Obsah (12)

§ 189§ 239§ 248§ 310§ 175§ 179§ 43§ 45§ 180§ 408§ 412§ 414

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Viljandi kohtumaja 18. aprill 2011 nr 1-11-1828 (kohtueelses menetluses nr

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada S.S süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ning mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada S.S-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu
2. detsembri 2009 otsusega S.S-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 1 (üks) aasta võrra ning mõista S.S-ile liitkaristus vangistusena 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja lugeda S.S-ile karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks tema vanglasse vastuvõtmise kuupäev; kohtuotsuse täitmise tagamiseks lugeda S.S-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistatuks peale S.S-i ilmumist vanglasse karistust kandma; 1.2 tunnistada J.E süüdi KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi ning mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 2 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata J.E-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 2 kuud ei pöörata täitmisele, kui J.E ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata J.E-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; tühistada J.E-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused
3. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult EELK Suure-Jaani kogudus tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt S.S-ilt ja J.E-lt 1 060 (üks tuhat kuuskümmend) € 93 senti EELK Suure-Jaani koguduse kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 S.S-ilt sundraha 417 (nelisada seitseteist) € 03 senti, riigi õigusabi tasu 57 (viiskümmend seitse) € 53 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) € 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 496,44 € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a mai kuust igakuise menetluskulu osa 41(nelikümmend üks) € 37 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2.2 J.E-lt sundraha 200 (kakssada) €, riigi õigusabi tasu 76 (seitsekümmend kuus) € 71 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) € 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 279,41 € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a mai kuust igakuise menetluskulu osa 23 (kakskümmend kolm) € 28 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Vello Sikutile 19 (üheksateist) € 18 senti, Raul Tosmannile 19 (üheksateist) € 18 senti. Selgitused kohtuotsusele
4. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 vangistuse täitmisele pööramiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-11-1828“); 3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (

§ 239

- § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. 2 ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus 1.
2. Süüdistusest nähtuvalt on S.S toime pannud kuriteona varguse e võõra vallasasja äravõtmise selle omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupi poolt sissetungimisega ja süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi, mis seisnes: 1) ajavahemikul 01.-07.07.2010 neljal õhtul jätkuvalt koos J.E-ga ukse lõhkumise teel Viljandi maakonnas Suure-Jaani linnas Järve tn 5 asuvasse Suure-Jaani EELK Suure-Jaani kogudusele kuuluvasse majja, kust varastas 6 ahjuust väärtusega kokku 6 000 krooni, kaks pliidiust väärtusega kokku 2 000 krooni, kaks pliidirauda koos rõngastega väärtusega kokku 4 000 krooni, 40 reformvoodit koos raamide ja otstega väärtusega kokku 4 000 krooni, 18 elektrilist küttekeha väärtusega kokku 3 600 krooni ja õuest kanalisatsiooniluugi kaane väärtusega 3000 krooni, põhjustades vargusega varalise kahju kokku 22 600 krooni e 1 444,40 € ja lõhkumisega kokku 5000 krooni e 319,56 €; 2)
3. oktoobril 2010.a. kella 13.50 paiku püüdis varastada Viljandi maakonnas Suure-Jaani linnas Pärnu tn 3 asuvast Viljandi Tarbijate Ühistule kuuluva kaupluse Konsum müügisaalist 1liitrilist pudelit õlut Bock väärtusega 22.90 krooni e 1,46 €. 1.2 Süüdistusest nähtuvalt on J.E toime pannud kuriteona varguse e võõra vallasasja äravõtmise selle omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi, mis seisnes: 1) ajavahemikul 01.-07.07.2010 neljal õhtul jätkuvalt koos S.S-iga ukse lõhkumise teel Viljandi maakonnas Suure-Jaani linnas Järve tn 5 asuvasse Suure-Jaani EELK Suure-Jaani kogudusele kuuluvasse majja, kust varastas 6 ahjuust väärtusega kokku 6 000 krooni, kaks pliidiust väärtusega kokku 2 000 krooni, kaks pliidirauda koos rõngastega väärtusega kokku 4 000 krooni, 40 reformvoodit koos raamide ja otstega väärtusega kokku 4 000 krooni, 18 elektrilist küttekeha väärtusega kokku 3600 krooni ja õuest kanalisatsiooniluugi kaane väärtusega 3 000 krooni, põhjustades vargusega varalise kahju kokku 22 600 krooni e 1 444,40 € ja lõhkumisega kokku 5 000 krooni e 319,56 €.
4. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) S.S KarS § 199 lg 2 p 7, 8, ja 9 järgi ja karistamiseks 3 kuu vangistusega; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 01.12.2009.a. mõistetud ja kandmata karistuse – 1 aasta vangistust – võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta ja 3 kuud vangistust; 2) J.E KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi ja karistamiseks vangistust 2 kuud; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust täitmisele ei pöörata, määrata J.E-le katseaeg 18 kuud koos allutamisega KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx.
5. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
6. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud

§-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

§ 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. 3 Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.

1. Põhjendused karistuste mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.
2. Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks

§ 310kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. EELK Suure-Jaani kogudus on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1 060,93 €. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista solidaarselt S.S-ilt ja J.E-lt 1 060 (üks tuhat kuuskümmend) € 93 senti krooni EELK Suure-Jaani koguduse kasuks. 4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 417,03 €.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Süüdistatava S.S-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 38,35 €. Süüdistatava S.S-i kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19,18 €. Süüdistatava J.E kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 57,53 €. Süüdistatava J.E kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19,18 €. Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada.

§ 175

lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 5,40 €. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja 4 ja suurus. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

§ 180

lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Arvestades süüdistatava J.E tervislikku ja majanduslikku olukorda vähendada sundraha 217,03 € võrra Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) S.S-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 417,03 € riigi õigusabi tasu 57,53 (38,35 + 19,18) € ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 € riigi kasuks; 2) J.E-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 200 €, riigi õigusabi tasu 76,71 (57,53 + 19,18) € ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 € riigi kasuks; Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks. 5. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale S.S tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada peale tema ilmumist vanglasse karistust kandma. Süüdistatavale J.E tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 414

kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Toomas Lillsaar Kohtunik 5