← Eesti

1-10-16512/3

Kriminaalasi nr. 1-10-16512 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 13.detsembril 2010.a. Tartus kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Evelin Merilaine

§ 424järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus D.O süüdistatakse selles, et tema 12.detsembril 2010.a. kella 17.58 paiku Tartu linnas Betooni ja Ravila tänaval juhtis mootorsõidukit Volkswagen registreerimismärgiga XXXXXX, olles alkoholijoobes. Sharan Sellega pani D.O toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus D.O-le karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 69

alusel asendada D.O-le mõistetud 2 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69

lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 120 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 6 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. D.O-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta.

§ 50lg 1 alusel võtta D.O-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks.

Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. D.O tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad. D.O-lt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et D.O puhul on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. D.O ametlikuks sissetulekuks on hooldaja tasu umbes 1000 krooni. Ta on ametliku tööta olnud umbes 3 aastat. Praeguseks moodustab tema pere ülalpidamise abikaasa sissetulek. Seega on ilmne, et menetluskulude täielik tasumine käiks talle üle jõu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565,§ 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada D.O

§ 424j är gi ja mõista karistuseks kaks

(2)kuud vangistust.

§ 69

alusel asendada D.O-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb ükssada kakskümmend

(120)tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kuue
(6)kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab D.O järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: 1.elama kohtu määratud alalises elukohas 2.ilmuma kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata D.O üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartumaa talituse (asuk. Tartu, Kalevi kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. 1)

§ 50lg 1 alusel mõista lisakaristusena D.O-le mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kaheks

(2)kuuks. KrMS § 180 alusel välja mõista D.O-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha, mida on vähendatud KrMS § 2565 lg 2 alusel, kaks tuhat viissada
(2500)krooni ja kaitsja tasu üks tuhat
(1000)krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Määrata, et D.O on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kümne
(10)kuu jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.