järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Margus Lellep Süüdistatav D.Z elukoht: XXXX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord; tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Marina Valge RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada D.Z
järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada D.Z-ile mõistetud 4 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 10.09.2007. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista D.Z-ile 6 (kuus) kuud vangistust.
alusel asendada D.Z-ile mõistetud 6 kuu pikkune vangistus 360 (kolmsada kuuskümmend) tunni üldkasuliku tööga. D.Z-i üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata
1 Üldkasuliku töö tegemise ajal on D.Z kohustatud järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule:
Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus
Kokkulepe
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale D.Z-ile karistuseks 4 kuud vangistust.
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuu võrra ja liitkaristuseks mõista 6 kuud vangistust.
alusel asendada D.Z-ile mõistetud 6 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis
lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 360 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha ühe aasta jooksul.
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. D.Z tuleb süüdi tunnistada
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 600 krooni ja kohtumenetluses 300 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. D.Z on töövõimetuspensionär, kelle ainsaks sissetulekuks on pension 3500 krooni kuus. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude summas 7425 krooni korraga hüvitamine talle ilmselgelt üle jõu. Kohus peab põhjendatuks D.Z-i maksevõimet arvestades ajatada menetluskulude tasumise ühele aastale igakuiste võrdsete osamaksetena. Ingeri Tamm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.