Toimik nr 1-10-7223 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.septembril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-7223 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid H.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 13.09.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu H.R, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta H.R talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt H.R-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 57,51 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 47,93 eurot, ning käibemaks 9,58 eurot). Välja mõista H.R-ilt kriminaalmenetluse kulud: 57,51 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. H.R tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. 1
(4)Asjaolud Viru Vangla esitas 19.08.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. H.R on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 04.10.2010 kohtuotsusega KarS § 422 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel 2 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 01.11.2010 ja lõpp 29.03.
- H.R andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 33). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 19.08.
- Kinnipidamisasutusest H.R-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav distsiplinaarkaristusi ei oma. Kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Isik on töötanud vangistuses kruvide komplekteerimistsehhis ja majandustöödel. Alates 23.05.2011 töötab väljaspool vanglat xxx valmistajana. Vabanemisel asub kinnipeetav elama oma majja aadressil xxx koos abikaasa, 3 lapse ja emaga. Isikul on keskharidus. Omandanud on traktoristi eriala ja läbinud ehitus-viimistlus kursused. Enne vangistust töötas ametlikult xxx. On olnud valdavalt kogu aeg tööga hõivatud töötas xxx, xxx autojuhina, OÜ-s xxx tegeles ehitusega. Seega tööoskused ja harjumised on olemas. Vabanemise korral on garamteeritud töökoht OÜ-s xxx. Kinnipeetaval on nõudeid tasuda 3535,30 eurot. Enne vangistust täheldati alkoholi kuritarvitamist. Alkoholijoobes muutub agressiivsemaks ning ei oska end kontrollida. Olles alkoholijoobes on korduvalt rünnanud abikaasat. Isik tunnistab sõltuvust. Varasemalt on isikut karistatud kahel korral perevägivalla eest, viimane kord liiklusõnnetuse eest, kus said surma kaks inimest. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on H.R vabanemisel kindel elukoht aadressil xxx. Tegu on 2-korruselise eramajaga, mis kuulub kinnipeetava ema A. V.. Vabanemise korral garanteerib H.R-ile töökoha OÜ-s xxx. H.R-i käitumist vabaduses võivad mõjutada tema kriminaalkorras karistatus: 2 esimest kuritegu on isikuvastased (oma naise kehaline väärkohtlemine), viimane kuritegu on 2 hukkunuga liiklusõnnetuse põhjustamine. Kõik kolm kuritegu on väga rasked, soodusteguriks mõtlematu käitumine, alkoholi kuritarvitamine. Varasemalt on kinnipeetav olnud kriminaalhooldusel, kus ta on rikkunud lisakohustust alkoholi tarvitamise keeldu katseajal. H.R taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tema suhted on perega praegu head. Kaitsja toetas oma kaitsealust ja palus vabastada enne tähtaega. Süüdimõistetu abikaasa ja poeg on süüdimõistetule andestanud ja ootavad teda koju. Süüdimõistetul on võimalus asuda tööle. Prokuröri hinnangul ei ole süüdimõistetu vabastamine põhjendatud. Isik on 3 korda kriminaalkorras karistatud muuhulgas kahe hukkunuga liiklusõnnetuse põhjustamine. Uue kuriteo pani toime katseaja kestel. Alkoholi kuritarvitamine soodustab uute kuritegude toimepanemist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et H.R tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. 2
(4)KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud kahel korral isikuvastase kuriteo kehalise väärkohtlemise eest. H.R on varem karistatud kahel korral tingimusliku karistusega, kuid viimast katseaega ei suutnud läbida uusi kuritegusid toime panemata. Käesoleval ajal kannab H.R karistust katseajal toime pandud raske I astme liikluskuriteo (mootorsõiduki juhina rikkus liiklus- ja mootorsõiduki käitusnõudeid, juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes ja ebaõigelt valitud sõidukiirusega, millega põhjustas kahe inimese surmaga lõppenud liiklusõnnetuse). Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik 4-5) on näha, et H.R on 11 korral väärteokorras karistatud, nendest 5 korral alkoholiseaduse rikkumise eest ja 4 korral liiklusseaduse rikkumise eest, kusjuures 1 korral alkoholijoobes juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus H.R-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et H.R distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Isik on töötanud vangistuses kruvide komplekteerimistsehhis ja majandustöödel. Alates 23.05.2011 töötab väljaspool vanglat xxx OÜ-s betoontoodete valmistajana. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab H.R-ile tõhusat parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 03.01.2017. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressile xxx linn koos abikaasa, 3 lapse ja emaga. Tegu on 2-korruselise eramajaga, mis kuulub kinnipeetava ema A. V.. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava ema A. V. ja abikaasa A. V. on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 38, 38 pöördel). Kriminaalhooldaja teatel elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas garanteeritud töökoht firmas xxx OÜ metsaraietöölisena põhipalgaga 320 eurot (isiklik toimik lk 34). Kinnipeetava abikaasa A. V. hindab pere majanduslikku toimetulekut väga raskeks. Sissetulekuks on A. V. xxx (xxx) ja lasterahad. Seega pere materiaalne toetus H.R-ile on minimaalne kui mitte olematu. Arvestades H.R-i poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad perevägivallateod ja viimane kuritegu (raske liiklusõnnetuse toimepanemine, kus said surma kaks inimest) ja tema käitumist kriminaalhoolduse all olles (viimane liikluskuritegu katseajal), on kohus seisukohal, et H.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem kahel 3
(4)korral määratud kriminaalhooldusele, viimasel katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta H.R-ile piisavalt mõju. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht ja isegi töökoht, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, toetav võrgustik ema ja abikaasa näol, arvatavasti ka töökoht ei kaalu üle tema varasemat käitumist. Alkoholi tarvitamine ja suured rahalised nõuded 3535,30 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Karistusaja lõpuni on veel üle 1,5 aasta, mis on pikk aeg. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu H.R-i temale Viru Maakohtu 04.10.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)