Obsah (4)

§ 216§ 75§ 70§ 69

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga Määruse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Avalduse ese Määruse tegija Avaldaja Prokurör S

§ 216lg 1 järgi ja karistamises rahalise karistusega 100 päevamäära, s.

o 5 000 krooni kohtulahendi täitmine kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine asenduskaristuse kohaldamine täitmiskohtunik Toomas Lillsaar kohtutäitur Rita Lohu Maiken Mardim B.J (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ) RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustused 1. Kohtulahendi täitmiseks asendada Tartu Maakohtu 29. detsember 2008 otsusega B.J-ile mõistetud tasumata rahaline karistus 100 päevamäära üldkasuliku tööga 66 (kuuskümmend kuus) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 30. september 2011; üldkasuliku töö tegemisel allutada B.J

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx. Täiendavad otsustused

1. Seoses asja kohtus menetlemisega: 2.1 saata määruse koopia karistusregistrile, süüdimõistetule, kohtutäiturile ja kriminaalhooldajale. Selgitused kohtumäärusele
2. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna talituse juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldustalitusele; 3.3 kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
3. Asjaolud 1.
4. Kohtulahendi täitmisel lahendatava küsimusena rahalise karistuse täitmine B.J on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
5. detsembri 2008 otsusega

§ 216lg 1 järgi ja karistatud rahalise karistusega 100 päevamäära, s.

o 5 000 krooni. Rahaline karistus on täielikult tasumata. Kohtutäitur on esitanud kohtule täitemenetluse seadustiku (™S) § 206 lg 2 kohaselt avalduse B.J-ile mõistetud rahalise karistuse asendamise otsustamiseks karistusseadustiku (

) §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on tasumata rahaliseks karistuseks 100 päevamäära, s. o 5000 krooni. Kohtutäituri avaldusest nähtub ka, et kohtutäitur on teatanud võlgnikule kohtule esitatud avaldusest. 1.

1. Ärakuulamised kohtus Prokurör kohtus taotles rahalise karistuse asendamist ühiskondliku tööga 66 tundi mis tuleb ära teha kuue kuu jooksul. Süüdimõistetu avaldas, et on nõus tegema ühiskondlikku tööd. Süüdimõistetu kaitsja asja arutamise juurde kaitsjat ei soovinud.
2. Kohtu põhjendused 2.
3. Seaduslikud alused menetlemisel Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine on sätestatud KrMS
4. peatüki (Kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine)
5. jaos (Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine; § 424 - § 432). KrMS §-des 425-4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Karistusjärgse kinnipidamise küsimuse otsustamisel on kaitsja osavõtt kohustuslik. Süüdimõistetu haiguse tõttu enne tähtaega karistusest vabastamise küsimuse lahendamisel on arvamuse andnud tervishoiutöötaja osavõtt kohustuslik. Karistusjärgse käitumiskontrolli või karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise küsimust otsustades võib kohus kaasata vajaduse korral muid isikuid või määrata ekspertiis (KrMS § 427 lg 3). 2.
6. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb lahendada kohtulahendi täitmine tasumata rahalises karistuses. ™S § 198 (Sissenõude pööramise järjekord) lg 1 kohaselt sissenõue pööratakse võlgniku varale järgmises järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale ning viimasena pööratakse sissenõue võlgniku osale ühisvaras. ™S § 206 (Rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumata jätmise tagajärjed) lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei ole tasunud rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat või rahalise karistuse osa määratud tähtaja jooksul, selgitab kohtutäitur võlgnikule tema õigust taotleda kohtult rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise pikendamist KrMS § 424 kohaselt. Kohtutäitur teeb võlgnikule teatavaks rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud summa tasumata jätmise tagajärjed. Kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei järgita ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole pikendatud, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale või vara puudumise korral teeb täitmiskohtunikule avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamise otsustamiseks

§-des 70 ja 71 sätestatud korras. Kohtutäituri avalduses märgitakse rahalise karistuse ja varalise karistuse tasutud osa suurus. Kohtutäitur teatab avalduse esitamisest võlgnikule (™S § 206 lg 2). KrMS § 417 lg 3 kohaselt, kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KrMS §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise

§-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale. Rahalise karistuse, rahatrahvi ja varalise karistuse asendamine on sätestatud

4 peatüki (Karistuse kohaldamine) 3. jaos (Rahalise karistuse, rahatrahvi ja varalise karistuse asendamine; § 70 - § 72).

§ 70

(Rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga) lg 1 kohaselt, kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga.

§ 69

(Üldkasulik töö) lg 1 kohaselt kohus võib kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul. Üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta (

§ 69lg 2).

Üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud. Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel tähtaja kulgemise peatada süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, mil süüdimõistetu täidab ajateenistuskohustust või osaleb õppekogunemisel (

§ 69lg 3).

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule (

§ 69lg 4).

Üldkasulikule tööle rakendatud süüdimõistetule laienevad töö- ja tervisekaitset reguleerivad õigusaktid. Vajaduse korral määrab kohus enne vangistuse asendamist süüdimõistetule tervisekontrolli eesmärgiga selgitada, kas süüdimõistetu tervise seisund võimaldab tal teha üldkasulikku tööd (

§ 69lg 5) 2.3.

Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kõige esmase asjaoluna tuleb kohtul kindlaks teha, kas täituri poolt esitatud asjaolude ja faktiväidete põhjal on võimalik järeldada süüdlasele vara puudumine. Asenduskaristusena vangisuse kohaldamise eelduseks on süüdlasel võlgnikuna vara puudumine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise teeb kindlaks kohtutäitur. Kohtutäituri avaldusest tuleneva kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine. Süüdlasel vara puudumise või tema rahatrahvi reaalse tasumise võimatusel, tuleb otsustada tasumata rahatrahvi asendamine üldkasuliku töö või vangistusega. Tulenevalt kohtutäituri avalduses esitatud asjaoludest ja võlgnikuna süüdimõistetu avaldatust, leidis kohtuistungil usaldusväärselt tõendamist asjaolu, et B.J on tasumata rahaline karistus 100 päevamäära. Vastavalt ™S § 206 lg-le 2 kui rahalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta, teeb kohtutäitur täitmiskohtunikule võlgnikul vara puudumise tõttu avalduse rahalise karistuse asendamise otsustamiseks

§-des 70 ja 71 sätestatud korras. Vastavalt

§ 70

lg-le 1, kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. Kuna süüdimõistetu ei ole vabatahtlikult ja ka täitemenetluses mõisliku aja jooksul talle mõistetud rahalist karistust tasunud ega ole nõustunud karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga, tuleb

§ 70lg-le 1 alusel tasumata rahaline karistus asendada vangistusega.

Kohtus B.J nõustus temale mõistetud rahalise karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga, mida ta kinnitas kohtus antud allkirjaga. Arvestades süüdimõistetu isikut pidas kohus võimalikuks rahalise karistuse asendamise üldkasuliku tööga.

§ 70

lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust ning

§ 69

lg 6 kohaselt üldkasulik töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

§ 69lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas.

Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta.

§ 70

lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust ning

§ 69lg 6 kohaselt üldkasulik töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Tasumata rahalise karistuse suuruseks on 5000 krooni, s. o 100 päevamäära, seega on põhjendatud määrata B.J-ile üldkasuliku töö ajaks 66 tundi.

§ 69

lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud. Tähtaja määramisel arvestas kohus, et selleks tähtajaks jõuab süüdimõistetu igal juhul üldkasuliku töö teha, s. o kolme tasumata rahalise karistuse päevamäära kohta üldkasuliku töö neli tundi. Kohus määrab üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 30. september 2011.

§ 69

lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule. Sellest tulenevalt on põhjendatud allutada B.J üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kuni

1. september 2011 käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx. 2.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kuludes Asja kohtus menetlemisel menetluskulusid ei esinenud. 2.
3. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
4. peatüki §-des 383 –
5. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Toomas Lillsaar Kohtunik