MS § 238 lg 2 alusel on mõistetud karistust vähendatud ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.
lg 2 p 4, 7, 8 ja § 199 lg 2 p 4, 7 järgi 3 aastat vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga;
lg 1 loetud eelvangistuses viibitud aeg (1 aasta 2 kuud 7 päeva) karistuse hulka, ärakandmisele kuuluv karistusaeg karistuse täitmisele pööramisel on 1 aasta 9 kuud 23 päeva vangistust. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ja vangla toetavad M.E tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör leiab, et M.E ei ole võimalik käesoleval ajal veel enne tähtaega vangistusest vabastada. Kinnipeetav ei ole vangistuse ajal käitunud laitmatult. Teda on distsiplinaarkorras karistatud ka peale seda, kui toimus eelmine arutelu tema tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. M.Ese selgitab, et ta on vangistuses esmakordselt, mistõttu tal on olnud võimalus järele mõelda ja ta soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. Vabanedes asuks ta elama vanemate juurde koos abikaasaga. Tal võimalus asuda ka tööle ja ta on valmis osalema kõigis programmides, mis talle katseajaks määratakse. Kinnipeetav selgitas, et tal on vangistuse ajal olnud mõned rikkumised, mille eest teda on karistatud distsiplinaarkorras, kuid leiab, et viimased, millest on möödunud juba küllaltki pikk aeg, ei olnud tõsised rikkumised, vaid pisiasjad. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabastamiseks. Kaitsja leiab, et ka pärast vabanemist saab süüdimõistetu jätkata õpinguid, tegeleda spordiga ja käituda õiguskuulekalt. M.E on karistatud distsiplinaarkorras korduvalt, kuid vaatamata sellele on vangla asunud seisukohale, et teda võib vabastada käesoleval ajal, kuna tal oleks just praegu rohkem motivatsiooni vabaduses seaduskuulekalt käituda. Karistusest on kantud peaaegu ¾. Arvestades seda, et ta on vangistuses esmakordselt, siis arvab kaitsja, et ligemale kolmeaastane kantud vangistus on oma karistuse eesmärgi täitnud. Vabaduses on tal toetav sotsiaalvõrgustik. Ta on töövõimetuse pensionär, kuid tal on võimalik asuda ka tööle.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. M.E on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu puhul on tegemist isikuga, kes kannab vanglakaristust kuriteo eest, mille ta on toime pannud kohtu poolt määratud katseajal. Kohus märgib, et ei ole õige kinnipeetava ja tema kaitsja väide, et isik kannab esmakordselt vangistust, mistõttu ta on saanud teha järeldused ja vangistuse aeg on piisav. Kinnipeetava isiklikust toimikust ja karistusregistri väljavõttest nähtub, et ka esimete kuritegude toimepanemise järgselt oli M.E suhtes kohaldatud tõkendina vahistamist ja ta viibis vahi all veidi üle ühe aasta ja kahe kuu. Kuigi tegemist ei olnud süüdimõistetuna vangistuses viibimisega, vaid eelvangistusega, oli ka 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.