Toimik nr 1-09-8015 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.oktoobril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-8015 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Inga Kaljus Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid H.A tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 25.10.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu H.A, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta H.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.09.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. H.A tunnistati süüdi Viru Maakohtu 09.02.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ning KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 09.02.2011 ja lõpp 22.05.2012. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 29.09.2011. Kinnipidamisasutusest H.A kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on vangistuse jooksul üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemisel soovib elama asuda pensionäridest vanemate juurde aadressil xxx, kus elas ka enne vangistust. Isik on lõpetanud kutsekooli ja omab lukksepa eriala. Isik töötas 10 aastat xxx xxx. Oli korduvalt töötuna registreeritud. Oli oma vanemate ülalpidamisel. Kinnipeetav suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega, kellega ei soovi suhteid katkestada. Isik tunnistab, et 2004.aastatst on krooniline 1
(3)alkoholi tarvitaja. Midagi ette võtta pole tahtejõudu ega soovi. Kuriteod toime pandud alkoholijoobes. Isik tarvitas varasemalt narkootikume. On olnud rehabilitatsioonil xxx Isik vabandab oma käitumist üldiste asjaoludega- tööpuudus, kriis, sõltuvus. Isik ei ole motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. On katseajal toime pannud kuritegusid. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, olenemata kõrgest riskiprotsendist, kuna tegemist on viimase TEV-iga. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav vabanemisel elama pensonäridest vanemate juurde aadressile xxx. Vabanemisel puudub kinnipeetaval kindel töökoht. Kinnipeetavate vanemate arvates on H.A kuritegusid sooritanud kuritegeliku mõtteviisiga isikute mõjutusel, ning kuritegeliku käitumise põhjuseks on alkoholiga kuritarvitamine. H.A käitumist vabaduses võib mõjutada korduvad karistused nii kriminaalkorras kui ka väärteokorras Alkoholiseaduse ja Narkootilise ja psühhotroopse ainete seaduse alusel. Isiku sõltuvus, töökoha puudumine, kogenematus toimetulekuks majanduslikult on asjaoludeks, mis võivad soodustada uue kuriteo riski. Narkootikumide tarvitamisest loobumiseks ei ole kinnipeetav midagi ette võtnud-taastarvitamisele asumise risk on kõrge. Kriminaalhooldusel on kinnipeetava kriminaalhooldust takistavateks asjaoludeks eluviisi- ja nimelt alkoholi kuritarvitamine. H.A taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Võttes arvesse isiku varasemat elukäiku, ei ole tema vabastamine põhjendatud. Katseajal on toime pandud uued kuriteod. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu arvamused, leiab, et H.A tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on seitsmel korral kohtulikult karistatud. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud enamuses varavastaste kuritegude (vargused) toimepanemise eest. Isikut on varem kahel korral määratud kriminaalhoolduse alla, viimasel katseajal pani toime uue samalaadse kuriteo. Samas Viru Maakohtu 20.05.2008 kohtuotsusega karistati H.A lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise eest rahalise karistusega. Rahalist karistust süüdimõistetu ei tasunud. Viru Maakohtu 26.01.2011 kohtumäärusega asendati rahaline karistus 2500 krooni üldkasuliku tööga 32 tundi. ÜKT tunde H.A ei täitnud ning Viru Maakohtu 12.04.2011 kohtumäärusega pöörati karistus täitmisele. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 4-12) on näha, et kinnipeetavat on väärteokorras 29 korral karistatud, nendest 5 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse alusel ja 12 korral Alkoholiseaduse alusel, 6 korral väheväärtusliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus H.A puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et H.A on 1 kehti distsiplinaarkaristus. Karistus on määratud keelatud eseme omamise eest veekeeduspiraal). Tuleb tunnistada, et tegemist ei ole niivõrd suure rikkumisega. (isetehtud 2
(3)Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetav vangistuses kasuliku tegevusega hõivatud ei ole. Sotsiaalprogrammides ei ole osalenud. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab H.A-le enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. H.A on isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega kuni 05.01.2015. Vabanedes asub H.A elama pensionäridest vanemate juurde aadressil xxx, xxx. Tegemist on 2-toalise hruštšovka-tüüpi korteriga. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega iseseisvat sissetulekut. Arvestades H.A poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (süstemaatilised vargused), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (katseajal uued kuriteod) ja süüdimõstetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine) on kohus seisukohal, et H.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Isik oli juba mitmel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks. Viimasel katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. H.A-le on varguste toimepanemine saanud eluviisiks. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine võivad omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu H.A temale Viru Maakohtu 09.02.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige №oremreferent Kohtumäärus jõustus 08.11.2011 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun 3
(3)