← Eesti

1-10-15078/4

Obsah (5)§ 199§ 200§ 65§ 64§ 68

Kriminaalasi nr. 1- 10-15078 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 04.jaanuaril 2011.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Marek Litnevski juuresolekul P

§ 199lg 2p 8,9 ja § 200 lg 2p 4 järgi.

N.T süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, viibides 06.08.2010 kella 19.15 paiku Tallinnas kaupluse Torupilli Selver ja Kumu bussipeatuse vahelisel alal, ründas UV`t, haaras jõuga UV käest käekoti ja jooksis sellega minema. Käekoti haaramise ajal kannatanu kukkus, N.T lohistas teda mööda maad, mille tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ning sai tervisekahjustusi kehapiirkonnas (kriimustusi ja verevalumeid). Käekotis (maksumusega 150.00 krooni) oli mobiiltelefon №kia maksumusega 2000.00 krooni, rahakott (maksumuseta), võtmed, sularaha 300.00 krooni, dokumendid UV nimele: pensionitunnistus, pensionäri parkimiskaart, ID-kaart ja juhiluba, lugemisprillid vutlaris maksumusega 200.00 krooni, röövimise käigus läksid kaduma kannatanu prillid maksumusega 2400.00 krooni, pärast mida lahkus röövitud esemetega kogusummas 5050.00 krooni. Seega, oma tahtliku tegevusega N.T pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, s.o. pani toime

§ 200lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, isikuna, keda on varem karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest, tungis ajavahemikul 02.veebruar 2010 kuni 07.märts 2010 keldriakna kaudu XXXmaja keldrisse ja sealt AKkuuluvasse keldriboksi, kust võttis ebaseadusliku omastamise ära eesmärgil võõra vallasasja, milleks oli AKkuuluv sinakasrohelise värvusega plastkohver koos kohvris olnud järgmiste esemetega – elektritrell „Makita” väärtusega 2000 krooni, liblikpuidupuur väärtusega 40 krooni, kolm babediitpuuri à 90 krooni koguväärtusega 270 krooni, üks pide suruõhupüstoli naelu väärtusega 10 krooni ja väike käiakivi väärtusega 25 krooni, põhjustades oma tegevusega kannatanu AK varalist kahju kokku 2345 krooni. Samuti tema,

  1. aprillil 2010 ajavahemikul kella 14.00-st kuni 17.30-ni, võttis Haapsalus XXXkorteris SP koolikotist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära APkuuluva ja SP kasutuses oleva mobiiltelefoni Samsung S5230 maksumusega 1890 krooni, põhjustades oma tegevusega kannatanu APvaralist kahju kokku 1890 krooni. Samuti tema, võttis ajavahemikul 18.aprill 2010 kuni 19.aprill 2010 oma elukohast Haapsalus XXX asuvast elamuga koos paiknevast ja elamu kaudu vaba juurdepääsuga töökojast ebaseadusliku omastamise ära eesmärgil võõra vallasasja, milleks oli VR kuuluv tööriistakohver koos kombivasaraga Metabo UHE 28 Multi väärtusega 6000 krooni ja puuridekomplekti väärtusega 3000 krooni, põhjustades oma tegevusega kannatanu VR varalise kahju kokku 9000 krooni. Samuti tema, võttis
  2. juunil 2010 kella 18.31 ajal Haapsalu linnas Tallinna mnt 1 asuvast Haapsalu Tarbijate Ühistule kuuluvast kauplusest Haapsalu Konsum võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ühe paki žilette „Gillete Fusion” maksumusega 283 krooni, põhjustades Haapsalu Tarbijate Ühistule varalist kahju kokku 283 krooni. Samuti tema,
  3. juulil 2010 ajavahemikul kella 12.00-st kuni 15.30-ni, töötades Ehituskujundus OÜ ajutise töölisena seoses akna ja rõduuste vahetamisega Haapsalus XXXkorteris, võttis korteri elutoa diivanilaual olnud EK kuuluvast käekotist rahakoti vahelt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära sularaha 3000 krooni 500-kroonistes kupüürides, põhjustades oma tegevusega kannatanu EK varalist kahju kokku 3000 krooni. Samuti tema, 15.septembril 2010 kella 17.40 paiku Tallinnas Kari 3 asuvas AS OG Elektra kaupluses Grossi Toidukaubad, pani oma jope tasku kolm pakki Mivina kiirnuudleid kogumaksumusega 11.40 krooni (ühe paki maksumus on 3.80 krooni), kavatsedes need kauplusest sellisel viisil välja viia, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega oma tahtliku tegevusega N.T võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, süstemaatiliselt, s.o. pani toime

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

N.T tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil osaliselt süüdi, oli nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ja kinnitas eeluurimisel antud ütlusi. Ei võtnud P mobiili. Pani röövimise toime, kuid naist kottipidi mööda maad ei tassinud. ÜKTd tegemist ei seganud miski. Tegi põhitööd. Pani katseajal uued kuriteod toime, sest nii juhtus. Narkootikumide ja alkoholiga probleeme ei ole. Paar korda on narkootikume proovinud. A P tsiviilhagile 1890 krooni vaidleb vastu. VR tsiviilhagi 9000 ja Haapsalu Tarbijate Ühistu (esindaja IJ) tsiviilhagile 283 krooni vastu ei vaidle. Kohus uuris järgmisi tõendeid:

  1. UV röövimine 06.08.2010 Torupilli Selver ja Kumu bussipeatuse vahelisel alal - Kannatanu UV eeluurimisel antud ütlused selle kohta, et 06.08.2010 kella 19.15 paiku liikus jalgsi Laagna teel Torupilli Selverist „Kumu“ bussi peatuse suunas, selja tagant ründas tundmatu noormees, rabas käekotti. Kannatanu hoidis kõvasti kinni, rabamise sikutamise käigus kukkus, noormees lohistas teda mööda maad ja jooksis minema käekottiga. Kukkumise tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu kehas ning sai kriimustusi ja verevalumid, kuid arsti poole ei pöördunud. Käekotis olid järgmised esemed: mobiiltelefon „№kia“ väärtusega 2000 krooni, dokumendid tema nimele, viie korteri võtmete komplektid (aadressid olid peale kirjutatud). Esialgselt tekitatud materiaalne kahju summas 2150 krooni (I kd, lk 2-6). Kannatanu 13.08.2010 eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt tahab lisada seda, et käekotis oli ka rahakott, milles oli raha umbes 300 krooni, lugemisprillid maksumusega 200 krooni. Koos uue juhiloa ja ID-kaardi 2 vormistamisega on talle tekitatud materiaalne kahju summas 5250 krooni. Tsiviilhagi hetkel esitada ei soovi (I kd, lk 12-14). - 11.08.2010 läbiotsimisprotokoll koos selle juurde kuuluvate fototabelitega 9-l lehel läbiotsimise koht: Tallinn, XXX. Läbiotsimisega leitud objektid: esikus kummuti peal avastati ZENi SIM-kaart numbriga EE21, 0905, 1604,
  2. Suures toas sektsioonkapi keskmise osa parempoolses kapis avastati telefon NOKIA 7360 imei-koodiga 358399005470863 ilma aku ja tagakaaneta. Magamistoas kapi peal karbis Brick avastati pruuni värvi rahakott koos märkmiku ja värviliste märkmepaberitega. Sama kapi peal magamistoas avastati EMT SIM-kaardi XXX ümbris (I kd, lk 30-42). - 11.08.2010 Ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga 5-l lehel. Seostatakse kahtlustatav N.T ütlusi. Uurimistoimingut alustati Tallinnas aadressil Vikerlase
  3. Kahtlustatavale N.T-le tehti ettepanek näidata koht, kus ta 06.08.2010 haaras UV käest käekoti, mille peale N.T palus sõita Majaka tn suunas ning sealt edasi Torupilli Selveri juurde, kust edasi sõideti jalakäijate silla juurde, sealt silla alla ja edasi Laagna teel Lasnamäe poole. Umbes 150 meetrit sillast eemal palus N.T auto peatada. Autost väljudes näitas ta orienteeruvalt koha, kus ta kannatanu käest käekoti haaras. Kell 15:50 tegi N.T ettepaneku näidata prügikonteinerit, kuhu ta varastatud käekoti visanud oli. Palus sõita Lubja tänava poole, ristmikul palus auto keerata vasakule ning parkida lähedal olevasse autoparklasse. N.T palus luba autost väljuda, et näidata prügikonteineri asukohta, sest autoga sinna ei pääsevat. N.T näitas majahoovi, mis asub aadressil Tallinn, Tartu mnt
  4. Samuti näitas ta maja hoovis oleva prügikonteinerit, kuhu viskas varastatud käekoti (I kd, lk 43-51). - 12.08.2010 Asitõendi vaatlusprotokoll koos selle juurde kuuluvate fototabelitega 6-l lehel vaatluse käik: vaatluse all on mobiiltelefon NOKIA 7360, IMEI kood
  5. Korpus on bordoo valget värvi, nupud on valget värvi. Mobiiltelefoni küljele on kinnitatud oranžvärvi materjalist tükk. Telefon ilma tagapaneeli ja akuta. Telefonil on näha kasutusjälgi. Mobiiltelefoni korpus on 100 mm pikkusega ja 45 mm laiusega. Mobiiltelefon NOKIA 6030 Imei kood 353929013814762, korpus plastmassist musta värvi, korpuse mõõdud on 100x40 mm. Tagapaneelil on kriimustused. Telefoni sees on aku NOKIA, kõnekaarti ei ole. Telefonil on näha kasutusjälgi, silmanähtavaid vigastusi ei ole. Rahakott on pruuni värvi nahataolisest materjalist, peegliga, rahakotis on peenraha tasku, mis pannakse kinni rõhknööbiga, suure tasku peal alumises paremas nurgas on väike ruudukujuline metallist detail, rahakotil on näha kasutusjälgi, silmnähtavaid vigastusi ei ole. Rahakoti sees on märkmik ja värvilised märkmepaberid. Roosa värvi märkpaberi peal on elektroonaadress: XXX. Valget värvi märkpaberil on kiri: Ausmees, paaris 8.30-14.30, paaritu 11.30-17.30, 6172632,
  6. Märkmikus on kiri A XXX. ZENi SIM-kaart, millele on kirjutatud EE21,0905, 1604, 2283, kaardi suurus on 25xl5mm. EMT SIM-kaardi plastik ümbris. Kaart on valget värvi, suurusega 85x55 mm. Kaardi peal kiri: Sinu number on XXX (I kd, lk 52-59). - Kahtlustatava N.T eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt tunnistab end süüdi toimepandud kuriteos, kahetseb tehtut ning selgitab, et täpset kuupäeva ei mäleta, aga Torupilli Selveri ja Kumu bussipeatuse vahelisel alal nägi naisterahvast, kellel käes valge käekott. Kahtlustatav lähenes naisterahvale selja tagant, haaras tema käest käekoti ja jooksis minema. Ei märganud, kas naisterahvas kukkus maha, ei mäleta, et naine oleks kotti kõvasti hoidnud. Ka ei lohistanud kahtlustatav naisterahvast ning käekoti sang katki ei läinud. Lubja trammipeatuse juures vaatas käekoti läbi, võttis sellest raha, umbes 100-150 krooni ja mobiiltelefoni №kia. Teised asjad pani tagasi käekotti, mille viskas prügikasti. Mis kotis veel oli, ei mäleta. Mobiiltelefonis olnud kõnekaardi pani samuti käekotti. Mobiiltelefoni kasutas oma kõnekaardiga. Annab mobiiltelefoni vabatahtlikult politseile. (1 kd lk 19-22, 93-97). 2.Varguse katse 15.09.2010 Tallinnas, Kari 3 kaupluses Grossi Toidukaubad - AS OG Elektra avaldus, mille kohaselt palutakse võtta vastutusele kodanik N.T, kes möödus kassast ha väljus müügisaalist kaupluse kaubaga Mivina Kiirnuudel 3 pk x 3, 80 krooni = 11,40 krooni. Kaup kauplusele tagastatud rikkumata. (I kd, lk 74). 3 - Õigusrikkuja kinnipidamise akt, mille kohaselt Grossi poes aadressil Kari 3, Tallinn peeti 15.09.2010.a. kell 17:40 kinni õigusrikkuja, kes möödus kassast kauba eest tasumata, tekitades kahju kogusummas 11, 20 krooni. Õigusrikkujaks N.T (I kd, lk 75). - Tunnistaja AT`i eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt olles turvamehena 15.09.2010, kell 17.40 Tallinnas, Kari 3 asuvas kaupluses Grossi, seistes kassa lähedal, märkas noormeest, kellel nuudlipakid käes. Kassa juurde jõudnud noormehel neid pakke käes ei olnud, jope tasku oli punnis. №ormees maksis kassas pudeli viina ja õunamahla eest. Kui ta oli kassa läbinud, pidas noormehe kinni, palus näidata tasku sisu. №ormees võttis taskust välja 3 pakki nuudleid Mivina, tšekki sellele kaubale ei olnud. (I kd, lk 76-77). - Kahtlustatava N.T eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt 15.09.2010 kella 17 paiku läks üksi kauplusesse Grossi Toidukaubad, asukohaga Tallinn, Kari
  7. Müügisaalis kohtas juhuslikult sõpru, kellega jutustades pani juhuslikult 3 pakki kiirnuudleid Mivine oma taskusse. Pärast ostis viinaletist viina ja mahla, aga makstes unustas makaronide eest maksmata. Olles kassarivist möödunud, pidas turvamees kahtlustatava kinni. Ei varastanud tahtlikult, lihtsalt unustas makaronid, mille oli kogemata taskusse pannud (I kd, lk 82-83, 93-97). 3.Vargus ajavahemikul 02.02.2010 kuni 07.märts 2010 Haapsalus, XXXkorter 4 keldrist - Kannatanu AK eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt
  8. veebruaril 2010 tegi tööd enda „Makita“ HP 2051F puuvasaraga, misjärel pani tööriista Haapsalus aadressil XXXkorter nr 4 keldriboksi.
  9. märtsil läks uuesti keldrisse, et tööriista võtta, kuid elektritrelli enam alles polnud. Paar päeva varem käis samuti keldris, kuid tööriista puudumist ei märganud. Plastikkohvri sees, kus ka elektritrell oli, olid veel üks liblikpuidu puur, kolm pabediitpuuri ja suruõhu püstoli naelad üks pide ning trelli otsa käiv käiakivi. Elektritrelli väärtus peaks praegusel hetkel olema 2000 krooni. Keldriboksi uks oli varguse avastamise momendil terve ja lukustatud. Arvab, et tema keldriboksi on sisenetud naabri boksi kaudu, soojavee torude peal oleva ava kaudu. Naaberkeldriboksi aken oli lahti, keegi võõras sai sealt vabalt siseneda. Trepikoda ja ka keldribokside uksed on pidevalt lukustatud, seega pidi varas sisenema õuest akna kaudu. Vargusega on talle tekitatud kahju summas 2345 krooni. 10.03.2010 kella 13:00 ajal läks Haapsalus Posti tänaval asuvasse „Laenugruppi“ tööriistade hindasid vaatama ning märkas seal tema elektritrelli „Makita“ koos kohvriga. Vaatas kohvri sisu ja tundis enda elektritrelli ära. Juhtunust teavitas politseid (II kd, lk 42-45). Kannatanu 12.03.2010 eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt talle näidati politseis puurvasarat „Makita“ HP 2051F. Tööriist kuulub talle, samuti kastis olnud 4 puuri, liblikpuur, suruõhupüstoli naelte pide, käiakivi, kuuskantrauast pulk. Tsiviilhagi esitada ei soovi, sai kõik asjad politseist tagasi (II kd, lk 55-56). - Kannatanu AK poolt antud allkiri esemete tagastamise kohta (II kd, lk 57). - 10.03.2010 Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega 8-l lehel: Sündmuskoht asub Haapsalu linnas XXX korter 4 keldris. Elamu on 5-korruseline. Korter nr 4 ja selle kelder asub esimeses trepikojas elamu vasakpoolses otsast, kui seista näoga maja esifassaadi poole(vt foto 1 ja 4) Fotol nr 2 on näha maja tagumist külge, kus asuvad kannatanu keldriaken. Kannatanu keldri kõrval, asub keldriboks, mille aken pole suletav (vt foto 3). Sisenedes maja ees asuvast keldriuksest (vt foto nr 4), liigume trepist alla (vt foto nr 5) ja pöörates paremale jõuame otse asuva keldriboksini, millel on ees valge uks ja millel on ees kaks tabalukku (foto nr 6). Mõlemad tabalukud on terved ja sissemurdmisjälgi ei ole. Avades ukse siseneme keldriboksi (foto nr 7). Keldriboksi tagumises nurgas asub kapp, millel kannatanu ütluste kohaselt asus elektritrell Makita (foto nr 8). Vaade lae all asuvale torustikule, mis läbib erinevaid keldribokse ja avausele, mis asub kannatanu ja kõrvaloleva keldriboksi, mille aken pole suletav vahel. (foto nr 9). Vaade freeside karbile, milles on puudu üks frees (II kd, lk 33-41). - Tunnistaja MP eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt 10.03.2010 tuli Laenugruppi meesterahvas, kes küsis müügis olevat Makita puurvasarat näha. Ta tundis ära, et kohvris on tema puurvasar. Päeval, mil see tööriist nende poodi toodi, võttis selle vastu poe juhataja. Tunnistaja esitab 02.02.2010 JR 620 krooni kohta sõlmitud laenu- ja käsipandi lepingu ja annab üle laenu tagatiseks olnud puurvasara „Makita“ (II kd, lk 46-49) + Laenu- ja käsipandileping (II kd, lk 50-51). 4 - Tunnistaja JReeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt 2010 veebruari alguses viis ta XXX elava T palvel pandimajja Makita trelli. T seda teha ei saanud, et tal ei olnud dokumente. Pandimajast saadud raha ja tšeki viis tunnistaja T . Raha panti viimise eest ei saanud. T ei rääkinud, kelle trell see oli, mainis, et keegi olevat talle selle andnud. (II kd, lk 58-59, 62-63). - Tunnistaja TG eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt Denis ja JR tunneb mitu aastat.
  10. jaanuari lõpus või veebruari alguses tuli tema koju XXX N.T, palus paar tundi hoida rohelises plastmasskohvris olevat Makita trelli. Paari tunni pärast tulid Denis ja Ž (J ), tunnistaja andis trelli Denisi kätte ja nad lahkusid. (II kd, lk 60-61). - Asitõendi – elektritrelli (puurvasara) „Makita” HP 205IF – vaatlusprotokoll (koostatud 11.03.2010.a.) koos selle juurde kuuluvate fototabelitega 2-l lehel: vaatluse käik: Vaadeldav puurvasar „Makita" HP 205IF on sinakas-rohelise plastikkohvri sees mille pealmisel lahtikäival küljel on punasel taustal valge kirjaga märgistus„Makita."(vt foto 1) Puurvasara kohvri lahtikäiva osa küljel on kleebis „Makita" HP 205IF, mille all kiri 20mm(3/4") 2-Speed Hammer Drill. Puurvasara kohver on jaotatud kolme erinevasse lahtrisse, mille kõige suurema osa sees asetseb puurvasar „Makita" Lisaks on puurvasara juures plastiku taolisest materjalist musta värvi eraldi asetsev käepide.(vt foto 2) Puurvasara ühel küljel on kleebis märgistusega „Makita" HP 205IF ja puurvasara teisel küljel on tähistus „Makita".(vt foto 2,3) Puurvasara padruni osal on märgata üksikuid rooste jälgi. Puurvasara sinakas rohelisel plastikosal on märgata halli värvi plekke, (vt foto 2) Puurvasara kohvri üks eraldatud lahter on tühi. Teises puurvasara alla jäävas lahtris on alljärgnevad(vt foto 4) esemed: üks pide sururõhu püstoli naelu(30tk); üks liblik puidupuur, millel number 20; neli erineva pikkuse ja läbimõõduga puuri, üks kuuskantrauast pulk pikkusega 22cm, üks puurvasara otsa käiv käiakivi läbimõõduga - 2,5 cm (II kd, lk 52-54). - Kahtlustatava N.T eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt kuupäeva ei mäleta, kuid ühel talveööl märkas, et XXX üks tänavapoolne keldriaken on avatud. Ta ronis aknast keldrisse, märkas teises keldriboksis laual tööriistakohvrit. Ronis teise keldriboksi, tegi kohvri lahti ja nägi elektritrelli, ei mäleta, kas teisi tööriistu ka nägi. Kohvri koos elektritrelliga viis koju. Järgmisel päeval palus, et T. G viiks elektritrelli Laenugruppi, kuid G ütles, et tal pole dokumente. Kahtlustatav otsis üles venna JR, rääkis, et trell tuleb pandimajja viia. Koos vennaga tõid nad trelli G juurest ära ja JR sõitis üksi pandimajja. Et trell on varastatud, kahtlustatav ei rääkinud. Mõne aja pärast tõi JR raha, võis olla 620 krooni. Vennale raha ei andnud, ostis selle eest endale alkoholi (II kd, lk 68-70).
  11. 06.04.2010 mobiiltelefoni vargus - Kannatanu S P eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt 06.04.2010 umbes kella 10 v 11 paiku helistas ta viimati enda telefoniga ja pani selle koolikotti. Vahetunni ajal on kõikide koolikotid koridoris maas seina ääres, nii oli ka tema kott. Õhtul kella 17:30 ajal avastas, et telefon on kadunud, keegi oli selle varastanud. Telefon oli Samsung S5230, telefoninumberiga 56764992 (II kd, lk 84-85). Kannatanu 04.10.2010 eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt 06.04.2010 helistas ta peale kooli Denissile telefoni nr XXX ja sai kokku N.T-ga, kes oli tema poisssõber. Koos Denisiga läksid nad kannatanu koju, kus Denis käis aeg-ajalt õues suitsu tegemas. Koolikott oli koridoris ning Denis möödus sellest iga kord kui suitsu tegema läks. Kas Denis temaga ka lasteaeda kaasa tuli, ta ei mäleta. Seda, et mobiil kadunud oli, sai Denis samal päeval tema enda käest (II kd, lk 92). - Kannatanu A P eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt ostis enda tütrele S P mobiiltelefoni Samsung S5230 jõuludeks. Imei-kood
  12. 06.04.2010 õhtul kella 18:00 paiku avastas S , et telefoni enam kotis pole. S ütles, et telefon ei saanud niisama ära kaduda, kuna pani telefoni kotti, vaid keegi pidi selle ära varastanud olema. Telefoni maksumus 1890 krooni (II kd, lk 86-87, 88, 89). - Jälitusprotokoll, millest nähtuvalt on 07.04.2010 kasutanud AP kuuluvat ja tema alaealisele tütrele SP kasutuses olevat mobiiltelefoni Samsung S 5230 abonentnumber 5619 8887 (II kd, lk 91). 5 - Kahtlustatava N.T eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt süüdi end ei tunnista, SP on tema tüdruk. Teab, et ta jäi oma telefonist ilma, kuid sel päeval temaga koos ei olnud. Kahtlustatava telefonikaart võis sellesse telefoni sattuda nii, et keegi eestlane tõi mahamüümiseks mobiiltelefoni, vist Samsungi, ta pani sinna oma telefonikaardi ja proovis, kas telefon töötab, seejärel müüs telefoni Tallinnas maha. (II kd, lk 93-94).
  13. Vargus ajavahemikul 18.04.2010 kuni 19.04.2010 Haapsalus, XXX asuvast töökojast - Kannatanu VR eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt soovib teatada Metabo kombivasara UHE 28 Mutli kombivasara vargusest, mille ostis Merco AS Haapsalu Stokkeri kauplusest 04.04.
  14. Ostmise ajal maksis trell 6200 krooni. Ostis ka puuride komplekti, mis oli koos trellidega tööriistakohvris. Tööriistakohver asus aadressil XXX. 19.04.2010 hommikul kella 9 paiku avastas kohvri kadumise. Töökotta sai minna ainult läbi elumaja, koridorist, sest garaaži uks oli lukus. Kahtlustab oma elukaaslase GR poega N.T, kes elab alaliselt nende majas. Tekitatud varaline kahju summas 9000 krooni (II kd, lk 2-4, 5-8). - Hagiavaldus , kus hagejaks VR. Hagi alus: Metabo kombivasara (trell) UHE 28 Mutli, puuride komplekti vargus, mille kannatanu avastas 19.04.2010 tema elukohas Haapsalus aadressil XXX. Hagi ese: asjade leidmisel asjade tagastamine, kui ei leita, siis varalise kahju sisse nõudmist süüdlaselt (II kd, lk 9). - Tunnistaja GR eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt sai nende kodust trelli kadumisest enda mehelt V lt teada. Trell oli töökojas põrandal maas. Enda poja käest, N.T-lt trelli kadumise kohta küsides, vastas ta, et ei tea sellest midagi. Denisi tegemistest ei tea midagi. Ühtegi võõrast inimest ega külalist trelli kadumisele eelnenud nädalavahetusel neil kodus ei käinud. Arvab, et Denis on ainuke, kes võis trelli minema viia (II kd, lk 25-27). - 19.05.2010 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos juurde kuuluvate fototabelitega 7-l lehel: Sündmuskohaks Lääne maakond, Ridala vald, Paralepa alev, XXX. Vaatlusega tuvastati: Sündmuskoht asub Lääne maakonnas Ridala vallas Paralepa alevis XXX (vt Lisa Fototabeli foto 1). Sündmuskohale pääseb läbi nimetatud maja juurdeehitatud garaaži (vt Lisa Fototabeli foto 2 ja foto 3). Kirjeldatud garaaži sissepääsu poolt vaadatuna vasemas kaugemas nurgas asub uksega sissepääs maja abiruumisse (vt Lisa Fototabeli foto 4). Abiruumis on kaks ust: vasakpoolne uksega sissepääs viib maja eluruumidesse ning paremapoolne on sissepääs töökotta (vt Lisa Fototabeli foto 5 ja foto 6). Avame töökoja sissepääsu ukse ning siseneme töökotta. Töökoda tagumise seina küljes on riiulid (vt Lisa Fototabeli foto 7) ning seina keskkohas põrandal oli varastatud esemete asukoht (vt Lisa Fototabeli foto 8). Töökoja sissepääsu poolt vaadatuna paremal poolel on aken ning töölaud (vt Lisa Fototabeli foto 9), (II kd, lk 12-19). - Kahtlustatava N.T eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt võis olla 19.04.2010, kui ta võttis V töökojast tööriistakohvri koos kombivasara ja puuridekomplektiga. Sõitis Tallinnasse ja müüs Balti Jaama juures turul maha. Arvab, et sai selle eest umbes 1000 krooni. Rohkem ei soovi rääkida, kuid tegu kahetseb (II kd, lk 68-70).
  15. 21.06.2010 žilettide vargus Haapsalu TÜ kaupluses Kaubamaja KONSUM - Haapsalu Tarbijate Ühistu avaldus, mille kohaselt 21.06.2010 kell 18:19 möödus Haapsalu TÜ kaupluse Kaubamaja KONSUM (aadress: Tallinna mnt 1, Haapsalu) kassast kodanik, jättes tasumata kauplusele kuuluva kauba eest („Gillette Fusion“ maksumusega 283 krooni). Kaup kauplusele tagastamata (II kd, lk 96). - Kannatanu esindaja IJ eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt töötab Haapsalu Tarbijate Ühistu rahandusdirektorina ning juhatuse liikme RL poolt on volitatud üldvolikirja alusel Haapsalu Tarbijate Ühistut esindama kõikides vallas- ja kinnisvara puudutavates tehingutes, mis annab talle esindusõiguse ka kriminaalasjas nr
  16. Haapsalu Kaubamaja kaupluse Konsum turvavideolt on kindlaks tehtud, et 21.06.2010 kella 18:31 paiku möödub esimesest kassast musta riietatud meesterahvas, kes eelnevalt oli kella 18:18 ajal kaubamajas terade vahes võtnud „Gillette Fusion“ komplekti maksumusega 283 krooni, kuid nende eest kassas ei maksnud, vaid maksis ühe paki sigarettide eest. Haapsalu Tarbijate Ühistule on vargusega 6 tekitatud varaline kahju summas 283 krooni, mille hüvitamist soovitakse (II kd, lk 102-103, 104). - Hagiavaldus, mille kohaselt hagejaks Haapsalu Tarbijate Ühistu. Hagi alus:
  17. juunil 2010 kella 18:31 ajal varastati Haapsalus Tallinna mnt 1 asuvast Haapsalu Tarbijate Ühistule kuuluva kaupluse Haapsalu Konsum tööstuskaupade osakonnast üks pakk žilette „Gillette Fusion“ maksumusega 283 krooni. Hagi ese: Haapsalu Tarbijate Ühistule seoses 21.06.2010 toime pandud vargusega tekitatud varalise kahju summas 283 krooni hüvitamist (II kd, lk 104). - Tunnistaja ™ eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt töötab AS-is Pristis, valvatakse haapsalu kaubamaja Konsum. 21.06.2010 kohta on teostatud tagantjärgi turvavideote, salvestuste kontrolli ning sealt avastati, et 21.06.2010 kella 18:18 ajal liigub musta riietatud noormees terade vahes, võtab sealt ühe terade paki ja videolt on näha, kuidas ta sellelt hammastega püüab turvaelementi ära saada ja siis lahkub koos teradega ning möödub kassast kl 18.31, tasudes vaid suitsupaki eest. (II kd, lk 105-106). - Tunnistaja OS eeluurimisel antud ütlused, et ta tunneb tööalaselt N.T, kinnitab, et Haapsalu TÜ Kaubamaja kaupluse Konsum turvasalvestusel 21.06.2010 kell 18:18 paiku on musta riietatud noormees N.T (II kd, lk 111-112). - Tunnistaja MKeeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt olles turvatöötajana 22.06.2010 tööl Haapsalu kaubamajas Konsum, pöördus tema poole üks kaubamaja töötaja ja ütles, et ta oli eelmisel päeval leidnud müügiriiulite vahelt „Gillete Fusion“ tühja paki. Eelmise päeva turvasalvestust läbi vaadates avastas tunnistaja, et Gillete müügiriiulite juures käis talle näo järgi tuttav N.T. Salvestuselt nägi, et ta võtab ühe paki Gilette ja läheb edasi. Natukese aja pärast läheb N.T kassasse ja „Gillett Fusioni“ eest ei maksa. Kes karbi leidis, ei mäleta (II kd, lk 113-114). - Asitõendi – CD-plaadi Haapsalu Kaubamaja Konsum turvakaamera 21.06.2010 salvestus vaatlusprotokoll (koostatud 13.07.2010.a.) koos selle juurde kuuluvate fototabelitega 2-l lehel – vaadeldav objekt: CD-R Verbatim, markeeringuga 10257000206, salvestustega Haapsalu TÜ kaubamajast Konsum 21.06.2010.a ajavahemikus kell 18:18:00 kuni 18:19:46 ja kell 18:31:00 kuni 18:31:59.Vaatluse käik: vaadeldav CD-R Verbatim on hõbedast värvi ja sellel on markeering musta markerpliiatsiga "10257000206". Vaadeldav CD-R asetati arvuti CD-R lugemisseadmesse. CD-R-il on Haapsalu TÜ kaubamaja Konsum 21.06.2010.a positsioon 10 kaamera salvestus (terade vahe) ajavahemikus kell 18:18:00 - 18:19:46 ja positsioon 1 kaamera salvestus (I kassa) ajavahemikus 18:31:00 - 18:31:
  18. Vaadeldaval positsioon 10 salvestusel on näha, et kl 18:18:00 siseneb kaubamaja Konsum terade vahesse musta värvi riietesse riietunud meesterahvas, kes suundub otse žileti terade riiuli juurde ja võtab sealt kl 18:18:08 (vt foto nr 1) eseme ning suundub edasi riiuli varju. Riiuli tagant väljudes kl 18:19:00 on näha, kuidas musta riietatud meesterahvas hammastega riiulilt võetud eseme kallal tegutseb (vt foto nr 2), kõndides niimoodi antud vahes 18:19:00 kuni 18:19:24, mil isik välju videokaamera vaateväljast antud vahest ning väljudes on isikul näha käes eset, mida tal ennem ei olnud Vt foto nr 3).Vaadeldaval positsioon 1 salvestusel on näha, et kl 18:31:00 liigub musta riietunud meesterahvas esimesse kassasse, kus kl 18:31:05 (vt foto nr 4) on näha, et maksab kassas ainult suitsupaki eest ning peale seda väljub kassast (tl 107-110). - Kahtlustatava N.T eeluurimisel antud ütlused, milles tunnistab end süüdi ja kahetseb toimepandut. Selgitab, et läks kaubamajja mõttega müüki jaoks varastada pakk žilette. Võttis riiulilt paki žilette „Gillette Fusion“, avas paki, žiletid pani taskusse ja tühja paki viskas riiulite vahele ning väljus Kaubamajast. Žiletid müüs suvalistele inimestele (II kd, lk 115-117).
  19. 19.07.2010 sularaha vargus Haapsalus, XXX - Kannatanu EKeeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt kuulub talle korter Haapsalus, XXX. Tellis sinna korterisse enne jaanipäeva Plasto AS Haapsalu esindusest akende ja rõduuste vahetuse. Aknaid ja uksi tuldi vahetama
  20. juulil, kl 10-10.15 paiku. Üks töömees oli pikka kasvu, kes töö ära tegigi. Teine töömees oli väikest kasvu, vanust ei oska öelda, võis olla alla 30aastane kindlasti, nagu mustlase moodi, eesti keelt rääkis aktsendiga. Väiksemat kasvu töömeest kahtlustab enda raha varguses, kelle nimi võis olla Denis, märkas seda firma dokumendil. 7 Akende-uste vahetus võttis päris kaua aega, nii et mõlemad töömehed olid lahkunud kl 16 paiku. Oli selline moment, kus pikk töömees tegi alates kl 15-st köögis tööd, ema oli magamistoas prahti kokku pühkimas ja tema läks WC-sse. Ema istus eelnevalt pikka aega elutoas, nii et sellel ajal ei saanud keegi midagi varastada. Mingi hetk tuli väiksem poiss küsima, kus on tualett ja käis seal ära. Varsti ta seda väiksemat töömeest enam korteris ei näinud ja teine töömees ütles, et miks teine mees tööriistakasti minema viis ja läks alla autost tööriistu tagasi tooma. Mustlase moodi poiss enam üles korterisse ei tulnud. Samal õhtul,
  21. juunil kl 16.30 avastas, et tema valgest pealt lukuga suletud käekotist, kus oli rahakott, mille peal oli kokkupandud nailonist poekott, on kadunud 3000 krooni - 6 500-kroonist kupüüri, kus juures oli ka pangaautomaadist saadud kontojäägi teatis. Käekott oli elutoas diivanilaua peal, see oli seal ka ajal, mil töömehed olid korteris. Rahakotis oli veel raha - 4 25-kroonist ja 4-100-kroonist, mis olid kahel pool neid kokkupandud rahatähti, oli veel kliendikaarte ja pensionitunnistus, aga see raha ja need kaardid ja tunnistus olid alles, pangakaarti ja ID-kaarti tal rahakotis polnud. Arvab, et see väiksem poiss käis tualetis selleks, et rahakotist võetud raha riietesse ära peita, või käis elutoas siis, kui tema oli tualetis (II kd, lk 119-121). Kannatanu 05.10.2010.a. eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt soovib lisada, et seoses 3000 krooni sularaha vargusega XXX korterist tema käekotist rahakotis on talle 3000 krooni hüvitatud Ehituskujundus OÜ poolt, kelle töömehed sel päeval korteris aknaid paigaldamas käisid. Lisab pangaväljavõtte kinnituseks, et on selle raha kätte saanud (II kd, lk 126-127, 128). - Hagiavaldus, mille kohaselt hagejaks EK. Hagi alus: 19.07.2010.a. Haapsalus aadressil XXX sularaha vargus (3000 krooni 500-kroonistes kupüürides). Hagi ese: varalise kahju hüvitamine summas 3000 krooni. - Tunnistaja SL10.08.2010.a. eeluurimisel anud ütlused, et töötab OÜ-s Ehituskujundus aknapaigaldajana. 19.07.2010 oli tellimustöö Haapsalus, XXXkorteris. Töötas paaris N.T-ga . Midagi kahtlast N.T tegevuses ei märganud, kuid korteris nad kogu aeg koos ei olnud, mitmeid kordi sai korterist väljas käidud. N.T rahast midagi ei rääkinud, raha võtmist tunnistaja ei näinud, ka ei näinud N.T käes mingit raha. Hiljem üks firma töötaja ütles, et korterist, kus nad aknaid paigaldasid, kadus raha. (II kd, lk 123-125). - Kahtlustatava N.T eeluurimisel antud ütlused, et tunnistab end kuriteo toimepanemises süüdi ja kahetseb oma tegu. Selgitab, et oli juulis tööl puhkuse asendajana. Võis olla 19.07.20.10 kui töötas paarimehega XXXkorteris, vahetasid aknaid ja rõduuksi. Korteris oli veel kaks naisterahvast. Kahtlustatav nägi käekotti, avas selle ja võttis rahakoti, millega väljus korterist. Väljas võttis rahakoti vahelt raha, seejärel läks korterisse ja pani rahakoti käekotti tagasi ning töötas edasi. Toas oli üks naisterahvastest, tema rahakoti võtmist ei näinud. Naised raha vargust ei avastanud. Ei mäleta, mis rahaga tegi, vist mängis kasiinos maha (II kd, lk 134135). Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused, ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele.
  22. N.T süü 06.08.2010 röövimises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. N.T kinnitab, et haaras naisterahva selja tagant tema käest käekoti ja jooksis minema. N.T ise ei märganud kas naisterahvas kukkus ja ta ei mäleta, et naine oleks kotti kõvasti hoidnud. Naisterahvast ta ei lohistanud. Käekotist võttis raha ja telefoni. Teised asjad viskas koos käekotiga prügikasti. N.T on kinnitanud oma ütlusi ka ütluste ja olustiku seostamisel. N.T ütlustega haakuvad ka kannatanu ütlused, mille kohaselt ründas teda selja tagant tundmatu noormees, kes haaras käekoti. Kannatanu ütlustest aga nähtub lisaks veel, et ta kukkus kotti haaramise käigus ja lohises mööda maad. Kukkumise tagajärjel tundis füüsilist valu kehas ja sai kriimustusi ja verevalumeid. Kannatanu ja süüdistatava ütlused kattuvad ka selles osas, mis esemed süüdistatav kannatanult ära võttis. Telefoni ära võtmist kinnitab ka läbiotsimisprotokoll (I k lk 30-42), mille käigus leiti N.T korterist kannatanule kuulunud esemeid ja asitõendi vaatlusprotokoll (I k lk 52-59). Nagu nähtub N.T enda ütlustest haaras ta kotti ja jooksis kohe minema, seega ei pööranud ta tähelepanu sellele, kas kannatanu 8 kukkus või ei kukkunud, kas ta sai haiget või ei saanud, mistõttu N.T enda ütlused ei kinnita ega lükka ümber kannatanu UV ütlusi. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes, mille kohaselt ta kukkus ja tundis füüsilist valu ning tal olid kriimustused ja verevalumid, sest tema kõik teised ütlused haakuvad teiste tõenditega, kuid kannatanu poolt valu tundmist või mitte tundmist ei saa need tõendid kinnitada. Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna vastab erinevate inimeste puhul välismõjuri erinevale intensiivsusele. Seega on valulävi subjektiivne nähtus, mis erinevate inimeste puhul erineb. On üldteada asjaolu, et kukkudes ja kui tekivad kriimustused ja verevalumid tunneb inimene valu. Arvestades, et kannatanu puhul on tegemist 55 aastase naisterahvaga ja süüdistatav on kannatanust oluliselt tugevam siis süüdistatava poolt rebimise käigus kasutatud jõust tingituna võis kannatanu tõepoolest kukkuda ja valu tunda. Kannatanu tundis kukkumise ja koti käest ära rebimise käigus füüsilist valu. Seega on tõendamist leidnud, et käekoti ära võtmise käigus tekitas N.T kannatanule füüsilist valu, millega murdis kannatanu vastupanu vara äravõtmisel. Kuigi algselt võis N.T olla tekkinud soov panna toime avalik vargus, kasvas see kannatanule tekitatud füüsilise vägivalla tõttu üle röövimiseks, mistõttu on röövimine toime pandud kaudse tahtlusega. N.Tegevus selles episoodis tuleb kvalifitseerida

§ 200

lg 2 p 4 järgi kui vägivallaga võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. N.T on varem 31.05.2007 karistatud röövimise eest

  1. N.T süü 15.09.2010 varguse katses on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. N.T tunnistas eeluurimisel ja kinnitas neid ütlusi kohtus, et pani poes kiirnuudlid enda taskusse. Viinaletis ostis mahla ja viina, kuid unustas maksta makaronide eest. Varguse katse toimumise fakti kinnitavad ka tunnistaja A. T ütlused, mille kohaselt märkas noormeest nuudlipakkidega, kassas neid enam näha ei olnud ja nuudlite eest ei tasutud. Kinnipidamisel leiti noormehe taskust 3 pakki nuudleid. Süüdistatava ja tunnistaja ütlusi kinnitab ka AS OG Elektra avaldus. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava enda ja tunnistaja kokkulangevate ütlustega tõendamist leidnud N.T poolt võõra vallasja (3 pakki kiirnuudleid) äravõtmise katse. N.T objektiivsest käitumisest – pani nuudli pakid endale taskusse, samas kui muud kaupa, mille eest ta tasus, ta ei peitnud ning möödus kassadest ilma nuudlite eest maksmata - nähtub, et ta tegutses varguse eesmärgil, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Kohus ei loe usaldusväärseks N.T väidet, et ta unustas nuudlite eest maksmata. On üldteada asjaolu, et vargusi mittesooritavad inimesed ei pane poes endale kaupa taskusse vaid ostukorvi või hoiavad käes.
  2. N.T süü 02.02.2010-07.03.2010 sissetungimisega varguses on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. N.T tunnistas eeluurimisel ja kinnitas neid ütlusi kohtus, et ronis XXX aknast keldrisse ja võttis sealt kohvri koos elektritrelliga. Palus vennal trelli hiljem pandimajja viia. Varguse toimumise fakti kinnitavad ka kannatanu A.K ütlused, mille kohaselt pani 01.02.2010 tööriistad keldriboksi. 07.03 elektritrelli enam ei näinud. Uks oli terve, kuid naaberboksi aken oli lahti. 10.03 tundis „laenugrupis“ enda elektritrelli ära. On ka muud varastatud esemed politseist tagasi saanud. Kannatanu ütlusi varguse fakti kohta kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (II k lk 33-41). Tunnistaja M. P ütlused kinnitavad, et kannatanu tundis neil müügis olnud asjadest ära enda puurvasara, mille oli poodi toonud JR. JR kinnitas, et viis selle trelli pandimajja ja T.G kinnitas, et trelli tõi tema juurde N.T. Tunnistajate, kannatanu ja süüdistatava ütlusi kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll (II k lk 5254) ja kannatanu allkiri esemete kättesaamise kohta. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava enda, kannatanu ja tunnistajate kokkulangevate ja omavahel haakuvate ütlustega tõendamist leidnud N.T poolt võõra vallasja (plastkohver tööriistadega)) äravõtmine. N.T 9 objektiivsest käitumisest – ronis võõrasse keldrisse, võttis esemed ja lasi need hiljem pandimaja viia - nähtub, et ta tegutses varguse eesmärgil, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult.
  3. N.T süü 06.04.2010 mobiiltelefoni varguses on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. N.T väitis eeluurimisel ja kinnitas neid ütlusi kohtus, et tema ei ole telefoni võtnud ja telefonikaart võis telefonisse sattuda, kuna keegi eestlane tõi talle selle mahamüümiseks ja siis ta proovis kas telefon töötab. N.T ei eita, et S.P oli tema tütarlaps. Kannatanu S P ütlustest nähtub, et ta helistas 06.04.2010 peale kooli N.T-le nr-l XXX ja sai temaga kokku ning nad läksid S juurde koju. Õhtul kella 17.30 ajal avastas, et telefon on kadunud. Kannatanu A. P kinnitab, et 06.04.2010 õhtul ütles S , et tal pole kotis enam telefoni. Jälitusprotokollist (II kd lk 91) nähtub, et päev pärast telefoni kadumist on telefonis N.T kasutanud oma SIM kaarti nr-ga XXX. Kohus ei loe usaldusväärseks N.T väidet, mille kohaselt telefon sattus juba järgmisel päeval pärast vargust tema kätte, kuna üks eestlane tõi talle selle. Kohtu arvates on N.T sellekohane väide antud soovist vabaneda vastutusest. Kannatanu S.P ütlustest nähtub, et N.T oli 06.04.2010 tema juures külas ja käis korduvalt mööda tema koolikotist, kus oli telefon. Seega oli N.T võimalus telefon sealt koolikotist võtta. Asjaolu, et juba järgmine päev kasutas N.T selles telefonis oma abonentnumbrit kinnitab seda, et N.T ise võttis eelmisel päeval selle telefoni S. P koolikotist. Eeltoodust tulenevalt on kannatanute ütlustega ja jälitusprotokolliga tõendamist leidnud N.T poolt 06.04.2010 S. P mobiiltelefoni äravõtmine. N.T objektiivsest käitumisest – võttis salaja koolikotist mobiiltelefoni - nähtub, et ta tegutses varguse eesmärgil, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult
  4. N.T süü 18.04.2010-19.04.2010 varguses on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. N.T tunnistas eeluurimisel ja kinnitas neid ütlusi kohtus, et võttis töökohast tööriistakohvri ja puuridekomplekti, mis müüs Balti Jaama turul. Varguse toimumise fakti kinnitavad ka kannatanu VR ütlused, mille kohaselt 19.04.2010 hommikul avastas tööriistakohvri kadumise, milles kahtlustas N.T. Tunnistaja GRkinnitab, et abikaasal kadus trell ja arvab, et Denis on ainuke kes võis trelli minema viia, sest ühtegi võõrast inimest neil külas ei käinud. Varguse toimumise fakti kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (II k lk 12-19). Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava enda, kannatanu ja tunnistajate kokkulangevate ja omavahel haakuvate ütlustega tõendamist leidnud N.T poolt võõra vallasja (tööriistakohver koos asjadega) äravõtmine. N.T objektiivsest käitumisest – võttis tööriistakohvri tööriistadega ja müüs need maha - nähtub, et ta tegutses varguse eesmärgil, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult.
  5. N.T süü 21.06.2010 varguses on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. N.T tunnistas eeluurimisel ja kinnitas neid ütlusi kohtus, et läks kaubamajja mõttega varastada pakk Žilette. Võttis riiulilt paki Žilette, avas selle ja pani Žiletid taskusse. Väljus kaubamajast ja müüs žiletid. Varguse toimumise fakti kinnitavad ka kannatanu esindaja IJ ütlused, mille kohaselt on turvavideolt näha, et 21.06.2010 võttis noormees „Gilette Fusion“ komplekti maksumusega 283 krooni. Kannatanu esindaja ütlusi kinnitavad ka tunnistaja T.Moori ütlused. Tunnistaja OS ütlustest nähtub, et ta tunneb tööalaselt N.T ja ta tunneb turvasalvestusel olevas noormehes ära N.T. Ka tunnistaja MK kinnitab, et tunneb turvasalvestusel ära N.T. Tunnistajate ütlusi kinnitab ka turvakaamera salvestus (II k lk 107-110). Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava enda, kannatanu esindaja ja tunnistajate kokkulangevate ja omavahel haakuvate ütlustega ning asitõendi vaatlusprotokolliga tõendamist leidnud N.T poolt võõra vallasja (žiletid) äravõtmine. N.T objektiivsest käitumisest – läks poodi vargus eesmärgil, võttis Žiletid ja väljus nende eest maksmata ning müüd need koheselt - nähtub, et ta tegutses varguse eesmärgil, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. 10
  6. N.T süü 19.07.2010 varguses on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. N.T tunnistas eeluurimisel ja kinnitas neid ütlusi kohtus, et töötades korteris nägi käekotti, avas selle ja võttis rahakoti ning väljus korterist. Väljas võttis rahakotist raha, läks korterisse tagasi ja pani rahakoti tagasi. Varguse toimumise fakti kinnitavad ka kannatanu EK ütlused, mille kohaselt toimus tal korteris akende ja rõduuste vahetus. Õhtul avastas, et rahakotist on kadunud 3000 krooni. Ehitusfirma hüvitas talle vargusega tekitatud kahju. Tunnistaja SL kinnitab, et N.T töötas sel päeval korteris kui sealt raha kadus. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava enda, kannatanu ja tunnistaja kokkulangevate ja omavahel haakuvate ütlustega tõendamist leidnud N.T poolt võõra vallasja (raha) äravõtmine. N.T objektiivsest käitumisest – võttis võõrast rahakotist raha ja pani rahakoti tagasi - nähtub, et ta tegutses varguse eesmärgil, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Karistusregistri teatisest ja kohtuotsustest (II k lk 136-171) nähtub, et N.T on varem korduvalt karistatud varguste eest, seega on tema puhul tegemist varem varguse toime pannud isikuga. Arutatavas kriminaalasjas nähtub, et N.T pani seitsme kuu jooksul toime viis vargust ja ühe varguse katse, seega on tema puhul tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. N.T tegevus kuues varguse episoodis kokku tuleb kvalifitseerida

§ 199

lg 2p 8,9järgi kui sissetungimisega süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. VR esitas tsiviilhagi summas 9000 krooni ( 2 kd lk 9), Haapsalu Tarbijate Ühistu esitas tsiviilhagi summas 283 krooni (2 kd lk 104). Süüdistatav N.T tsiviilhagi suurustele vastu ei vaielnud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastne kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava N.T kuritegeliku käitumise tulemusena. TsKMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavalt N.T-lt tsiviilhagi 283 krooni ulatuses välja mõista kannatanu Haapsalu tarbijate Ühistu kasuks, tsiviilhagi 9000 krooni ulatuses välja mõista kannatanu VR kasuks. A P on esitanud tsiviilhagi summas 1890 krooni. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi tõendamiseks Tele 2 järelmaksulepingu, mille kohaselt on ta 22.12.2009 ostnud mobiiltelefoni Samsung S5230 maksumusega 1890 krooni. Süüdistatav N.T vaidles hagile vastu, kuivõrd tema ei ole seda telefoni võtnud. Kohus leidis, et N.T on 06.04.2010 toime pannud kõnealuse telefoni varguse. Kannatanu on oma tsiviilhagi tõendanud. Telefon oli varguse hetkeks üksnes kolm kuud vana. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava N.T kuritegeliku käitumise tulemusena. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavalt tsiviilhagi ulatuses välja mõista kannatanu kasuks. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. N.T karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü osaline puhtsüdamlik ülestunnistamine ja kahetsus. Kohus arvestab, et N.T kuriteod on muutnud järjest raskemaks ja menetlusesemeks olevate kuritegudest ühe puhul on tegemist juba korduvalt I 11 astme kuriteoga. Arvestades sooritatud kuritegude arvu, tekitatud kahju suurust, seda et N.T on varem kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud (II k 136-140), süüdistatav ei ole endale varasematest karistusest järeldusi teinud ja jätkas kuritegelikku käitumist, mis on kujunemas talle elustiiliks, olles 28.05.2010 karistatud üldkasuliku tööga pani ta toime uue kuriteo juba 21.06 s.o vähem kui kuu aja möödudes ja seejärel lühikese aja vältel veel kolm kuritegu, millest üks oli seotud vägivallaga, süüdistatava enda ütlustest nähtub, et tal oli elukoht ja töökoht, kuid sellele vaatamata pani toime uued kuriteod, ta on proovinud narkootikume, kriminaalhooldaja kirjast nähtub, et N.T ei teinud talle määratud üldkasulikku tööd, olles seega isikuks kes ei sobi kriminaalhooldusele, leiab kohus, et teda tuleb karistada reaalse vangistusega sanktsiooni alammääras. KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele kaitsetasu riigituludesse ning sundraha KrMS § 179 lg 1p 1 kohaselt 695.05 eurot riigituludesse Juhindudes KrMS § 306, 311, 313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada N.T enne Pärnu Maakohtu 28.05.2010 kohtotsust toimepandud kuritegudes (02.02.2010-07.03.2010, 06.04.2010 ja 18.04-19.04.2010 episoodid)

§ 199lg 2p 8,9 ja mõista karistuseks kuus kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks neli kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks 28.05.2010 Pärnu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega 11 kuud ja 26 päeva vangistust Süüdi tunnistada N.T pärast Pärnu Maakohtu 28.05.2010 kohtotsust toimepandud kuritegudes (3 episoodi)

§ 199lg 2p 9 järgi ja mõista karistuseks vangistus üheksa kuud.

Süüdi tunnistada N.T

§ 200

lg 2p4 järgi ja mõista karistuseks vangistus kolm aastat.

§ 64lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada liitkaristust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks kaks aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 28.05.2010 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 11 kuud ja 19 päeva vangistust võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 11 kuud ja 19 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 lausel lugeda eelvangisuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistusaja alguseks lugeda 15.09.2010 Tõkend vahistamine jätta muutmata Välja mõista N.T-lt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 278.02 (kakssada seitsekümmend kaheksa eurot kaks senti) ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 115.04 eurot. 12 Kaitsjatasu ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB pank või Swedpank 221023778606, viitenumber

  1. Kviitung esitada Harju Maakohtule Välja mõista N.T-lt A P (arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX) kasuks 120.79 (ükssada kakskümmend üheksa eurot seitsekümmend üheksa senti) /1890 üks tuhat kaheksasada üheksakümmend krooni/ VR(Haapsalu XXX) kasuks 575.20 eurot /9000 üheksa tuhat krooni/ Haapsalu Tarbijate Ühistu (arvelduskonto nr XXXXXXXXX) kasuks 15.21 eurot /283 kakssada kaheksakümmend kolm krooni/ Asitõendid CD plaat jätta kriminaalasja juurde Mobiiltelefon №kia 6030 ja rahakott koos märkmiku ja märkmepaberitega jätta UV Mobiiltelefon №kia 7360 ja Sim kaardid (hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis) hävitada Puurvasar „Makita“ HP 2051F jätta AK Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 27.
  2. 2011 Kohtunik Liina Pohlak 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.