HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-10-3131
(10230102302)Otsuse kuupäev
- detsembril 2010.a., Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Sirje Luga Tõlk Anneli Helmann Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Katrin Tron Merike Allikmäe Kriminaalasi B.J süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses Süüdistatav B.J, elukoht: xxx, ik xxx, EV kodanik, 11 klassi haridusega, emakeel – vene keel, töötab mitteametlikult ehitusel, varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral, viimati: - 17.09.2007.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 184 lg 1 alusel mõisteti vangistus 1 aasta 5 kuud. Vabanes peale karistuse ärakandmist 22.08.2008.a. väärteokorras karistatud korduvalt, tõkend – vahistamine Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada B.J KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks 45 päeva vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 30 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg lugeda karistusaja hulka, s.o. 15.02.2010.a. – 16.02.2010.a. , 15.11.2010.- 13.12.2010.a. (kokku 31 päeva) ning seega lugeda karistus kantuks. Tõkend – vahistamine– tühistada, vabastada B.J vahi alt kohtusaalis. KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista B.J-ilt (ik xxx, elukoht xxx) riigituludesse sundraha 6525,-krooni. Kaitsjatasud summas 1620,- krooni jätta riigi kanda. B.J tasuda sundraha Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispank nr 10220034800017 või Swedbank nr
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „B.J, 1-10-3131, sundraha“. Sundraha tasuda kuue kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK B.J on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 15.02.2010.a. kella 15:10 paiku Tallinnas Xxxasuvas TKASle kuuluvas kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis „Chanel Allure“ parfüümi maksumusega 1329 krooni, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinnipeetud turvatöötaja poolt. Seega alustas B.J vahetult süüteo toimepanemist, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel. Sellega pani B.J toime KarS § 199 lg 2 p 4 -25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteovõõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil katse ,isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. 13.12.2010.a. toimunud kohtuistungil kinnitas B.J, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi, kahetses, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Lisas, et pere on tal №rras, seal on poeg sündinud, on ka tööd, kavatseb sinna minna. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning B.J-i poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava B.J-i süü on täielikult tõendatud peale tema endi eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl.9 - 10), mille käigus ta tunnistas oma süüd ja selgitas, et 15.02.2010.a. kella 15:00 paiku läks Viru keskusesse, et lõhnastada ennast. Oli parfüümiosakonna müügisaalis, kui tal tekkis varguse mõte. Ta võttis Chanel Allure parfüümi, mis oli karbis. Karbil turvaelemente ega turvakleepse ei olnud. Ta pani parfüümiga karbi kilekotti. Siis läks 2 eskalaatoriga teisele korrusele, kus teda kohe peeti kinni. Turvakontrollis leiti tema kilekotist parfüüm. Enne eskalaatorit turvaväravate häiresignaal tööle ei hakanud. Ka: - TKAS-i avaldus nr 40, mille kohaselt 15.02.2010.a. peeti XxxTKkinni B.J, kelle juurest avastati Tallinna kaubamajast õigusvastaselt omandatud kaupa 1329,- krooni väärtuses. /10 /tl 2/; - Õigusrikkuja kinnipidamise akt nr 40/10, 15.02.2010 kell 15:10 peeti TK kinni B.J , kelle juurest leiti tualettvesi Chanel Allure hinnaga 1329,- krooni. /tl 2 pö./; - Tunnistaja AS ütlused, olles tööl 15.02.2010.a. Tallinna Kaubamajas, kui nägi kella 15.00 ajal kuidas mustas riides ja valge kilekotiga meesterahvas võttis parfüümi ja pani selle kotti. Isik läks kell 15:10 väravatest mööda ja ei maksnud kauba eest kassas. Meesterahvas peeti kinni ja turvakontrolli käigus leiti tema kilekotist parfüüm Chanel Allure hinnaga 1329,krooni. Kaup tagastati kauplusele. /tl 3/; Kohtunik asub seisukohale, et B.J-i on kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema, kannatanu ja tunnistaja ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning B.J-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik B.J-i süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. B.J-i on varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud neljal korral ning väärteokorras korduvalt karistatud, s.h väheväärtusliku asja vargustes. Oma süüd ta kohtus tunnistas täielikult, kahetses, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo katse toimepanemises, tal puudub kindel sissetulek, seega pole otstarbekas talle mõista rahalist karistust. Kuid antud kriminaalasja raames ta on viibinud vahi all juba 31 päeva. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et B.J-ile tuleb karistuseks mõista minimaalse vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses ning arvestades eelvangistuses viibitud aega lugeda karistus kantuks. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud, kuid arvestades seda, et ta ametlikult ei tööta, ei oma kindlat sissetulekut, tema varalist seisundit ning resotsialiseerumise väljavaateid, leiab kohtunik, et osa menetluskuludest tuleb jätta riigi kanda. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Violetta Kõvask Kohtunik 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.