Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus T.N-i süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi ja omastamise, 28.septembril 2009.a viibides I.A. elukohas aadressil Tartu XXX, võttis ebaseadusliku omastamise eemärgil ära I.A. kuuluva kiviga kuldsõrmuse väärtusega 2700.00 krooni (s.o 172.56 eurot) ja kullast käeketi väärtusega 10849.20 krooni (s.o 693.39 eurot). Sellega pani T.N toime
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista T.N-ile liitkaristus üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, suurendades osaliselt käesolevalt mõistetavat karistust T.N-ile Tartu Maakohtu 06.jaanuari 2011.a otsusega mõistetud 7 kuu pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 9 kuud vangistust, millest arvata maha Tartu Maakohtu 06.jaanuari 2011.a otsuse järgi osaliselt (ajavahemikus 15.märts 2011.a – 29.september 2011.a) ärakantud karistus s.o 6 kuud ja 15 päeva vangistust ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks T.N-ile mõista 2 kuud ja 15 päeva vangistust, mida hakata arvestama alates 30.septembrist 2011.a. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. T.N tuleb süüdi tunnistada
Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Kriminaalasjas on kuriteoga tekitatud kahju osas esitanud tsiviilhagi I.A. summas 865.95 eurot. Tsiviilmenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seega tuleb kannatanu hagi VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada. Menetluskuludena kuulub T.N-ilt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lge 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohus leiab, et kohtuotsuse täitmise tagamiseks on põhjendatud kohaldada T.N-i suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkendit vahistamine. T.N-i on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isik. Prokuröri sõnul on isik ka varem hoidunud kõrvale kriminaalmenetlusest. Kuna käesoleva kohtuotsuse jõustumise ja eelmise karistuse lõppemise vahele jääb mõnepäevane ajavahe, siis ei ole põhjendatud kuni käesoleva otsuse jõustumiseni T.N-i, et tagada käesoleva kohtuotsuse täitmine. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-st 180, §-st 2565 , § 248 lg 1 p-st 4 ja §-st 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada T.N
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.