KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2011, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-13677 Kohtukoosseis Urmas Reinola, Julia Katškovskaja, Paavo

§ 25lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Apellatsiooni esitaja Harju Maakohtu 5.

jaanuari 2011 otsus lühimenetluses Süüdistatav S.N, ik: XXX, vene keel, XXXXX XXXXXXXXX XXXXXXX, XXXXXXXXXXXXX, eluk XXXXXXXXX X-XX XXXXXX, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 9l korral, sh viimati Harju Maakohtu 04.06.2009 otsusega KarS §

§ 25

lg 2 järgi vangistusega 4 kuud, vabanes 02.10.2009, väärteokorras karistatud 37 korral, tõkend vahistamine. RESOLUTSIOON Jätta S.N-i apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: 1. Harju Maakohtu 05.01.2011 otsusega lühimenetluses tunnistati S.N KarS §

§ 25lg 2 järgi süüdi ja karistati 9 kuulise vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 sätte kohaldamisega loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka kinnipidamisaeg 7 päeva ja karistusaja alguseks 09.12.2010, millest alates kuulub kandmisele vangistus 5 kuud 23 päeva. Kohtuotsusega mõisteti S.N-ilt riigituludesse välja sundraha 417,03 eurot, kaitsjatasu 153,40 eurot ja koopiakulud 7,48 eurot. 2. S.N oli kohtu alla antud KarS §

KarS § 25 lg 2 järgi süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, 28.04.2010 kella 1 16.20 paiku Tallinnas XXXXXXXXX XX asuvast H. OÜ-le kuuluvast H. kauplusest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe paari teksapükse maksumusega 149 krooni, pani need omale jalga, möödus kassast ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegu lõpuni, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt; selles, et tema isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, 10.05.2010 kella 10.39 paiku Tallinnas, XXXXXXXX XXX XX M. OÜ-le kuuluvast M. kauplusest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe õhuvärskendaja Air Wick maksumusega 29.90 krooni, kolm Air Wick balloonis maksumusega 79.90 krooni/tükk kogumaksumusega 239.70 krooni, kaks pakki kohvi Lavazza maksumusega 88.90 krooni/pakk, kogumaksumusega 177.80 krooni, 0,329 kg Rakvere singivõiet maksumusega 109 krooni/kilo, kogumaksumusega 35.85 krooni, 0,548 kg kuumsuitsupõske maksumusega 56.90 krooni/kilo, kogumaksumusega 31.15 krooni, 0,318 kg kuumsuitsupeekonit maksumusega 78.90 krooni/kilo kogumaksumusega 24.45 krooni, kaupa kogumaksumusega 538.85 krooni, peitis need endaga kaasasolnud kilekotti, möödus kassast ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegu lõpuni, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt; selles, et tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, 28.05.2010 kella 16.40 paiku Tallinnas, XXXXXXXXX XX asuvast S. AS-ile kuuluvast S. kaubamajast võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaheksa pakki teed Gurmans maksumusega 192 krooni/kaks pakki, kogumaksumusega 768 krooni; kaks konservkarpi silmusid kogumaksumusega 126 krooni; neli pakki juustu kogumaksumusega 100 krooni; kaks pakki juustu kogumaksumusega 47 krooni; ühe paki seljakarbonaadi maksumusega 54.67 krooni; ühe paki seljakarbonaadi maksumusega 56.21 krooni; ühe paki sinki maksumusega 53.58 krooni; ühe paki vorsti maksumusega 33.81 krooni; ühe paki vorsti maksumusega 31.61 krooni, kaupa kogumaksumusega 1270.88 krooni, peitis need endaga kaasasolnud kilekotti, möödus kassast ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegu lõpuni, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt; selles, et tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, 16.07.2010 kella 21.42 paiku Tallinnas, XXXXXXXX XXX XX A. AS-ile kuuluvast M. kauplusest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe 0,5-liitrise pudeli Saaremaa vee maksumusega 5.60 krooni, kahed kooritud krevetid maksumusega 99 krooni/pakk, kogumaksumusega 198 krooni, üheksa hambapastat Sensodyne maksumusega 84 krooni/tuub, kogumaksumusega 756 krooni, üheksa hambapastat Kiire Lee maksumusega 59.90 krooni/tuub, kogumaksumusega 539.10 krooni, ühe paki rohelise tee puru maksumusega 37.90 krooni, kaks purki õiemett maksumusega 86 krooni/purk, kogumaksumusega 172 krooni ja kaks pakki lahustuvat kohvi Jacobs maksumusega 57 krooni/pakk, kogumaksumusega 114 krooni, kaupa kogumaksumusega 1822.60 krooni, peitis need endaga kaasasolnud kilekotti, möödus kassast ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegu lõpuni, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt; selles, et tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, 17.07.2010 kella 13.45 paiku Tallinnas, XXX XX X asuvast R. AS-ile kuuluvast R. kaubahallist võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks pakki kohvi Jacobs Krönung kogumaksumusega 109.60 krooni, ühe paki kohvi Kulta Katrina maksumusega 45.90 krooni, kaks pakki kohvi Luxus kogumaksumusega 102.80 krooni, kümme pakki teed Gurmans kogumaksumusega 629 krooni ja neli pakki teed Tetley kogumaksumusega 155.60 krooni, kaupa kogumaksumusega 1042.90 krooni, peitis need endaga kaasasolnud kilekotti, möödus kassast ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegu 2 lõpuni, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt.

1. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav. Apellatsioonis vaidlustatakse mõistetud karistust ja taotletakse selle lühendamist 3 päeva võrra põhjendusel, et apellant saaks koos endise tööandjaga 28.05.2011 viibida objektil ja tutvuda algusest peale maja projektdokumentatsiooniga. Samuti taotleb apellant pikendada temalt kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
2. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks.
3. Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
4. oktoobri 2007 kohtumääruses nr 3-1-55-07 märkinud, et kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb (RT III 2007, 36, 288).
5. Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning S.N ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi. Kuriteo toimepanemise asjaolude kohta süüdistatav ütlusi anda ei soovinud, tunnistas oma süüd. Seega oli esimese astme kohtus tagatud tema õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada.
6. Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on KarS § 56 lähtuvalt arvestanud karistuse mõistmisel toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Karistusregistri teatisest (tlk 172-181) nähtub, et S.N on varem karistatud varguste eest, seega on tema puhul tegemist isikuga, kes on varem vargusi toime pannud. Käesolevast kriminaalasjast nähtub, et S.N pani kolme kuu jooksul toime viis varguse katset, seega on tema puhul tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Karistust mõistes on maakohus arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid- süü puhtsüdamlikku ülestunnistamist ja kahetsust. Vabanenud 02.10.2009 vanglast, pani S.N aga juba kuue kuu möödudes toime uue kuriteo, seejärel lühikeste ajavahemike järel veel neli kuritegu, mis andis maakohtule põhjendatud aluse arvata, et süüdistatav ei ole endale varasematest karistusest järeldusi teinud ja kuritegelik käitumine on kujunemas talle elustiiliks. Toimikust nähtuvalt on süüdistataval probleeme narkootikumidega. Süüdistatav hoidus kohtust kõrvale, olles seega isikuks, kes ei sobi kriminaalhooldusele, mistõttu on põhjendatud karistada teda reaalse vangistusega. Arvestades sooritatud kuritegude arvu ja mõistetud karistust, mida vähendati lühimenetluse sätete kohaselt ühe kolmandiku võrra, ei ole alla sanktsiooni keskmist määra jääv vangistus raske karistus ja vastab S.N-i teosüüle. 3 Kohtukolleegiumi arvates oleks kergema karistuse kohaldamine S.N-i suhtes vastuolus kohtupraktikaga, kuivõrd tema käitumises väljendub ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Seda seisukohta kinnitab S.N-i enda käitumine, kes pani uued kuriteod toime lühikese ajavahemiku jooksul, vaatamata sellele, et teda peeti peale varguste toimepanemist kinni. Vangistuse lühendamiseks apellatsioonis märgitud 3 päeva võrra seaduslikud alused puuduvad. Nähtuvalt kohtuistungi protokollist S.N ei tööta, mistõttu tuleb apellatsioonis esitatud põhjendust vangistuse lühendamiseks lugeda paljasõnaliseks ja põhjendamatuks. Seega ei viita apellant ühelegi asjaolule, mida maakohus oleks jätnud tema karistamisel ebaseaduslikult arvestamata ning neid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga selles, S.N saab mõjutada hoiduma vähemalt mõneks ajaks kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistuse kohaldamisega, mis peab olema rangem kui eelmine karistus. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohtukolleegium, et alates 09.12.2010 ärakandmisele kuuluv karistus - vangistus 5 kuud 23 päeva on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga ja selle lühendamiseks 3 päeva võrra seaduslikud alused puuduvad.
7. Vastuseks apellatsioonis esitatud taotlusele S.N-ilt kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks märgib kohtukolleegium, et KrMS § 424 kohaselt mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Eelnevast nähtub, et rahaliste nõuete ajatamise küsimuse otsustamine on ainult maakohtu täitmiskohtuniku pädevuses ning selle küsimuse lahendamine on võimalik vaid pärast kohtuotsuse jõustumist. Seega puuduvad ka ringkonnakohtul volitused menetluskulude tasumise ajatamiseks. Kui süüdistatav S.N jätkuvalt leiab, et tal on mõjuv põhjus menetluskulude tasumise ajatamiseks, siis on tal õigus pöörduda vastavasisulise avaldusega elukohajärgse maakohtu täitmiskohtuniku poole. Lisaks sellele selgitab kohtukolleegium, et apellatsiooni läbivaatamine istungimenetluses tooks apellatsiooni rahuldamata jätmise korral süüdistatavale S.N-ile kaasa täiendavad kulud määratud kaitsja tasude osas, suuruses üle 60 euro, mis tuleks välja mõista S.N-ilt . Kohtukolleegium leiab, et see ei ole apellandi huvides.
8. Eeltoodud põhistusel leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 2 jätta läbi vaatamata. Urmas Reinola Julia Katškovskaja Paavo Randma 4