Obsah (8)

§ 209§ 199§ 349§ 64§ 238§ 65§ 21§ 56

Kriminaalasi nr. 1-10-9968 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.11.2010.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Prokurör Marika Kreutzbe

§ 209lg 2 p.

1, §199 lg 2 p. 9, § 201 lg 2 p.1, § 266 lg 1, § 349 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud tingimisi (kantud 3 kuud 13 päeva) katseajaga 18 kuud, elukoht xxx, vahi all alates 16.02.2010.a. Süüdistus Menetluse liik

§ 199lg 2 p.

7,8,9,

§ 209lg 2 p.

1,

§ 349lühimenetluses RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista R.K peale Harju Maakohtu 01.06.2009.a.

otsust toimepandud kuritegudes:

§ 199lg 2 p.

7,8,9 järgi (neli episoodi) ja karistada vangistusega 9 kuud,

§ 209lg 2 p.

1 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta 3 kuud.

§ 349

järgi vangistusega 8 kuud.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskemat, mõista liitkaristuseks peale Harju Maakohtu 01.06.2009.a. otsust toimepandud kuritegude eest 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks peale Harju Maakohtu 01.06.2009.a. otsust toimepandud kuritegude eest 1 aasta vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 01.06.2009.a.

otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ( 1 aasta 17 päeva) ja mõista liitkaristuseks 2 aastat 17 päeva vangistust. Süüdi mõista R.K

§ 199lg 2 p.

8 järgi enne Harju Maakohtu 01.06.2009.a. otsust toimepandud kuriteos (07.-08.06.2008.a. jalgratta vargus Kehras Xxxmaja trepikojast) ja karistada vangistusega 3 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust

§ 65lg 1 alusel, lugedes enne Harju Maakohtu 01.06.2009.a.

otsust toimepandud kuritegude eest mõistetud 2-kuulise vangistuse kaetuks peale Harju Maakohtu 01.06.2009.a. otsust toimepandud kuritegude eest mõistetud ja sama kohtuotsusega mõistetud karistustest moodustatud liitkaristusega (2 aastat 17 päeva ), mõista R.K-le liitkaristus 2 aastat 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest – 16.02.2010.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni otsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Tsiviilhagid: Välja mõista R.K-lt: -OÜ Alstok Puit kasuks 2350.- krooni , -S K kasuks 5000.- krooni , -Transcurso OÜ kasuks 13744.66 krooni Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista R.K-lt riigituludesse: 1)sundraha 1,5 palga alammäära – 6525.- krooni 2)kaitsjatasu 2520.- krooni 3)kaitsjale toimiku materjalidest koopiate tegemise kulu 323.- krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu 900.- krooni riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber

1. Maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-10-9968 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Asitõendid R.K-lt kinnipidamisel äravõetud kott, millel kiri Autoapteek tööriistadega: taskulamp, kahed metallist käärid, neli kruvikeerajat, kahed tangid, metallist kokkupandav nuga (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) – hävitada. Apellatsiooni esitamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. 2 Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates otsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS R.K süüdistatakse selles, et tema varem vargusi toimepannud isikuna ajavahemikul 07.06.2008 kella 22.00-st kuni 08.06.2008 kella 09.00-ni Kehras, Xx xasuva maja trepikojast varastas S K ´le kuuluva jalgrattalukuga kinnitatud jalgratta Classic Legend väärtusega 5 000 krooni. Samuti tema, varem vargusi toimepannud isikuna ajavahemikul
2. – 24.10.2009 Tallinnas, Xxxasuvast korterist varastas JS kuuluva abielusõrmuse maksumusega 1200 krooni, ninarõnga maksumusega 100 krooni ning ehetekarbi maksumusega 20 krooni, kokku JS kuuluvaid esemeid 1320 krooni väärtuses. Samuti tema varem vargusi toimepannud isikuna ajavahemikul 24.12.2009 kella 21:00-st kuni 25.12.2009 kella 11:00-ni tungis ukseluku lõhkumise teel Tallinnas, Paekaare 34 maja juurde pargitud OÜ-le Hegias kuuluvasse veoautosse VOLVO registreerimisnumbriga XXX, kust varastas S B nimele väljastatud Eesti kodaniku passi nr XXX ja juhiloa ning S B le kuuluva mobiiltelefoni Samsung D500 väärtusega 200 krooni. Samuti tema, varem süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna ajavahemikul
3. – 09.02.2010 tungis ukseluku lõhkumise teel varguse eesmärgil Tallinnas, Kantsi 4A asuvasse parklasse pargitud OÜ-le Transcurso kuuluvasse veoautosse MB registreerimisnumbriga XXX, kust varastas GPS-seadme BMW koos puldiga väärtusega 5 000 krooni, Hands-free seadme väärtusega 1 000 krooni, automaki SONY väärtusega 1 000 krooni, kokku OÜ-le Transcurso kuuluvaid esemeid väärtusega 7000 krooni. Samuti tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, 09.02.2010 kella 03:20 paiku koos Z.F-iga varguse eesmärgil tungisid ukseluku lõhkumise teel sisse Tallinnas, Kantsi 4A asuvasse parklasse pargitud Alstok Puit OÜ-le kuuluvasse veoautosse VOLVO registreerimisnumbriga XXX, kust varastasid AM kuuluva automaki Euroline väärtusega 300 krooni, GPS-seadme Garmin Street Pilot väärtusega 1 000 krooni, märkmiku väärtusega 30 krooni, autoapteegi väärtusega 100 krooni, kolm AS Ortal pitsatit maksumusega 300 krooni tükk, kogumaksumusega 900 krooni ja 5 materiaalse väärtuseta CD-plaati, kokku AM kuuluvaid esemeid väärtusega 2330 krooni ning samuti võtsid autolt maha Alstok Puit OÜle kuuluvad hüdraulilised ühendusjuhtmed veoauto tagaseina väliselt küljelt : 1 ABS kaabli maksumusega 1500 krooni, 2 valgustuskaablit maksumusega 350 krooni tükk, kogumaksumusega 700 krooni ning varastasid kabiinist gaasipedaali reguleerija väärtusega 1500 krooni, kokku Alstok Puit OÜ-le kuuluvaid esemeid väärtusega 3700 krooni. Sel moel R.K võttes ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis, sissetungimisega ning süstemaatiliselt pani toime

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo Samuti tema, varem varguse ja kelmuse toimepannud isikuna 30.12.2009 Tallinnas, Pae 70 asuvas Swedbank’i Pae kontoris varalise kasu saamise eesmärgil, esitledes end S B na ning esitades isiku tuvastamiseks S B nimele väljastatud Eesti Vabariigi kodaniku passi nr XXX lõi Swedbanki töötajas UR tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mille tulemusena sõlmiti temaga Tudengikaardi ja arvelduskrediidileping nr XXXlimiidiga 3000 krooni, mille alusel ta 30.12.2009 ajavahemikul 12.28 – 12.42 võttis 3000 krooni avatud arvelt välja. 3 Sel moel R.K isikuna, kes on varem toimepannud varguse ja kelmuse, saades varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pani toime kelmuse s.o

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema kasutas ajavahemikul 23.01.2010 – 11.02.2010 korduvalt S B le väljastatud Eesti Vabariigi passi nr XXX esitades selle talle piletita sõidu eest Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel väärteoprotokolli koostavale ühistranspordi kontrolörile eesmärgiga vabaneda määratava trahvi tasumisest : - 23.01.2010 kell 11.10 sõites elektrirongis nr 522 Pääsküla ja Kivimäe vahel, - 02.02.2010 kell 11.35 sõites elektrirongis nr 524 Urda ja Pääsküla vahel, - 05.02.2010 kell 14.40 sõites elektrirongis nr 534 Saue ja Urda vahel, - 10.02.2010 kell 20.10 sõites Tallinnas, Pärnu maanteel bussis liinil nr 18 - 11.02.2010 kell 17.10 sõites elektrirongis nr 547 Rahumäe ja Nõmme peatuste vahel. Samuti tema 09.02.2010 kella 03.45 ajal kriminaalasjas nr 10230101951 kahtlustatavana kinnipidamisel ja 10.02.2010 kahtlustatavana ülekuulamisel eesmärgiga vabaneda karistusest, kasutas teise isiku nimele välja antud tähtsat isiklikku dokumenti – S B ´i EV kodaniku passi nr XXX ja esitas selle kontrollimisel politseiametnikele. Sel moel R.K kasutades teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumenti eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest pani toime

§ 349järgi kvalifitseeritava kuriteo.

. OTSUSE PÕHJENDUS R.K tunnistas end täielikult süüdi talle esitatud süüdistustes, kohtuistungil ülekuulamist ei taotlenud. 07.-08.06.2008.a. Kehras jalgratta vargus *Kannatanu S K ütlusest nähtuvalt asus temale kuuluv jalgratas Classik Legend maja trepikojas, mille välisuks oli lukus. Jalgratas ise oli lukustatud rattalukuga. Varguse avastas 8.juunil 2008.a. hommikul kella 9 ajal. Ratast ta tagasi saanud ei ole ja soovib selle maksumuse hüvitamist summas 5000 krooni. *S K le kuulunud jalgratta varguse on omaks võtnud R.K, kelle ütluste kohaselt tuli ta 2008.a. juunikuu alguses Kehrasse suvalise varguse toimepanemise eesmärgil. Sisenenud ühe maja trepikotta, hammustas näpitstangidega katki trepimademel oleva jalgratta trossluku, lahkus rattaga trepikojast ja pantis selle pandimajja 700 krooni eest. 20.-24.10.2009.a. Tallinnas XXX korterist vargus *Kannatanu JS ütlustest nähtuvalt oli abielusõrmus, kui ta seda viimati nägi 24.10.2009.a. magamistoas televiisori peal. Peale abielusõrmuse olid kadunud ka ehetekarp ja ninarõngas. Kuna ta ise sõitis Rootsi, teab ta sõbranna Diana käest kuulduna, et asjad varastas õe tuttav Aleksei, kes Dianale olevat varguse ise üles tunnistanud. R.K süü JS ehete ja ehetekarbi varguses on tõendatud: *Tunnistaja DT ütlustega, kes oli kannatanu sõbranna ja elas kannatanuga ühes korteris. Temale tunnistas R.K, kes käis tihti külas JS õel O, et võttis Julia toast abielusõrmuse ja viis pandimajja. 04.11.2009.a. andis ta pandimaja lepingu ja järgmisel päeval tõi tagasi J kuulunud ehetekarbi ja ninarõnga. 4 *Tunnistaja OS ütlustega, kellele R.K küll vargust otseselt ei tunnistanud, kuid kellele DT näitas pandimaja lepingut, mille talle oli andnud R.K ja mille alusel oli panditud Julia abielusõrmus. Mõne aja pärast tõi Aleksei tagasi ka karbi ninarõngaga. *Lepinguga nr. 9102303, mis on sõlmitud 23.10.2009.a. OÜ Kuldekspert ja R.K vahel selle kohta, et R.K pantis sõrmuse, saades laenu 410 krooni. *Sõrmuse vaatlusprotokolliga, millest nähtuvalt oli sõrmuse siseküljele graveeritud vene keeles nimi Aleksandr ja kuupäev 11.09.

1. *R.K ütlustega, milles ta tunnistab end süüdi täielikult ja selgitab, et võttis Olga korterist need asjad, sest tal oli vaja raha. Loetletud tõendid kinnitavad, et R.K pani toime JSkuulunud abielusõrmuse ja karbi, milles oli ninarõngas, varguse. Tõendid on omavahel kooskõlas. Et R.K poolt oli OÜ Kuldekspert pandimajja panditud just kannatanu sõrmus, seda tõendab sõrmuse vaatlusprotokoll graveeringu kohta. Nimelt tulenes kannatanu ütlustest, et tema abielusõrmuse siseküljele oli graveeritud mehe nimi ja pulmakuupäev 11.09.
2. Seega oli tegemist JSsõrmusega. Tulenevalt varastatud asjade tagasisaamisest ei esitanud Julia Silivontšik R.K vastu tsiviilhagi. 24.-25.12.2009.a. J B dokumentide ja telefoni vargus. Kannatanu Jevgeni B ütlustest tulenevalt avastas ta varguse OÜ-le Hegias kuuluvast veoautost Volvo, mille vastutav kasutaja ta oli, 25.12.2009.a. hommikul kella 11.00 paiku. Auto seisis Tallinnas Paekaare 34 asuva maja vastas. Auto uks oli lukust lahti, ukselukk lõhutud, asjad laiali loobitud, alumine magamisase üles tõstetud. Dokumentide kaustast olid kadunud tema EV pass ja juhiluba. Varastatud oli ka mobiiltelefon Samsung koos Venemaa SIM-kaardiga. Kuna ta sai dokumendid ja mobiiltelefoni tagasi, ta tsiviilhagi ei esita. Samuti ei soovi hüvitust autoukse luku lõhkumisega seoses, sest ukseluku parandas ise ära. R.K süü J B le kuulunud dokumentide ja mobiiltelefoni varguses on tõendatud süüdistatava ütlustega kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel. Ta on end täielikult süüdi tunnistanud auto ukse luku lõhkumises ja veoauto kabiinist juhiloa, passi ja telefoni varguses (II kd. lk. 126 – tõlge). 05.-09.02.2010.a. OÜ Transcurso veoautost vargus Kannatanu esindaja MJ ütluste kohaselt seisis nende firmale kuuluv veoauto 05.-09.veebruaril 2010.a. Tallinnas aadressil Kantsi 4a. Auto kabiini oli tungitud ukseluku lõhkumise teel ja varastatud GPS-seade BMW koos puldiga, Hands-free seade ja automakk Sony, lõhutud raadiojaam. Vargust tõendab ka veoauto MB reg.märgiga XXX vaatlusprotokoll, mille kohaselt auto parempoolne uks on lukustamata, kütusepaagi peal on jalatsijäljed, kabiinis autoraadio koht tühi, juhtmed läbi lõigatud. Tühi ka raadiojaama koht, raadiojaam pandud tagaistmele. R.K süü Kantsi 4a maja juures seisnud veoautost asjade varguses on tõendatud: *süüdistatava ütlustega kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel. Ta on end täielikult süüdi tunnistanud auto ukse luku lõhkumises ja GPS-seadme, automagnetoola ja handsfree-seadme varguses. Varastatud asjad viis koju (II kd. lk. 155 – tõlge); *läbiotsimisprotokolliga korteris aadressil Tallinn XXX R.K toas. Süüdistatava toast leiti GPS-seade BMW musta värvi korpuses puldi ja automagnetoola-taolise lisaseadmega. 09.02.2010.a. Tallinnas Kantsi 4a parklas OÜ-le Alstok Puit kuuluvast veoautost vargus. Kannatanu esindaja AT ütlustega on tõendatud, et 09.02.2010.a. hommikul helistati talle politseist ja teatati, et nende firma parkla territooriumil peeti kinni kaks noormeest ja ühe auto 5 uksed on avatud. Kohale jõudes oli näha, et rohelist värvi veoauto Volvo reg.nr. XXX parema ukse lukk oli lõhutud. Autoga sõidab AM ja varastatud oli temale kuuluvad asjad. Auto välisküljelt oli maha võetud kolm ühenduskaablijuhet, üks ABS kaabel ja kaks valgustuskaablit, varastatud oli uus gaasipedaali reguleerija. Firma sai tagasi gaasipedaali reguleerija, ABS kaabli ja ühe valgustuskaabli, millised on ka töökorras. Kannatanu Aleksandr Molokovi ütlusest nähtub, et temale kuuluvatest asjadest oli varastatud autost automagnetoola Euroline, navigaator Garmin Street Pilot 2620, autoapteek, märkmik, kolm AS Ortal pitsatit, 5 CD-plaati. Kõik varastatud asjad on ta kätte saadud, seega kahju puudub. R.K ütlustega on tõendatud, et tema lõhkus ära auto ukse luku kaasasolnud tööriistadega ja asjad varastas autost samuti tema. Z.F seisis kõrval ja valvas, et teda hoiatada, kui keegi peaks mööda minema. Kõik asjad pani autost võetud kilekotti. Auto tagaseina välisküljelt võttis maha hüdraulilised ühendusjuhtmed ja pani ka need algul tema käes olevasse kotti, hiljem Z.F-i kotti. Teel Ülemiste Keskuse suunas pidas neid kinni politseipatrull. Tulenevalt tõendite analüüsist on kohus seisukohal, et R.K süü on tõendatud kõikides talle inkrimineeritud vargustes ja on ka õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p.

7,8,9 järgi. Kuriteod on toime pandud kavatsetult. Kõik vargused peale JSehete pani süüdistatav toime sissetungimisega. Juba 01.06.2009.a. kohtuotsusega mõisteti ta süüdi varguste toimepanemises süstemaatiliselt ja peale seda otsust pani toime neli vargust. Seega on põhjendatud alus väita, et varguste toimepanemine oli muutunud R.K-le elustiiliks ja kuriteo kvalifikatsioon

§ 199lg 2 p.

9 järgi (süstemaatilisus) on õige. 09.02.2010.a. pani ta varguse toime koos Z.F-iga. Süüdistatav on seda ise tunnistanud, et oli Z.F-iga koos, kuigi viimase roll oli auto juures valvamine ja hoiatamine, et keegi kuriteole peale ei satuks.

§ 21

lg 2 kohaselt vastutavad isikud kaastäideviijatena, kui vähemalt kaks isikut panevad kuriteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Teovalitsemise teooriast lähtuvalt ei ole nõutav, et täideviijana käsitletav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu. Objektiivses mõttes panevad isikud kuriteo toime ühiselt, kui nad valitsevad toimuvat funktsionaalselt tööjaotuslikus koostoimes. See tähendab, et igaüks kaastäideviijatest peab lisama tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest kokkuvõtvalt sõltub taotletava eesmärgi saavutamine. Teovalitsemise teooria tähenduses on nõutav ühtsest tahtlusest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all hoidmine. Järelikult võib süüteo kaastäideviija olla ka isik, kes valvab, et keegi süüteo toimepanemisele vahele ei tuleks. (Riigikohtu lahend nr. 3-1-1-97-04 p. 21). Seega oli tegemist rollide jaotamisega. Üks isik võttis kabiinist ära asjad, teine samal ajal pidas valvet. Eeltoodu alusel on kohtu arvates tegemist kaastäideviimisega ja R.K poolt kuritegudele antavas kvalifikatsioonis on õige ka

§ 199lg 2 p.

7. 30.12.2009.a. kelmus S B ütluste kohaselt avati 2009.a. detsembri lõpus tundmatu isiku poolt Swedbankis tema nimele arveldusarve ja vormistati krediitkraat. Arve avamiseks kasutati temalt 24.12.25.12.2009.a. varastatud dokumenti. 31.03.2010.a. tuli talle Swedbankist teade, et ta on kohustatud tasuma krediitkaardi eest 40 krooni. Pangas selgus, et tema nimele vormistatud arveldusarvelt oli võetud krediiti 3000 krooni. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka dokumentaalselt tudengikaardi ja arvelduskrediidi leping, mis on sõlmitud Swedbankis 30.detsembril 2009.a. ja kliendi nimeks on märgitud S B , krediidi 6 summaks 3000 krooni ning konto väljavõte, millest nähtub, et selleltsamalt S B nimele avatud arvelt on 30.detsembril 2009.a. 3000 krooni välja võetud. R.K tunnistas end selle kuriteo toimepanemises süüdi ja andis ütlusi, et ta tõepoolest käis 2009.a. detsembri lõpus Pae tänaval asuvas Swedbanki kontoris ja esitas seal tema poolt varastatud S B passi, mille alusel vormistati temaga leping ja ta sai krediiti 3000 krooni. Seega on R.K, esitades tahtlikult panga töötajale teise isiku passi kui enda oma, loonud lepingu sõlminud pangatöötajale UR ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, kuna viimane ei osanud arvata, et tegemist ei ole S B , kelle nimi oli passis märgitud. Selle eksimuse tulemusena sõlmis pangatöötaja R.K-ga arvelduskrediidi lepingu limiidiga 3000 krooni, millise summa ta ka samal päeval välja võttis, saades sel teel varalist kasu. R.K poolt toimepandud tegu on õigusvastane ja selles sisaldub kelmuse objektiivne ja subjektiivne kuriteokoosseis. Kuna süüdistatav on varem karistatud nii varguste kui kelmuse eest, on tegu kvalifitseeritav

§ 209lg 2 p.

1 järgi. Kuriteod

§ 349järgi.

S B passi esitamist enda isikut tõendava dokumendina korduvalt ühistranspordis piletikontrolöridele väärteomenetluses kiirmenetluse otsuste koostamisel on R.K tunnistanud nii kohtus kui kohtueelses menetluses. Tema ütlustest tulenevalt kasutas ta mitu korda S B passi, kui kontrolörid ta ühistranspordis piletita sõidu eest kinni pidasid ja talle trahve kirjutasid ja seda sellepärast et vältida karistust piletita sõidu eest. R.K süü on tõendatud peale tema enda ütluste ka: • 23.01.2010.a. kiirmenetluse otsusega, mis koostatud S B nimele passi nr. XXX alusel ja millega määrati trahv 240 krooni piletita sõitmise eest elektrirongis, • 02.02.2010.a. kiirmenetluse otsusega, mis koostatud S B nimele passi nr. XXX alusel ja millega määrati trahv 180 krooni piletita sõitmise eest elektrirongis, • 05.02.2010.a. kiirmenetluse otsusega, mis koostatud S B nimele passi nr. XXX alusel ja millega määrati trahv 240 krooni piletita sõitmise eest elektrirongis, • 10.02.2010.a. kiirmenetluse otsusega, mis koostatud S B nimele passi nr. XXX alusel ja millega määrati trahv 240 krooni piletita sõitmise eest Tallinna linnaliini bussis nr. 18, • 11.02.2010.a. kiirmenetluse otsusega, mis koostatud S B nimele passi nr. XXX alusel ja millega määrati trahv 240 krooni piletita sõitmise eest elektrirongis. R.K-le on esitatud süüdistus ka selles, et ta esitas 09.02.2010.a. kriminaalasjas kahtlustatavana kinnipidamisel ja ülekuulamisel politseiametnikule S B passi kui enda oma. Selle kohta on tõenditeks kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ja ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et kriminaalasjas nr. 10230101951 peeti 09.02.2010.a. kell 03:55 kinni ja samal päeval kuulati üle isik, kelle isikusamasus tuvastati EV passi XXX alusel. Kinnipeetu ja ülekuulatava nimeks märgiti esitatud passi alusel S B . Ka selles süüdistuse episoodis on R.K end süüdi tunnistanud ja andnud ütluse, et andis politseinikele EV kodaniku passi S B nimele selleks, et vältida karistust, ei tahtnud vanglasse minna. Seega kasutas R.K teise isiku nimele antud tähtsat isiklikku dokumenti eesmärgiga vabaneda väärteo- ja kriminaalkaristusest. Subjektiivsetelt tunnustelt pani kuriteod toime kavatsetult. Kuriteod on kvalifitseeritud õigesti

§ 349järgi tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamisena.

Tsiviilhagid Kriminaalasjas esitasid tsiviilhagid: • S K jalgratta väärtuse 5000 krooni ulatuses, 7 • • OÜ Alstok Puit summas 2350 krooni, milline koosneb ühe varastatud valgustuskaabli maksumusest 350 krooni ja lõhutud ukseluku maksumusest 2000 krooni, OÜ Transcurso summas 13744.66 krooni, milline koosneb varastatud ja varguse käigus lõhutud asjade väärtusest 9000 krooni, ukseluku maksumusest 2207.78 krooni ja remonditööde maksumusest 2536.88 krooni. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p. 5 kohaselt õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohtulikul tõendite uurimisel on R.K süü talle inkrimineeritud kuritegudes tõendamist leidnud, mistõttu tal tuleb kannatanutele tekitatud kahjud hüvitada. Kuna süüdistatav ei vaielnud hagidele vastu, kuuluvad kõik esitatud tsiviilhagid rahuldamisele, juhindudes TsMS § -st 440 lg 1, mis sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Karistuse mõistmine Karistamise aluseks on

§ 56

lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke.

§ 199

lg 2 sanktsioon võimaldab karistada rahalise karistusega ja kuni viieaastase vangistusega,

§ 209

lg 2 sanktsioon vangistusega ühest kuni viie aastani ja

§ 349sanktsioon rahalise karistuse ja kuni kolmeaastase vangistusega.

R.K on juba eelnevalt karistatud kõikide karistusseadustiku eelpoolnimetatud paragrahvide järgi, kuriteod pani toime katseajal. Tulenevalt sellest ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud sellise isiku karistamine kergemaliigilise karistusega, s.o. rahalise karistusega. Järelikult tuleb R.K-le mõista karistuseks kõikide kuritegude eest vangistus. Vangistuse pikkuse määramisel varguste eest arvestab kohus süü suuruse hindamisel eelkõige kuritegude arvu. Enne Harju Maakohtu 01.06.2009.a. otsust pani ta toime ühe varguse, mistõttu vangistus võib jääda sanktsiooni alammäära lähedaseks. Peale 01.06.2009.a. kohtuotsust pani ta toime neli vargust, kusjuures eriti taunitav on, et varastas ka oma tuttava tütarlapse õe ehteid nende korterist, kuritarvitades seega oma tuttavate usaldust. OÜ-le Alstok Puit kuuluvast veoautost grupis toimepandud varguse puhul oli R.K teopanus suurem, kuna tema lõhkus ukseluku ja võttis kabiinist ja kabiini küljest asjad ja juhtmed ära. Karistust kergendavate asjaoludena arvestab kohus varguste puhul puhtsüdamlikku kahetsust ja JS tekitatud kahju vabatahtlikku hüvitamist asjade tagastamise näol. Kuigi kuldsõrmust ta ise otseselt ei tagastanud, andis ta üle pandimajaga sõlmitud lepingu, mille alusel kannatanule tagastati ka sõrmus. Tulenevalt kirjeldatud süüd suurendavatest ja vähendavatest asjaoludest ning karistust kergendavatest asjaoludest võib R.K-le varguste eest mõista karistuse alla sanktsiooni keskmist. Kelmuse puhul arvestab kohus süü suuruse hindamisel, et tegemist oli ühe kelmuse episoodiga. Süüd vähendab kohtu arvates ka pangatöötaja tähelepanematus, mis soodustas kuriteo toimepanemist. Pangatöötaja, kes vormistas R.K-ga krediidilepingut, oleks pidanud siiski isikusamasuse tuvastamisel talle esitatud passi uurides aru saama, et tegemist ei ole passi fotol kujutatud isikuga või vähemalt oleks pidanud kahtlus tekkima. Ei ole tuvastatud, et passis oleks olnud S B foto asendatud R.K fotoga. Kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust. Eeltoodu alusel võib karistus jääda sanktsiooni alammäära lähedaseks.

§ 349

järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suuruse iseloomustamisel võõra isikliku dokumendi kuritarvitamist korduvalt. Süü on sedavõrd suurem, et tema, tahtes ise vabaneda trahvide maksmisest, leidis, et tema väärtegude eest las maksab trahvid teine isik. Süüd vähendavaks asjaoluks peab kohus nagu kelmuse puhulgi, et ei 8 piletikontrolörid ega ja politseitöötajad, kontrollides isikut tõendavat dokumenti, ei suutnud avastada, et fotol kujutatud isik ei ole R.K, vaid tegemist on teise isiku fotoga. Karistust kergendava asjaoluna arvestab ka selle kuriteo puhul puhtsüdamlikku kahetsust. Eeltoodud asjaoludel mõistab kohus

§ 349

järgi karistuseks vangistuse sanktsiooni alammäärast rangema, kuid alla sanktsiooni keskmist. Liitkaristuse moodustamisel rakendab kohus üksikkaristustest raskema suurendamise printsiipi. Kuna kuriteod, välja arvatud üks vargus, pandi toime katseajal, tuleb peale 01.06.2009.a. kohtuotsust toimepandud kuritegude eest mõistetavat liitkaristust

§ 65

lg 2 alusel suurendada eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Võttes arvesse, et ühe kuriteo pani R.K toime enne 01.06.2009.a. otsust, tuleb lõplik liitkaristus moodustada

§ 65lg 1 kohaldamisega, moodustades liitkaristuse enne 01.06.2009.a.

otsust mõistetava karistuse ja peale 01.06.2009.a. otsust mõistetud

§ 65lg 2 kohaldamisega saadud karistusega.

R.K-lt kuuluvad väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud. Kohus jätab 21.09.2010.a. kohtuistungil viibinud kaitsjale makstud tasu 900 krooni riigi kanda, sest istung lükkus edasi mitte R.K süül, vaid kaaskohtualuse mitteilmumise tõttu kohtuistungile. Mis puutub vangistuse asendamisse üldkasuliku tööga, mida taotlesid nii süüdistatav ise kui kaitsja, siis see on üks põhikaristuse individualiseerimise viisidest ja nagu karistusest tingimisi vabastamise puhul peab ka siin olema kohtul kujunenud veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik toime uusi õigusrikkumisi ja suudab edaspidi elada õiguskuulekalt. R.K suhtes kohtul sellist sisemist veendumust ei tekkinud. Tegemist on isikuga, kes üsna katseaja alguses hakkas toime panema uusi kuritegusid. Kohtu arvates R.K ei ole isikuks, kelle suhtes saaks asendada mõistetud karistuse üldkasuliku tööga. Arvestades tema negatiivset suhtumist eelmise kohtuotsusega vangistusest vabastamisse ja tema poolt katseajal hulgaliste kuritegude toimepanemist, ei ole kohtul alust uskuda, et ta nüüd üldkasuliku töö tegemise ajal ei pane toime järjekordseid kuritegusid. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Kohtunik 9