← Eesti

1-11-11805/3

Kriminaalasi nr 1-11-11805 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2011. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-11805 (11260104657) Kohtuni

§ 329

järgi Prokurör Liane Peets Süüdistatav B.V Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel-vene keel, põhiharidus, töötab Soomes, kriminaalkorras karistatud: 1) 11.10.

  1. a Tartu Maakohtus KarS § 424 järgi 6 k vangistust, juhtimisõigus ära võetud 1 aastaks, 2) 30.12.
  2. a Tartu Maakohtus KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi 1 kuu vangistust, § 68 lg 1 alusel karistus 29 p vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga, 3) 14.10.
  3. a Tartu Maakohtus KarS § 424 järgi, lõplik karistus § 65 lg 2 alusel 10 k 29 p vangistust, juhtimisõigus ära võetud 2 aastaks, väärteokorras karistatud, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada B.V KarS §

§ 329järgi ning Kar

S § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Sisse nõuda B.V-lt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 210 (kakssada kümme) eurot; 1/3 2) kaitsetasu 57 (viiskümmend seitse) eurot 54 senti vandeadvokaat Aivar Hindi poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 (üks) kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks

  1. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskuludena kaitsjale välja makstud tasu õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ning sõidukulu eest, kokku summas 46,58 eurot, jätta riigi kanda. Kohustada B.V ilmuma vangistuse kandmiseks Tartu vanglasse (Turu 56 Tartu linn) hiljemalt
  2. detsembril 2011.a kell 10.
  3. Karistuse algust arvestada süüdimõistetu vangistuse kandmisele ilmumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Käesolevas kriminaalasjas on B.V-le süüdistus esitatud selles, et tema 22.10.2011 kella 15:10 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Tallinn–Tartu–Võru-Luhamaa maantee 135-ndal kilomeetril juhtis mootorsõidukit Citroen C4 registreerimismärgiga 501MGL, olles alkoholijoobe seisundis, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 0,96 mg/l koht. Sellega pani B.V toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle on käesolevas kriminaalasjas süüdistus esitatud selles, et B.V, olles 14.10.2009 karistatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 424 järgi 10 kuud ja 29 päeva vangistusega ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks, 22.10.2011 kella 15:10 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Tallinn–Tartu–Võru-Luhamaa maantee 135-ndal kilomeetril, olles alkoholijoobes, s o seisundis, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 0,96 mg/l ning omamata vastava kategooria juhtimise õigust, juhtis mootorsõidukit Citroen C4 registreerimismärgiga 501MGL, hoidudes eelnimetatud teoga kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest. Sellega pani B.V toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS §

§ 329järgi toimepandud kuriteo eest Kar

S § 63 lg 1 alusel taotles prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 1 aasta vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda B.V kinnipidamiskohta saabumisest. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt 2/3 kehtivatele määradele. KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendab kohus sundraha suurust poole võrra. Kaitsja taotles menetluskuludest kaitsetasu seda osa, mis on seotud tema kohalejõudmisega Tartust Jõgevale, riigi kanda jätmist. Prokurör taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendatud. Tasu, mis on kaitsjale makstud riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ja õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulude eest, tuleb jätta riigi kanda, kuna kehtiva korra kohaselt riigi õigusabi korras kaitsja määramisel puudub süüdistataval võimalus kaasa rääkida või avaldada arvamust otsustuse üle, millega talle määraratakse Jõgeval menetlustoimingu läbiviimiseks kaitsja teisest linnast (antud juhul Tartust), millega kaasneb täiendavaid kulusid käesoleval juhul 46,58 eurot. Nimetatud kulusid ei kaasneks, kui kaitset teostaks samast linnast määratud kaitsja. Antud olukord seab ilmselgelt need süüdistatavad põhjendamatult halvemasse olukorda, kui need, kellele osutavad õigusabi samas linnas paiknevad õigusabi osutajad. B.V palus määrata vanglasse ilmumise aeg selliselt, et tal oleks võimalik korraldada enne vangistusse asumist enda tööasjad ja vajalikud dokumendid. Prokurör taotlusele vastu ei vaielnud, kuid leidis, et kohtuotsuse täitmise tagamiseks tuleks B.V suhtes kohaldada tõkendit elukohast mittelahkumiseks. Kaitsja vaidles tõkendi kohaldamise taotlusele vastu. Kohus leiab, et käesolevalt puudub vajadus B.V suhtes tõkendi kohaldamiseks. Kohtueelses menetluses tõkendit kohaldatud ei ole ja B.V on ilmunud menetleja kutsel, määratud ajaks. Kohtunik 3/3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.