4-11-955 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts
- a Tallinn Väärteoasja number 4-11-955 (2302,11,002179) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Liiklusseaduse § 741 lg 2; § 74 7 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik I.O (ik: xxx, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Enel Reegat RESOLUTSIOON 1
- I.O süüdi tunnistada LS § 74 lg 2 ja § 747 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 741 lg 1 järgi arestiga 6 (kuus) päeva.
- I.O-le määratud arest 6 (kuus) päeva kuulub ärakandmisele Ida Prefektuuri Rakvere arestikambris Kreutzwaldi 5A Rakveres
(3372437)ning määratud arest peab olema ära kantud hiljemalt 02.05.
- Juhul kui arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav selle tegemisest, so alates 24.03.
- Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 19.02.2011 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1188501 selles, et samal päeval kella 16.55 ajal Kuusalu vallas Tallinn-Narva mnt
- kilomeetril juhtis I.O mootorsõidukit omamata vastava sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, sõidukil oli läbimata korraline tehniline ülevaatus, millega rikkus LE § 219 ja LS § 20 lg 1 nõudeid ja pani toime LS § 741 lg 2 ja § 747 ettenähtud väärteod. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt (t/l 5) ei ole Maanteeameti Liiklusregistri andmetel I.O kehtivat juhtimisõigust ning sõidukile BMW registreerimismärgiga xxx teostati ülevaatus 17.09.2008 ja järgmise ülevaatuse tähtaeg oli 30.09.
- Sõiduki kasutajaks on registri andmetel Anastasia Sokolova ja kasutaja I.O. 1 17.12.2009 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt (t/l 6) kõrvaldati I.O 17.12.2009 sõiduki Nissan registreerimismärgiga xxx seoses sellega, et I.O puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et plaanis elukaaslasega auto viia Kiiult Tapale uude elukohta, kuid sõiduki mootor seiskus. Kutsusid tuttava, kellega koos elukaaslane läks kütust tooma. Proovis sõiduki mootorit käivitada ja see käivitus ning tagurdas kakskümmend meetrit. Pukseerimise peale ei mõelnud. On samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud ja karistus on mõju avaldanud, sest ei ole liikluses aktiivselt osalenud. Teab, et sõiduki ülevaatuse ajal tehti tehnoülevaatus ja järgmine pidi olema kahe aasta pärast, täpset kuupäeva ei tea ega kontrollinud. On töötu ja sissetulek puudub ning ülalpidamisel 6 aastane poeg. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et isik, kellele ei ole välja antud juhtimisõigust, kes ei ole läbinud koolitust, ei tohi mootorsõiduki juhina liikluses osaleda. Isikut on samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud ja istungil näitas isik oma suhtumist teosse ja tagajärge. Kuu aja möödudes trahvi tasumisest pani toime samalaadse väärteo. Tegemist ei olnud erakorralise olukorraga, kus teo toimepanemine olnuks vältimatu. Kuna puudub töökoht ja seetõttu sissetulek, ülalpeetavaks 6 aastane laps, siis on kohtuväline menetleja seisukohal, et ei ole otstarbekas karistada rahatrahviga, mistõttu tuleks kohaldada aresti 6 päeva. Kohus, kontrollinud väärteoasja kirjalikke materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud täies ulatuses. Väätreoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalust isikut samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud Põhja Prefektuuri 06.01.2010 otsusega rahatrahviga ning rahatrahv on tasutud 14.01.
- Seega uue väärteo toimepanemise ajaks ei olnud karistus kustunud. Kogutud tõendite kohaselt puudub menetlusaslusel isikul mootorsõiduki juhtimise õigus ning 19.02.2011 avastati ta uuesti mootorsõidukit juhtimast. Vastavalt LS § 7 lg 4 ja LE § 2 lg 14 sätetele loetakse juhiks isikut, kes juhib sõidukit ning vastavalt LS § 20 lg 1 sätetele ei või mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Vastavalt LS § 12 lg 1 ja LE § 2 lg 44 sätetele mõistetakse sõiduki all teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklevat liiklusvahendit, mis liigub mootori või muul jõul ning vastavalt LS § 12 lg 2 sätetele on mootorsõidukiks mootori jõul liikuv sõiduk. Samas ei loeta mootorsõidukiks mootoriga jalgratast, mopeedi ega mootori jõul liikuvat rööbassõidukit. Väärteoasja materjalidest ilmneb, et menetlusalune isik ei lükanud sõidkit, vaid sõitis sellega, suunates ise sõiduki liikumist soovitud suunas ning samadest materjalidest ei nähtu ka seda, et M1 kategooriaga BMW registreerimismärgiga xxx oleks hinnatav mootoriga jalgrattana, mopeedina ega rööbassõidukina. Menetluasluse isiku selgituste kohaselt ta tagurdas mööda teed teepervele. Kohus leiab, et mootorsõiduki juhtimise seisukohalt ei ole tähtsust selles, kas sõidukiga sõidetakse edaspidi või tagurpidi, kuivõrd sõiduki juht suunab mootori jõul liikuvat sõidukit valitud suunas ja kiirusega. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalune isik on toime pannud LS § 20 lg 1 sätestatud keelu rikkumise ning tema tegu on hinnatav LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteona. Väärteoasja materjalidest ilmneb ka seda, et menetlusaluse isiku juhtitud sõiduki viimane tehnoülevaatuse teostamise tähtaeg oli 30.09.2010 ning menetlusalune isik oli sellest asjaolust teadlik, kuigi kohtuistungil väitis vastupidist, samas väites, et sõidukit ei olnud kasutatud aasta. Kohus leiab, et sõidukit juhtima asudes peab juht mitte ainult ise kontrollima sõiduki korrasolekut, vaid veenduma ka selles, et sõiduk on läbinud tehnoülevaatuse. Sõidukit juhtima asudes aga ei olnud menetlusalune isik teadlik tema juhitud sõiduki tehnoseisundist, mida kinnitas ka sõidukiga teele jäämine ja sõiduk oli ettenähtud korras kontrollimata. Seega juhtis menetluslune isik tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõidukit, rikkudes LE § 219 nõudeid ja pani sellega toime LS § 747 ettenähtud väärteo. 2 Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 741 lg 2 ja § 747 ettenähtud väärtegudena. Menetlusalusele isikule karistuse määramisel lähtub kohus asjaolust, et menetlusalune isik, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt, pani tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõidukit juhtides, so ühe teoga üheaegselt toime kaks väärtegu, mis vastavad erinevatele väärteokoosseisudele. Taolisel juhul määratakse karistus KarS § 63 lg 1 sätete kohaselt, so määratakse üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Vastavalt KarS § 741 lg 2 sätetele karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 € või arestiga kuni 30 päeva ning vastavalt LS § 747 sätetele karistatakse kuni 30 trahviühikut, so kuni 120 €. Seega tuleb KarS § 63 lg 1 alusel lähtuda LS § 741 lg 2 sanktsioonist kui raskeimat karistust ettenägevast sättest. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt puudub menetlusalusel isikul alaline ja piisav sissetulek, mille kohta võib teha järelduse ka sellest, et eelmise trahvi tasumiseks kulus tal peaaegu aasta. Seetõttu tuleb lähtuda sellest, et menetlusalusel isikul puuduvad vahendid ka järgmise trahvi tasumiseks, mis välistab menetlusaluse isiku mõjutamise rahaliste vahenditega. Karistuse määramisel tuleb lähtuda ka KarS § 56 lg 1 sätestatud võimalusest mõjutada isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjast nähtuvalt pani menetlusalune isik uue samalaadse teo toime aga kuu aja möödudes eelmise raskustega tasutud trahvi tasumisest. Seega ei avalda menetlusalusele isikule rahaline mõjutamine oodatud mõju ning seetõttu asub kohus seisukohale, et rahaline mõjutamine kui karistusliik on end ammendanud ja menetlusalusele isikule tuleb karistuseks määrata arest. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest ning uuest võimalusest mõjutada isikut edaspidi hoiduma uute väärtegude toimepanemisest, samuti õigukorra kaitsmise huvidest. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt oli menetlusalusele isikule inkrimineeritud tegu suhteliselt lühiajaline, so tuvastati sõitmine lühikest aega ning jäeti kontrollimata menetlusaluse isiku versioon selle kohta, kas sündmuskohale juhtis sõiduki keegi teine. Seega on väärteo toimepanemise ajaline kestus suhteliselt lühiajaline, mistõttu ei ole süüdistatava süü kuigi suur ning süüdistatavale võib mõista aresti suhteliselt lühiajalisena lootuses, et selline karistusliik sunnib menetlusalust isikut hoiduma uute väärtegude toimepanemisest ja edaspidi käituma õiguskuulekalt ka liikluses, hoides sellega ära ohu teistele liiklejatele. Kohtulikus vaidluses leidis menetlusalune isik, et ta kindlasti kahetseb ja tegu oli kahetsusväärne, kuid andes selgitusi teo asjaolude kohta, oli näha, et menetlusalune isik igati õigustab teo toimepanemist ning eelmine karistus ilmselgelt ei ole oodatud mõju avaldanud, mistõttu ei saa kohus menetlusaluse isiku kohtuistungil avaldatud kahetsust lugeda siirana ja karistust kergendava asjaoluna. Seetõttu kohus, juhindudes V™S § 107 lg 1 p 1 ja KarS § 63 lg 1 sätetest, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest. Märt Toming kohtunik 3