← Eesti

1-11-5027/4

Obsah (6)§ 424§ 69§ 68§ 74§ 75§ 50

1-11-5027 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2011. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-5027 (11257000073) Kohtukoosseis Kohtunik Pi

) § 424 järgi kiirmenetluses Prokurör Marelle Ulla Süüdistatav *, telefon *, isikukood S.N - elukoht xxx, *, *haridus, emakeel * keel, töökoht * kriminaalkorras karistatud: 1. 29.07.2010 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt

§ 424

alusel 1 kuu vangistust, mis asendatud

§ 69alusel 58 ÜKT tunniga tähtajaga 4 kuud, karistus kantud.

Lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 20.04.2011.a kell 00.50 kuni 20.04.2011 kell 15.40 /tl 7/ Kaitsja Advokaat Sergei Narusberg RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista S.N

§ 424järgi ja karistada vangistusega 3 (kolm) kuud.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kuriteo toimepanemisega seoses S.N eelvangistuses viibimise aeg 20.04.2011 s.o 1 päev ning lugeda ärakandmata karistuseks 2 (kaks) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. 3. Vastavalt

§ 74

lg 1, 3 jätta ärakandmata vangistus S.N suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 2 kuu 29 päevast vangistust ei pöörata täitmisele kui S.N 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 3.1. Määrata S.N katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu 1 1-11-5027 talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma

§ 75lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid: 3.1.1.

elama oma alalises elukohas *; 3.1.

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.1.
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.1.
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 3.1.
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 3.
  5. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o
  6. aprill
  7. a. 3.
  8. Kui S.N katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 4.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta S.N-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest.

  1. Välja mõista S.N-ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber
  2. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-115027, menetluskulu/: - sundraha 208 (kakssada kaheksa) eurot 52 senti; - määratud kaitsjatele makstud tasu 95 (üheksakümmend viis) eurot 88 senti.
  3. Ajatada punktis 5 välja mõistetud kriminaalmenetluse kulu tasumise tähtaeg 6 kuu peale määrata tasumata menetluskulud kogusummas 304 (kolmsada neli) eurot 40 senti tasumisele osade kaupa 6 (kuue) kuu jooksul alljärgnevalt - esimene osamakse 50 eurot 65 senti tasuda
  4. maiks 2011, järgnevad osamaksed summas 50 eurot 75 senti, järgnevate kuude 10.kuupäevaks. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu.
  5. Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja tema kaitsjal on seoses kokkuleppemenetluse normide rikkumisega õigus esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus S.N süüdistatakse selles, et tema 20.04.2011 kella 00.50 ajal, juhtis Lääne maakonnas Ridala vallas Uuemõisa alevikus Tallinna mnt 68 maja juures, Linnu tee ja Rannarootsi tee tänavate vahel, liikudes Ääsmäe suunas, G V kuuluvat ja tema seaduslikus kasutuses olevat sõiduautot Ford Escort registreerimismärgiga 571TDP, isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 mõõtes alkoholikontsentratsioon 0,92 mg/l + 0,09 mg/l, seega 2 1-11-5027 kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,83 mg/l, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 20 lõike 3 p 1 sätetest, mille kohaselt „Juht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi“ juhtis S.N mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis. Eeltoodu alusel S.N süüdistatakse

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemises. Prokuröri poolt kohtus S.N-ile nõutud karistus:

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg 20.04.2011.a s.o 1 päev vangistust ja ärakandmisele kuulub 2 kuud 29 päeva vangistust.

§ 74

alusel vabastatakse S.N mõistetud vangistusest tingimisi 18-kuulise katseajaga, mille kestel on ta kohustatud järgima

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 50lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab S.N süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Asitõendid puuduvad. Tõkend – S.N on KrMS § 217 alusel kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 20.04. 2011 kell 00.50-15.40 /tl 7/, mis tuleb

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Menetluskulud. Vastavalt Kr

MS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. S.N-ilt tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses ½ 1,5 palga alammäära suuruses summas so (1,5x278,02):2= 208 eurot 52 senti. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale S.Narusberg S.N kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses 57,53 eurot /tl 21-23/ ning kohtumenetluses 38,35 eurot, kokku 95,88 eurot. S.N taotles ajatada menetluskulud tasumisele 6 kuu peale, sest majanduslikult pole võimalik kulusid korraga tasuda. Kohus rahuldab selle taotluse. Piia Jaaksoo Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.