seda istus Anna kahvatuna, hakkas nutma, tahtis ära sõita (tl.156-173). -Kannatanu A. O ütluste kohaselt (tl. 214-218) lisaks M peksmisele ja ähvardamisele solvas Imedi ka M vanemaid. I. Keikeshvili ilmus ootamatult 2009.a. jaanuaris Krabi Bowlingusse ning ähvardas ka A. O , et kui viimane nina nende asjadesse topib, lõikab ta kannatanul pea või keele ära. Imedi karjus seda ja kannatanu tundis hirmu; ta ei kahelnud, et Imedi võib teda ka lüüa, mehe ähvardusi pidas ta reaalseks, sest mehe käitumine oli ettearvamatu. Hiljem oli veel paar kohtumist tänaval, kus Imedi karjus uuesti kannatanule, et lõikab tal keele välja või pea otsast. Taoliste ähvarduste tõttu tundis ta reaalset hirmu oma elu ja tervise pärast. Samuti ähvardas ja jälitas Imedi oma naist, seisis akende all, sõitis autoga järele. Seetõttu kirjutas M lõpuks avalduse ja sõitis lastega Gruusiasse, sest kartis ähvarduste täideviimist. Et MKtundis suurt hirmu oma mehe tapmisähvarduste ees, ega julgenud lõpuks enam korteristki väljuda, on oma ütlustes kinnitanud ka kannatanu vanemad (tl.182-187; 183-199). Tunnistajate AM ja N B ( õpetajad) ütlused (tl. 202-205; 206-209) kinnitavad, et 2009.a. mais, enne kooliaasta lõppu võttis MK lapsed koolist ära, ei lubanud ka klassis rääkida, et nad sõidavad Gruusiasse. Kohus ei näe ühtegi põhjust, miks peaksid kannatanud, keda on hoiatatud valeütluste andmise eest, süüdistatava suhtes valetama ning välja mõtlema olukordi, mida nad on detailselt oma ütlustes kirjeldanud. Kohus peab kannatanute ütlusi usaldusväärseiks ja need on kooskõlas ka 10 asjas ülekuulatud tunnistajate ütlustega. Korduv ja jõhker füüsiline vägivald oma abikaasa kallal on kohtu arvates piisavaks põhjuseks, miks I. Keikeishvili ähvardusi oma elule ja tervisele pidasid kannatanud reaalseks, s.t. neil oli alust karta ähvarduste täideviimist. Kohus leiab, et õigesti on I. Keikeishvili käitumine kvalifitseeritud ähvardusena

§ 120järgi ning tema süü mõlema kannatanu ähvardamises on tõendamist leidnud..

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud üheski H.R-ile süüks arvatud kuriteoepisoodis. 2. Karistuse mõistmine Toimepandud tegudele vastavalt tuleb süüdlast ka karistada.

§ 56kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega tuleb esmajärjekorras lähtuda süüdistatava süü suurusest. Kohus leiab, et kolme kannatanu suhtes toimepandud vägivald, s.h. MK ja JI eriti jõhker peksmine, nendele suurte kannatuste tekitamine, samuti kahe kannatanu korduv ähvardamine tapmise või tervisekahjustuste tekitamisega iseloomustavad ilmekalt H.R süü suurust ja mis on nii suur, et ei võimalda mõista talle kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol ega võimalda mõista ka vangistust alla sanktsiooni keskmist määra, nagu taotlesid seda prokurör ja kaitsja. Süüdistatavale mõistetakse karistus toimepandud tegude eest, mitte aga selle põhjal, kas ta on toime pannud uusi kuritegusid või kas ja mitu korda on teda varem karistatud.

§ 121

näeb karistusena ette teise inimese kehalise väärkohtlemise eest rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse;

§ 120aga rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse.

Süüdistatava ohvriteks kõigis vägivallategudes olid naised, temast füüsiliselt oluliselt nõrgemad isikud, kellel polnud mingit võimalust end vägivallatseja eest kaitsta ning kes ise ei andnud vähimatki põhjust enda ründamiseks. Kahte kannatanut on süüdistatav peksnud ka jalaga, mida kohus peab eriti jõhkraks vägivallaks. Kannatanud olid süüdlasest teenistuslikus või perekondlikus sõltuvuses, mis on karistust raskendav asjaolu

§ 58p 4 tähenduses.

Karistust kergendavad asjaolud antud kriminaalasjas puuduvad. Vaatamata möödunud ajavahemikule, ei ole H.R ühegi kannatanu ees toimepandu pärast vabandanud ega oma süüd tunnistanud, vastupidi, ta on ka kohtuistungil püüdnud kannatanuid näidata kõige halvimast küljest, s.o. isikutena, kes teda laimavad ning kahetses vaid seda, et ta on kohtu ette sattunud. H.R on varem kriminaalkorras karistatud rahalise karistusega avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga. Selleliigiline karistus ei ole talle vajalikku mõju avaldanud, sest oma naist (oma laste ema) on ta peksnud ning kahte kannatanut ähvardanud ka pärast selle kohtuotsuse tegemist. H.R mõjutamiseks mitte enam toime panema uusi süütegusid ning ka õiguskorra kaitsmise huvides on samuti põhjendatud talle vangistuse mõistmine. 11 Kasutatud vägivalla ulatust ning ohvrite arvu silmas pidades ehk eelkõige tema süü suurust arvestades tuleb talle mõista vangistust tunduvalt üle sanktisooni keskmist määra, ehk

§ 121

järgi 2 aastat ja 6 kuud vangistust ja

§ 120järgi 7 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõista 3 aastat vangistust.

Kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb mõistetavat karistust vähendada kolmandiku võrra ning kandmisele kuulub 2 aastat vangistust. Kuriteo asjaolusid ja süüdlase isikut silmas pidades ei pea kohus võimalikuks kohaldada H.R suhtes vangistust tingimisi.

1. Menetluskulud. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 3, 5 ja 9 alusel on menetluskuludeks ekspertiisi tegemise kulud, kaitsjale materjalidest koopiate tegemise kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos südimõistmise korral sundraha 1, 5 kuupalga alammäära ehk 6 525 krooni. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 238,
2. Kohtunik