4-10-1592 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2011.a Narva, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-10-1592 Kohtunik Mari-Liis Avikson Väärteoasi M.E kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Mihhail Denissov`i 30.04.2010.a otsusele väärteoasjas 2330,10,003246 22 Kvalifikatsioon liiklusseaduse (LS) § 74 lg 2 Kaebuse esitaja M.E (isikukood xxx, elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodanik; töökoht puudub) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet; Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskond Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 132 p 1; § 133 -135 ja § 155-156, KarS § 66 lg 2, 3 kohus otsustas: Jätta M.E kaebus rahuldamata ja Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Mihhail Denissov`i 30.04.2010.a otsus 22 väärteoasjas nr 2330,10,003246 M.E karistamises LS § 74 lg 2 järgi rahatrahviga 68 (kuuekümne kaheksa) trahviühiku ulatuses, s.o. 4080 (neli tuhat kaheksakümmend) krooni ehk 260 (kakssada kuuskümmend) eurot ja 76 senti ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 (üheks) kuuks muutmata. Määrata M.E-le KarS § 66 lg 2,3 alusel rahatrahvi 4080 (nelja tuhande kaheksakümne) krooni ehk 260 (kahesaja kuuekümne) euro ja 76 senti tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul 340 (kolmesaja neljakümne) krooni ehk 21 (kahekümne ühe) euro ja 73 sendi kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber
- Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Viru Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud, menetluse käik 30.04.2010.a Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Mihhail Denissov`i otsusega väärteoasjas nr 2330,10,003246 karistati M.E LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 68 trahviühiku ulatuses, s.o 4080 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Otsuse kohaselt on antud väärteoasjas Andrei Kanev koostanud 05.04.2010.a väärteoprotokolli, mille kohaselt M.E 05.04.2010.a kl 15.44 Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa, 8 km juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 33 km/h võrra, sõites kiirusega 106 +/- 3 km/h. Menetlusalune isik rikkus seega Liikluseeeskirja (LE) § 126 p 3 nõudeid, pannes sellega toime 22 väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 74 lg 2 järgi. M.E esitas eelnimetatud otsuse peale 20.05.2010.a Viru Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada Ida Prefektuuri 06.04.2010.a otsuse väärteoasjas nr 2330,10,003246 ning teha uue otsuse. Kaebuse kohaselt ei ole kaebuse esitaja määratud rahatrahviga nõus, kuna leiab, et rahatrahvi summa on liiga suur. Ta juhib tähelepanu ka asjaolule, et üle ühe aasta jooksul ei ole tal teisi rikkumisi. LS § 7422 lg 4 järgi lisakaristusena määratud juhtimisõiguse 1 kuuks äravõtmine on tema olukorda tööturul halvendav, kuna praegusel hetkel on ta tööotsija ning töökohtadel, millistele on ta kandideerinud nõutakse B kategooria juhiloa olemasolu. Seoses ülaltooduga taotleb ta määratud karistuse ümbervaatamist ja leevendamist. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles palub tungivalt jätta jõusse kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristus, kuna ta on varem korduvalt pannud toime liiklust ohustavaid väärtegusid. Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud M.E kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Mihhail Denissov`i 30.04.2010.a otsusele väärteoasjas nr 2330,10,003246 ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis M.E Audi A6 05.04.2010.a kl 15:44 2
(4)Ida-Virumaal, Vaivara vallas, Narva-Narva-Jõesuu 8. km liikudes Narva-Jõesuu suunas liiklusmärgi nr 351 (70 km/h) alal kiirusega 106 km/h +/- 3 km/h, ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 33 km/h. LE § 126 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest. M.E väärteoprotokolli teokirjeldusele vastava teo toimepanemist ja LE § 126 p 3 nõuete rikkumist vaidlustanud ei ole. Mõõtmise kohta on koostatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll (tl 3), mille kohaselt teostas mõõtmise erialaselt pädev mõõtja taadeldud mõõteseadmega (Stalker DSR 2X DP0096678 antennid KC031313, KR009136, mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-09/00140)). Väärteoasjast ei nähtu mõõtmisel kohase mõõtemetoodika mittejärgimist. Kuivõrd väärteoasjast ei nähtu mistahes asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse kahelda mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuses mõõteseaduse § 5 mõistes, loeb kohus tõendatuks 22 M.E käitumises LS § 74 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsete tunnuste esinemise. Rikkumise tunnistamisest tulenevalt saab lugeda tõendatuks ka selle toimepanemise 22 vähemalt hooletusega, teiste süü vormide esinemist väärteoasja materjalidest ei nähtu. LS § 74 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemise tõttu ning teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavate asjaolude puudumise eeldatavuse tõttu on olnud 22 kohtuvälises menetluses põhjendatud M.E karistamine LS § 74 lg 2 järgi. 22 LS § 74 lg 2 kohaselt on mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetrit tunnis karistatav rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. M.E-le määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse hindamisel üld- ja eripreventiivsed eesmärkidest. Kohtuväline menetleja on märkinud, et karistust kergendavaks asjaoluks on väärteoasjas menetlusaluse isiku poolt oma süü tunnistamine ja juhtunu kahetsemine ning on karistanud M.E rahatrahviga 68 trahviühiku ulatuses, s.o 4080 krooni. Kohus on seisukohal, et sellise karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse mõistmise alustega ning karistuse muutmiseks puudub alus. M.E on korduvalt varasemalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, sh liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest 11-l korral, mida peab arvestama karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamisel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on karistada teda sanktsiooni ülemmäära lähedase karistusega. Arvestades karistust kergendava asjaolu esinemist on kohtuväline menetleja põhjendatult määranud karistuse alla 75 trahviühikut, s.o 68 trahviühikut. Kohus leiab, et käesoleval juhul on ka lisakaristuse kohaldamine eripreventiivsete karistuse eesmärkide saavutamiseks igati põhjendatud, sest liikluseeskirjad on kehtestatud selleks, et tagatud oleks kõigi liiklejate turvalisus ning lubatust oluliselt kiiremini sõites on tegemist olukorraga, kus vähimagi mitteetteaimatava takistuse puhul ei ole paljude kaasliiklejate turvalisus 22 enam tagatud. LS 74 lg 2 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. M.E-lt on kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt võetud juhtimisõigus ära minimaalmääras, s.o üheks kuuks, mis arvestades tema poolt toimepandud liiklusalaste väärtegude arvu on igati põhjendatud ning tühistamisele ei kuulu. Kaebuse esitaja poolt välja toodud põhjus, et ta juhtimisõiguse äravõtmine halvendab tema 3
(4)olukorda tööturul, kuna ta on tööotsija ning töökohtadel, kuhu ta on kandideerinud nõutakse B kategooria juhiloa olemasolu ei ole selliseks põhjuseks, mis annaks aluse lisakaristuse tühistamiseks. Ka Riigikohus on enda otsuses nr 3-1-1-26-10 asunud seisukohale, et töökoha kaotamise võimalus ei ole iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Kohus leiab, et selline Riigikohtu seisukoht on kohaldatav ka käesolevale olukorrale, kus kaebuse esitaja otsib alles tööd. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et M.E kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Ida Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Mihhail Denissov`i 30.04.2010.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,10,003246 22 M.E karistamise kohta Liiklusseaduse § 74 lg 2 alusel rahatrahviga 68 22 trahviühiku ulatuses, s.o 4080 krooni ja § 74 lg 4 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks muutmata. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus määrata mõjuvatel põhjustel rahatrahvi tasumise ositi. Arvestades seda, et M.E ei oma töökohta ning tegeleb tööotsimisega, leiab kohus, et tegemist on selliste mõjuvate põhjustega, mis annavad aluse määrata rahatrahvi tasumise ositi ühe aasta jooksul. Mari-Liis Avikson kohtunik 4
(4)