p 1,2, § 200 lg 2 p 4,7, § 121, 199 lg 2 p 7,8,9 järgi, Indrek Hinno süüdistus
lg 2 p 7 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Silva Rood Süüdistatav F.J elukoht: XXX; isikukood: XXX; Kaitsja varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 6 korda, viimati Harju Maakohtu 05.10.2006. a otsusega
p 1, 3 järgi, liitkaristus 3 aastat 2 kuud vangistust tõkend: vahistamine alates 04.10.2010, kahtlustatavana kinni peetud 03.10.2010. a. advokaat Ahto Sirendi Süüdistatav INDREK HINNO elukoht: XXXX; isikukood: 39004236012; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Anu Pärtel 1 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada F.J
lg 2 p 4, 7 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada F.J
lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud vangistust. Süüdi tunnistada F.J
Süüdi tunnistada F.J
järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel mõista F.J-ile liitkaristuseks kuritegude kogumis 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17-18.06.2010 s.o. 2 päeva, F.J poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. F.J karistuse kandmise aega hakata arvestama alates tema kinnipidamisest 03.10.2010. a. F.J-ile kohaldatud tõkend – vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Indrek Hinno
lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Indrek Hinno ei pane 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Vastavalt
§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Indrek Hinnole kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid – jope ja nägemisprillid, mis on antud vastutavale hoiule Ü.M. , vabastada kohtuotsuse jõustumisel asitõendi staatusest, CD plaat kõnesalvestisega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel F.J-ilt 89 (kaheksakümmend üheksa) eurot 47 senti Ü.M. kasuks, 279 (kakssada seitsekümmend üheksa) eurot 29 senti L.K. kasuks, 9 (üheksa) eurot 59 senti T.V. (arvelduskonto nr XXX ) kasuks ja 4527 (neli tuhat viissada kakskümmend seitse) eurot 93 senti Anet Oltsmanni kasuks. Välja mõista võlaõigusseaduse § 65 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel F.J-ilt ja Indrek Hinnolt solidaarselt 41 (nelikümmend üks) eurot 54 senti A.J. kasuks. 2 Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo In Jure kasuks välja 460 (nelisada kuuskümmend) eurot 19 senti, sealhulgas käibemaks 76 (seitsekümmend kuus) eurot 70 senti advokaat Anu Pärteli poolt Indrek Hinnole Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Ann Saar kasuks välja 460 (nelisada kuuskümmend) eurot 19 senti, sealhulgas käibemaks 76 (seitsekümmend kuus) eurot 70 senti advokaat Ahto Sirendi poolt F.J-ile Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista F.J-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 5 senti, riigi õigusabi kulud 590 (viissada üheksakümmend) eurot 57 senti ja kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulud 24 (kakskümmend neli) eurot 81 senti. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Indrek Hinnolt riigituludesse menetluskuludena sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 5 senti, riigi õigusabi kulud 460 (nelisada kuuskümmend) eurot 19 senti ja kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulud 24 (kakskümmend neli) eurot 81 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Indrek Hinnol on õigus menetluskulud summas 1180 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend) eurot 5 senti tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu 3 F.J süüdistatakse selles, et tema 16.04.2009. a kella 17.00 paiku Tartu Turu 2 asuvas Tartu bussijaamas rikkus rahu ja avalikku korda, lüües rusikaga vastu rinda ja jalaga vastu jalga M.L. . F.J õigusvastast tegu asus tõkestama Ü.M., mille käigus F.J lõi Ü.M. korduvalt rusikatega vastu ülakeha ning jalaga korduvalt keha piirkonda, mille tagajärjel Ü.M. kukkus selili. Kuriteo toimepanemisega tekitas F.J kannatanu Ü.M. füüsilist valu. Sellega F.J pani toime vägivallaga avaliku korra raske rikkumise, mis oli toime pandud vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule s.o.
F.J süüdistatakse veel selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, • 18.04.
F.J süüdistatakse
a kella 20.00 paiku Harjumaal Saku vallas Üksnurme külas Männiku talu abihoones isiklikul ajendil lõi T.V. korduvalt rusikaga pea piirkonda, mille tulemusena kannatanu kukkus ning seejärel peksis maas lamavat T.V. jalgadega pea ja keha piirkonda, millega tekitas kannatanule pea lahtise haava. Veel süüdistatakse F.J selles, et tema isikuna, kes on aasta jooksul süstemaatiliselt toime pannud vargusi, 15.06.2010. a ajavahemikul kell 17.00-17.30 grupis kohtueelsel uurimisel tuvastamata isikuga tungis ukse kaudu väikebussi Renault Master reg nr XXX , mis oli pargitud Tallinn Juhkentali 35 kõrval asuvasse parklasse ja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära A.O. kuuluva reisikohvri väärtusega 300 krooni, milles olid jakk „Zara" väärtusega 1000 krooni, kampsun „Monton" väärtusega 500 krooni, 6 T-särki"Vero Moda" koguväärtusega 1800 krooni, dressipluus „Adidas" väärtusega 1000 krooni, sall väärtusega 300 krooni, pluus"Vero Moda" väärtusega 500 krooni, pesukomplekt väärtusega 500 krooni, 4 pesukomplekti koguväärtusega 4000 krooni, 4 paari pükse koguväärtusega 800 krooni, 4 kombinee väärtusega 300 krooni, komplekt väärtusega 500 krooni, 2 komplekti koguväärtusega 2000 krooni, 10 pesueset koguväärtusega 2000 krooni, 2 kleiti koguväärtusega 1000 krooni, kampsun „Vero Moda" väärtusega 300 krooni, pidžaama püksid väärtusega 800 krooni, matkapüksid väärtusega 500 krooni, T- särk väärtusega 200 krooni, 2 pluusi väärtusega 600 krooni , särk väärtusega 500 krooni, „Esprit „ kampsun väärtusega 1000 krooni, 3 komplekti bikiine koguväärtusega 1500 krooni, pluus väärtusega 1000 krooni, hõlmikkleit väärtusega 800 krooni, viigipüksid väärtusega 500 krooni, kampsun väärtusega 300 krooni, kampsun väärtusega 500 krooni, 5 pluusi 2500 krooni, lühikesed püksid „Reserved" 300 krooni, kleit väärtusega 300 krooni, kleit väärtusega 1000 krooni, seelik väärtusega 1000 krooni, teksaseelik väärtusega 500 krooni, teksaseelik väärtusega 300 krooni, 2 pluusi koguväärtusega 600 krooni, korsett väärtusega 500 krooni, bikiinide kott väärtusega 300 krooni, sokid ( 30 paari) koguväärtusega 500 krooni, pesukomplekt väärtusega 300 krooni, 3 paari kingi koguväärtusega 900 krooni, plätud väärtusega 300 krooni, plätud väärtusega 500 krooni, 2 paari kingi koguväärtusega 1000 krooni, hügieeni -ja kosmeetikatarbed koguväärtusega 2000 krooni, sametkott väärtusega 300 krooni, kott väärtusega 900 krooni, käekott väärtusega 500 krooni, juuksepikendused väärtusega 1000 krooni, ehetekott koos ehetega koguväärtusega 2000 krooni, kandekott „Guess" väärtusega 1000 krooni, 2 käekotti koguväärtusega 2000 krooni, kott väärtusega 400 krooni, sülearvuti „Microlink" koos arvuti laadijaga koguväärtusega 5000 krooni, arvuti kõrvaklapid väärtusega 200 krooni, laseriga juuksesirgendajad väärtusega 2500 krooni, juukseföön väärtusega 500 krooni ,mobiiltelefoni laadija väärtusega 100 krooni, päikseprillid väärtusega 900 krooni, prillid väärtusega 1500 krooni, rahakott väärtusega 300 krooni, rahakott väärtusega 2000 krooni, sularaha 1000 EUR s.o. 15646,60 krooni, A.O. nimele väärtusetud- 4 pangakaarti, kliendikaardid, EV pass ja märkmik. Vargusega tekitas kokku A.O. kahju 74546,60 krooni s.o. 4764,27 EUR. Sellega F.J pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt s.o.
Indrek Hinnot süüdistatakse selles, et tema 18.04.2009. a öösel Tartus Kastani ja Võru tänava ristmiku lähedal, grupis F.J-iga, kusjuures Indrek Hinno lõi korduvalt A.J. pea piirkonda ning seejärel F.J tõmbas A.J. pikali ja peksis korduvalt jalgadega vastu pead, tekitades A.J. füüsilist valu. Peksmise käigus võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanult ära mobiiltelefoni №kia 6267 väärtusega 3000 krooni koos väärtuseta SIM kaardiga, sularaha 400 krooni ning A.J. nimele väärtuseta - rahakoti, isikutunnistuse, juhiloa, pangakaardi ja kliendikaardid, millega kokku tekitas A.J. varalise kahju summas 3400 krooni s.o. 217,29 EUR. Sellega Indrek Hinno pani toime vägivallaga ja grupi poolt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil s.o.
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
lg 2 p 7, 8, 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale F.J-ile karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust;
p 1, 2 järgi 3 aastat vangistust;
§-s 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust ja
lg 2 p 4, 7 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust, lugedes 5 kergema karistuse kaetuks raskemaga.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17-18.06.2010 s.o. 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 3 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust, karistuse kandmise aega hakata arvestama alates 03.10.2010. a.
lg 2 p-s 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Indrek Hinnole karistuseks 3 aastat vangistust. Rakendades
sätteid määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud tähtajaline vangistus kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Indrek Hinno ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatavate, nende kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et F.J ja Indrek Hinno on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse F.J süüdi tunnistada
p 1, 3, § 200 lg 2 p 4, 7, § 121, § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja Indrek Hinno
Ü.M. on tekitatud füüsilist kahju, tsiviilhagi on esitatud lõhutud jope ja prillide osas 1400 krooni s.o. 89,47 EUR. T.V. on kuriteoga tekitatud füüsilist kahju, tsiviilhagi on esitatud 150 krooni s.o. 9,59 euro nõudes. L.K. on esitanud tsiviilhagi 4370 krooni, s.o 279,29 eurot, millest 3690 krooni s.o. 235,83 eurot on röövitud esemete maksumus koos sularahaga ning ülejäänud summa dokumentide taastamise hind. A.J. on esitanud tsiviilhagi 650 krooni, s.o 41,54 eurot, millest 400 krooni on röövitud sularaha ja 250 krooni isikutunnistuse taastamise maksumus. A.O. on esitanud tsiviilhagi 75 850 krooni, s.o 4847,57 eurot (tl 22-24). Tsiviilhagi kogusumma arvutamisel on tehtud aritmeetiline viga. Liites kõigi varastatud esemete hinnad ja sularaha summa kokku, on selleks 74 546,60 krooni ehk 4764,40 eurot. Nii hagiavaldusest kui ka tunnistajana ülekuulamise protokollist (tl 16-21) nähtub, et A.O. on tagasi saanud kandekoti „Guess" väärtusega 1000 krooni, selles olnud 2 käekotti koguväärtusega 2000 krooni, pruuni kunstnahast koti väärtusega 400 krooni ja beeži rahakoti hinnaga 300 krooni, s.o esemeid kokku 3700 krooni ehk 236,47 euro väärtuses. Seega on õigeks tsiviilhagi summaks seni tagastamata esemete ja sularaha maksumus kokku 4527,93 eurot (4764,40236,47). Süüdistatavad on hagid õigeks võtnud. 6 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagid kuuluvad rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. F.J ja Indrek Hinno poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning nad on selle tekitamises ka süüdi. Kohus on seisukohal, et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele. Anet Oltsmanni tsiviilhagi saab rahuldada esitatust väiksemas summas, kuna selles esineb arvutusviga, s.o 4527,93 eurot. F.J-ilt kuulub väljamõistmisele seega Ü.M. kasuks 89,47 eurot, L.K. kasuks 279,29 eurot, T.V. kasuks 9,59 eurot ja Anet Oltsmanni kasuks 4527,93 eurot. Ühiselt kahju tekitanud F.J-ilt ja Indrek Hinnolt kuulub solidaarselt väljamõistmisele A.J. kasuks 41,54 eurot. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. (VÕS § 65 lg 1, 2). III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Süüdistatavate kaitsjad esitasid taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks üldmenetluses asja ettevalmistamise eest 12 pooltundi, s.o 191,73 eurot ja kohtuistungil osalemise tasu 16 pooltunni eest summas 255,68 eurot, kokku 447,41 eurot, millele lisandub käibemaks 89,48 eurot. Kohus leiab, et kaitsjate taotlused kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Kohtuistungiks koos eelistungiga on kulunud aega ligi 6 tundi, s.o 12 ajapunkti, seega on istungil viibitud aja eest makstava tasu suuruseks 191,76 eurot. Seega tuleb F.J kaitsjale advokaat Ahto Sirendile ja Indrek Hinno kaitsjale vandeadvokaat Anu Pärtelile maksta „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ punktide 16 ja 18 kohaselt tasu (191,73+191,76=383,49, käibemaks 76,70) summas 460,19 eurot. Lisaks riigi õigusabi kulule 460,19 eurot on F.J menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasud kokku 130,38 eurot (advokaat Rein Kiviloole 300 krooni, advokaat Ahto Sirendile 09.09.2009. a 840 krooni ja 21.02.2011.a 57,52 eurot). Mõlema süüdistatava menetluskuludeks on veel kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulud 24,81 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme 7 kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 695,05 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Indrek Hinno töötasu on 300-350 eurot kuus. Menetluskulusid tuleb tal hüvitada kokku 1180,05 eurot. Arvestades tasumisele kuuluvate menetluskulude suurust, käib nende korraga hüvitamine Indrek Hinnole ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb talle anda võimalus tasuda neid KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul. Ingeri Tamm Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.