4-10-2998/12

Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 4-10-2998 Otsuse kuupäev 04.02.2011 Kohtunik Kohus Kohtuistungi sekretär Kohtuasi Vaidlustatud lahend Tiit Kullerkupp Viru Maakohus Rakvere kohtumaja Merle Kaegas G.B väärteoasi KarS § 262 järgi Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna 13.08.2010 otsus väärteoasjas nr 2590, 10, 004697 Kohtumenetluse pooled Kohtuväline menetleja Ida Prefektuur, esindaja Ave Uue Menetlusalune isik G.B, isikukood xxx, Elukoht xxxx G.B Kaebuse esitaja Arutas asja avalikul kohtuistungil 04.02.2011 RESOLUTSIOON: Jätta G.B kaebus rahuldamata ja kaevatav otsus muutmata. KrMS § 175 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel Mõista välja G.B-lt riigituludesse menetluskulu – tunnistaja sõidukulu 24.73 eurot. Menetluskulu tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse- nimi, 4-10-2998, menetluskulu. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Tähtaegselt tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisele järgnevast päevast, so hiljemalt 11.02.

1. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 28.02.2011.a. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjalikult kassatsiooni Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast mil otsus oli poolele kättesaadav, so hiljemalt 31.03.
2. V™S § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1 Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere Politseijaoskonna Rakvere Konstaablijaoskonna piirkonnavanem Tiit Jõgi otsusega nr. 2590,10,004697 13.08.
3. tunnistati G.B süüdi KarS § 262 järgi ja määrati karistuseks rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses summas 2400.00 krooni. Otsusest nähtub, et G.B 26.07.2010 kl 19.43 xxxx olles alkoholijoobes urineeris avalikus kohas, oma tegevusega solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Märgitakse, et väärtegu on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega, tunnistaja M Te ütlustega ja indikaatorvahendi kasutamise protokolliga. Kaebuses palub, G.B otsuse tühistada kuna ta pole väärtegu toime pannud, tema kohta on antud valeütlusi. Kohtuvälise menetleja seisukohast kaebuse kohta nähtub, et palutakse jätta otsus muutmata. G.B kohtus antud ütlustest nähtub, et 26.07.2010 läks xxxx Xxxx pubi terassile vihmavarju, seisis terrassil umbes 15-20 minutit, oli eelnevalt joonud paar õlut, pubis midagi ei tellinud, kohale sõitis politseipatrull, ta kutsuti politseiautosse mõõdeti joovet, väideti, et baaridaam süüdistab teda pubi terrassil urineerimises, koostati väärteoprotokoll. Ta kinnitab, et ei urineerinud, vaid lihtsalt seisis terrassil. Ta väidab, et tunnistaja (baaridaami) ütlused pole usaldusväärsed, baaridaam ei saanud näha mida ta terrassil tegi. Terrass ja baariruum on eraldatud ukse ja akendega, ta seisis terrassil u 20 meetri kaugusel uksest seljaga ukse poole, baaridaam ei saanud läbi akende nii kaugele näha. Ta kuulis oma tuttavalt, baari omanikult R P, et selle baaridaamiga on varemgi arusaamatusi olnud. Tunnistaja M Te ütlustest nähtub, et 2010 suvel asendas ta kahel nädalal sõbrannat ja töötas Xxxx pubis, tööandjaks oli pubi omanik L F, teab ka R P, kes on F elukaaslane. Ta mäletab G.B kui isikut, kes sageli külastas Xxxx pubi, 26.07.2010 tuli G.B pubisse, palus luba oodata sõpra, istus terrassil laua taha, mis on pubi uksest 3 m kaugusel. Teisi kliente teenindades möödus ta G.B lauast ja nägi, et viimane magab laua taga pea kätel, ta palus G.B lahkuda, kui viimane vastas- ma löön su maha. Mõni aeg hiljem nägi ta G.B terrassil, 3 meetri kaugusel pubi uksest urineerimas, ta nägi seda ukse juurest seega 3 meetri kauguselt, nägi, et G.B „seisis jalad harkis ja tuli kusejuga“. Ta ütles G.B-le, et WC on ka olemas, G.B vastas „mis mul sellest“. Ta informeeris juhtunust telefoni teel pubi omanikku, viimane soovitas kutsuda politsei mida ta ka tegi. Hiljem valas terrassil urineerimise kohale politseiniku soovitusel seebivett. Osa kliente, sealhulgas lapsed nägid urineerimist, osa kliente ka lahkus sel põhjusel. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et 26.07.2010 kell 20.00 tuvastati G.B alkoholijoove 1,04 mg/l. V™S § 132 lg 1 ja 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. KarS § 262 näeb ette vastutuse avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest. Kaitstavaks õigushüveks on tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelised suhted ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi kohustusi. Avalik toitlustusasutus on kahtlemata avalik koht, kuna sinna on ligipääs kõikidel isikutel. Urineerimine avalikus kohas on ühiskonnas väljakujunenud kombeid ja kohtupraktikat arvestades avaliku korra rikkumine. Antud juhul häiriti sellise tegevusega pubi töötajat ja mitmeid kliente. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku G.B süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks tunnistaja M Te ütluste ja G.B alkoholijoobe tuvastamise protokolliga. 2 Kohus ei pea usaldusväärseiks G.B ennastõigustavaid ütlusi kuna need on kummutatud tunnistaja üksikasjaliste ütlustega millede usaldusväärsuses kohtul pole põhjust kahelda. Tõendatud on, et G.B oli 26.07.2010 alkoholijoobes ning seetõttu kas ei suuda anda toimunu kohta õigeid ütlusi või ei suuda kriitiliselt hinnata enda tegevust. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. V™S §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kohtueelne menetlus on läbiviidud väärteomenetlusõigust järgides, kaevatav otsus on põhjendatud ja seaduslik. KarS § 262 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti. Menetlusalusele isikule G.B-le on KarS § alusel määratud rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, s.o. 2400 krooni, mis on vähem, kui ettenähtud sanktsiooni keskmine määr. Kohus leiab, määratud karistus vastab G.B süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Mõistes varem korduvalt alkoholitarvitamisega seonduvaid väärtegusid toime pannud G.B-le karistuse kergema karistusliigi keskmisest madalamas määras, pole kohtuväline menetleja karistanud teda liiga karmilt. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes V™S § 97-103, 123- 131, 132 p 1, 133-135, 155-158, 135 on kohus seisukohal, et kaebuse esitaja G.B kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus jõustus
4. märtsil
5. a. №oremreferent Tiit Kullerkupp Lea Herne Lea Herne 3