S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohtuväline menetleja: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus Kaebuse esitaja: P.D, ik: XXX, elukoht: XXX. V™S § 120 korras 1. Jätta P.D kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 11.08.2011 otsusele nr 2317,11,007070 P.D karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 11.08.2011 otsus nr 2317,11,007070 P.D karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks muutmata.
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et menetlusalune isik 21.07.2011 kell 04.35 Tammsaare teel Tallinnas juhtis mootorsõidukit Ford Sierra registreerimismärgiga XXX juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,56 mg/l, millega rikkus LS § 69 lg 5 sätteid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles palus vaidlustatud otsus üle vaadata, sest puuduvad eelnevad karistused. On alati püüdnud korrektselt täita liiklusseadust. Taotleb juhtimisõiguse äravõtmise täitmist edasi lükata kolmeks kuuks ning plaanib sõita tööle välismaale, et tasuda määratud rahatrahvi. Kohtuvälise menetleja antud kirjalikus vastuses on kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et menetlusalune isik pani toime enamohtliku väärteo. Menetlusalusel isikul tuvastati alkoholi sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,61 mg/l, millest arvati maha laiendmääramatus 0,05 mg/l ja tulemuseks saadi 0,56 mg/l. Seega on tegemist mootorsõiduki juhile lubatud alkoholipiirmäära ületamisega väljahingatavas õhus. Kohtuväline menetleja lähtus otsuse tegemisel KarS § 56 sätetest, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse määramisel on arvestatud karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumisega. Isik, kellele on välja antud mootorsõiduki juhtimise õigus, on teadlik nii liiklusreeglite nõuetest kui ka liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Kuivõrd kaebuse kohaselt on menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes on alati püüdnud korrektselt täita liiklusseadust, sellisel puhul peab menetlusalusele isikule olema väga hästi teada, et liiklusnõuetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda võib halvendada tema majanduslikku olukorda. Olles taolisest riskist teadlik, peab isik ise valima sellise käitumisviisi, et tema majanduslik olukord ei halveneks määratava rahatrahvi ega juhtimisõiguse ära võtmise tõttu. Selline teadmine ei ole aga menetlusalusele isikule soovitud mõju avaldanud ega sundinud teda hoiduma väärteo toimepanemisest. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud liiklusalase väärteo iseloom näitab ilmselgelt tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja enda ning kaasliiklejate elule, tervisele ja varasse. Seisundis, kus lubatud alkoholi piirmäär väljahingatavas õhus oli ületatud, võttis menetlusalune isik teadlikult riski. Teatavasti on risk võimalik oht, igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Mootorsõiduki juhtimine seisundis, kus lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu ja vastab koosseisule. Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ning ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. P.D käitumises LS § 224 lg 2 objektiivsete väärteo tunnuste esinemine on tõendatud 21.07.2011 koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja alkomeetri näidu väljatrükiga, mille kohaselt tuvastati 21.07.2011 kella 04.44 – 04.50 ajal menetlusaluse isiku ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus tõendusliku alkomeetriga, mille lõplik lugem oli 0,61 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,56 mg/l. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et arvestades menetlusalusele isikule määratud karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke on igati põhjendatud P.D karistamine antud rikkumise eest rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, so 860 eurot ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 6 kuuks. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina 2 on politsei kohustatud kõigile liiklejatele näitama, et liiklusnõuete eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karmilt karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on lisaks õiguskorra kaitsmise huvidele ka menetlusaluse isiku mõjutamine edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku teo ohtlikkust ja süü suurust arvestades ei saa menetlusalusele isikule väärteoasjas tehtud otsusega määratud karistust kergendada. Eelpooltoodut arvestades on kohtuväline menetleja seisukohal, et vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus ning palub jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, sellele lisatud lisadega, kohtuvälise menetleja kirjaliku arvamuse ja kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 ületavas ulatuses ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,61 +/- 0,05 mg/l, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,56 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on sätestatud rikkumise keskmist määra ületav. Esitatud kaebuses on vaidlustatud lisakaristust ja taotletud lisakaristuse edasilükkamist kolme kuu võrra. Kohus asub seisukohale, et kehtiva väärteomenetluse redaktsiooni kohaselt ei ole seadusandja lisakaristuse täitmisele pööramise edasilükkamise võimalust ette näinud nagu ei ole ette nähtud ka juhtimisõiguse kui põhikaristuse täitmisele pööramise edasilükkamist. Kehtiv V™S § 209 sätestab vaid rahatrahvi ja aresti täitmisele pööramise edasilükkamise võimaluse. Seega puudub kaebuse rahuldamiseks seaduslik alus. Juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamisel peab isik seda karistust ise täitma, so loobuma sõiduki juhtimisest kohtuvälise menetleja või kohtu otsusega määratud tähtaja jooksul, loovutades juhiloa 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest juhiloa välja andnud asutusele. Mis puudutab põhikaristuse määra, siis leiab kohus, et rahatrahv 215 trahviühiku ulatuses on täiesti vastav kaebuse esitanud isiku süü suurusele ning menetlusalusel isikul tuvastatud lubatud alkoholipiirmäära ületamise määrale, mis ületab LS § 224 sätestatud määra keskmist määra. Seetõttu on kohus seisukohal, et igasugune alus määratud põhikaristuse kergendamiseks puudub ning arvestades väärteo toimepanemisel menetlusaluse isiku poolt alkoholipiirmäära ületamise määra, sellest tulenevat mootorsõidukijuhist liikleja suurt ohtlikkust nii väärteo toimepanija enese kui ka teiste liiklejate suhtes, on põhikaristus võrdeline menetlusaluse isiku süü suurusega. Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas leiab kohus, et senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust. Riigikohus on senistes lahendites asunud üheselt seisukohale, et sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja 3 materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Asjaolu, et menetlusalune isik ise viis end seisundisse, mis piirab tema taju ümbritsevast või ajast ja kohast, ei ole kohtu arvates sellise puudena arvestatav, kuivõrd menetlusaluse isiku selline seisund on mööduv. Kohus asub seisukohale, et arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise iseloomu, samuti isiku süü suurust, so lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurust, siis oli vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine ettenähtud sanktsiooni keskmises määras täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu. Kohus asub seisukohale, et juhtimisõiguse vajalikkus ja olemasolevad rahalised kohustused ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusele isikule oli juhtimisõiguse vajalikkus teada ka inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal. Samuti oli menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, teadlik sellest, et tema enese väär käitumine liikluses võib esile kutsuda tema suhtes piiranguid ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord ei halveneks ja senine elulaad säiliks. Tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise määr viitab sellele, et isik oli enne sõidukit juhtima asumist tarvitanud suhteliselt suures koguses alkoholi ning kaebuse esitaja vanust arvestades võiks eeldada, et see ei olnud talle esimene kord alkoholi tarvitada. Seega ei ole kaebuse esitajale alkoholi tarvitamine võõras ja alkoholi mõju organismile ei tohiks olla kaebuse esitanud isikule ootamatu ja üllatuslik. Alkoholi tarvitamise järgselt sõiduki juhtima asumine saab olla vaid teadlik ja tahtlik käitumine. Sellest saab järeldada, et kaebuse esitanud isik on viinud end teadlikult seisundisse, millises ta on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik, samuti olles ohtlik kõrvaliste isikute varale ning kohtu arvates tuleb selline isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Kaebuse esitanud isiku ohtlik käitumine näitab kohtu arvates isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks edasise elu korraldamisel endisel viisil, samuti näitab selline käitumine tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest 23.04.2011, so 3 kuud varem ning isikul oli värske kogemus väärteokaristuse osas olemas. Väärteoasja materjalidest saab järeldada, et alkoholi tarvitamine ja seejärel alkoholi mõju all olles sõiduki juhtimisele asumine oli kaebuse esitanud isiku jaoks teo toimepanemise hetkel olulisim ja ainus õigeks loetud käitumisakt. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitanud isiku suhtes kohaldatud lisakaristuse määr, arvestades lubatud alkoholipiirmäära ületamise määra ja varasema väärteo eest määratud karistuse olemasolu, on kooskõlas kaebuse esitanud isikule inkrimineeritud süü suuruse ja kaebuse esitanud isiku isikuga ning alus vaidlustatud otsuse lisakaristuse osas tühistamiseks või muutmiseks puudub. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.