Kriminaalasi nr.1-09-16548Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg
- aprillil 2011.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-16548 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Prokurör Sergei Travnikov Asja läbivaatamise kuupäev 11.04.2011 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid A.B tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu A.B, isikukood XXX viibib XXX Kaitsja Vandeadvokaat Arvo Suuban Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta A.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Arvo Suubani taotlus riigi õigusabi osutamise kulude osas summas 57,53 eurot. Välja mõista A.B-lt kriminaalmenetluse kulud 57,53 eurot kaitsjatasu. A.B tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr.
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „A.B 1-09-16548 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 10.03.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.B tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. A.B tunnistati süüdi 19.10.2009 Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 28.04.2009 otsusega mõistetud karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 05.01.2010 ja lõpp 05.05.
- Kinnipidamisasutuses A.B kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul teda ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel soovib kinnipeetav asuda elama tuttava S.JXXX juurde aadressil xxx, kuid elamispind ei kuulu nimetatud isikule ja ta ei ole õigustatud isik A.B-le elamispinda lubama. Kinnipeetaval on võimalus taotleda Jõgevamaa omavalitsuselt sotsiaaleluruumi. Kinnipeetaval on põhiharidus. Eriala puudub. Enne vangistust tegi juhutöid. Pikaajaline töökogemus puudub. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. Vanglas tööga hõivatud ei ole. Sotsiaalprogrammides osalenud ei ole.Enne vangistust täheldatud alkoholi liigtarvitamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru Vangla taotlust A.B tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Kriminaalhooldaja leiab, et uue kuriteo toimepanemise risk A.B poolt on olemas. Peamisteks riskifaktoriteks toob kriminaalhooldaja: - kindla töö- ja elukoha puudumist - lähivõrgustiku toetuse puudumist - suhtlusringkonna kriminaalse tausta - väljakujunenud kuritegeliku ja hoolimatu elustiili ja alkoholi kuritervitamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et A.B tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. A.B on 10 korda karistatud kriminaalkorras (valdavalt varavastaste kuritegude eest) ja neljas reaalne vangistus kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning katseajal taas pani toime uue kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Enne vangistust kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. 2 Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töö- ja elukoht, mis raskendaks toimetulekut ja kriminaalhooldusalase järelevalve teostamist. Seega võib järeldada, et A.B puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, kriminaalhoolduse teostamine ei ole võimalik süüdimõistetul alalise elukoha puudumise tõttu. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada eriala ja osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Kinnipeetaval on väljakujunenud kuritegelik ja hoolimatu elustiil ning ka vangistust ei võta ta kui karistust. Vangistuse ajal ei olnud A.B hõivatud tööga või muu resotsialiseeriva tegevusega ega oma käitumisega üles näidanud soovi muuta oma käitumist tulevikus. Kinnipeetav ei kahetse oma tegusid ning ei teadvusta endale tegude tagajärge. Arvestades, kuriteo korduvust ja iseloomu ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu A.B vabastamata temale Tartu Maakohtu 19.10.2009 a. kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma/allkiri/ Ärakiri õige №oremreferent Kohtumäärus jõustus 26.04.2011 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.