← Eesti

12

Obsah (8)§ 296§ 294§ 68§ 73§ 288§ 2§ 27§ 56

1-10-11171 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.aprillil 2011.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-11171 (09230107586) Kohtukooss

§ 296

lg 1 – 25 lg 2 järgi ning T.J-i süüdistuses

§ 294

lg 1 – 25 lg 2 järgi üldmenetluses Gennadi Gogolev - isikukood 35511280224, EV kodanik, emakeel vene keel, keskharidusega, töötab OÜ A ; elukoht xxx; oli kahtlustatavana kinni peetud 30.0309.04.2010.a tõkend – elukohast lahkumise keeld kohaldatud 09.04.2010.a; varem kriminaalkorras karistamata; Vandeadvokaat Milvi Söörd Süüdistatav Kaitsja Süüdistatav Kaitsja T.J - isikukood XXX, EV kodanik, emakeel eesti keel, keskharidusega, ei tööta, elukoht xxx; oli kahtlustatavana kinni peetud 07.04.2010.a alates 07.04.2010.a tõkend – elukohast lahkumise keeld kohaldatud 07.04.2010.a; varem kriminaalkorras karistamata; Vandeadvokaat Siim Roode RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4,9; 311; 313; kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Gennadi GOGOLEV

§ 296lg 1 - 25 lg 2 järgi ja karistada teda tähtajalise vangistusega 6 (kuus) kuud.

2.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks Gennadi Gogolev´i poolt 1 eelvangistuses viibitud aeg 30.märtsist kuni 09.aprillini 2010.a so 11 päeva, seega ärakandmata karistuseks, mille kandmisest Gennadi Gogolev tingimisi vabastatakse, on vangistus 5 (viis) kuud ja 19 (üheksateist) päeva. 3. Juhindudes

§ 73

lg 1 sätetest mitte pöörata Gennadi Gogolev’ile mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui ta ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu.

  1. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast s.o. 20.aprillist 2011.a.
  2. Gennadi Gogolev suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
  3. Süüdi tunnistada T.J

§ 294lg 1 - 25 lg 2 järgi ja karistada teda tähtajalise vangistusega 1 (üks) aasta.

7.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks T.J-i poolt eelvangistuses viibitud aeg 07.aprill 2010.a so 1 päev, seega ärakandmata karistuseks, mille kandmisest T.J tingimisi vabastatakse, on vangistus 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 8. Juhindudes

§ 73

lg 1 sätetest mitte pöörata T.J-ile mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui ta ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu.

  1. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast s.o. 20.aprillist 2011.a.
  2. T.J-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
  3. Asitõendid – CD – plaadid salvestustega jätta kriminaalasja materjalide juurde.
  4. Asitõendid - helekollane ümbrik ja ruuduline paberileht KV`i andmetega – millised asuvad kriminaaltoimikus, jätta kriminaalasja materjalide juurde.
  5. Asitõend juhiluba nr XXX KV´i nimele, milline asub kriminaaltoimikus – hävitada kohtuotsuse jõustumisel.
  6. Gennadi Gogolev`ilt ära võetud 5000.-krooni, mis maksti KV`i poolt sõidueksamilt läbi saamise eest, milline asub hoiul Põhja Prefektuuri rahandusbüroos – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 5 kohaselt Põhja Prefektuurile.
  7. Välja mõista Gennadi Gogolev´lt riigituludesse: • Sundraha summas 417, 03 eurot; • määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel summas 747, 86 eurot; • toimikust koopiate tegemise tasu summas 6, 44 eurot. 2
  8. Välja mõista T.J-ilt riigituludesse: • Sundraha summas 417, 03 eurot; • toimikust koopiate tegemise tasu summas 6, 44 eurot Väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja koopiate tegemise tasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas arve nr 10220034796011 või AS Swedbank konto nr
  9. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse märkida „Gennadi Gogolev 1-10-11171 sundraha“, „Gennadi Gogolev 1-10-11171 kaitsjatasu“, „Gennadi Gogolev 1-10-11171 koopiate tegemise tasu“ või „T.J 1-10-11171 sundraha“, „T.J 1-10-11171 koopiate tegemise tasu“. Kviitungid esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Sundraha ja menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtule kaudu. Apellatsiooniteadete esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis kättesaadav 26.mail 2011.a alates kella 14.00-st. SÜÜDISTUS Gennadi Gogolev on antud kohtu alla üldmenetluses ja teda süüdistatakse selles, et JAvõttis 16.02.2010.a. kella 08.30 ajal Harju maakonnas, XXX4 raha eest sõidueksamit kergemalt läbida sooviva KV`i poolt FP`ele üle antud 5000.- krooni eesmärgiga toimetada see Gennadi Gogolev`i kaudu KV`i sõidueksami eksamineerijale, s.o Põhja Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna Büroo töötajale sõidueksami igal juhul sooritatuks lugemise ning KV`ile mootorsõiduki juhtimisõigust tõendava dokumendi väljastamise eest, kuid Gennadi Gogolev`il ei õnnestunud peale JA`ilt raha saamist leida tingimustele sobivat eksamineerijat, kellele raha nimetatud vastuteene eest üle anda ning 17.02.2010.a. Tallinna Büroos toimunud KV`i sõidueksam loeti tehtud vigade tõttu mittesooritatuks ning rahalised vahendid jäid seega Gennadi Gogolev`i tahtest sõltumata põhjustel eksamineerijale üle andmata; seejärel andis FP koos KV`iga ülalnimetatud samal eesmärgil 01.03.2010.a. kella 15.15 ajal Harju maakonnas, XXX JA`ile üle sõidueksami eest riigilõivu maksmist kinnitava kviitungi ja 5000.- krooni, misjärel samal päeval kella 19.00 ajal Harju maakonnas, XXX4 andis JA edasi riigilõivu maksmist kinnitava kviitungi ja saadud rahalised vahendid Gennadi Gogolev`ile Põhja Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna Büroo sõidueksami eksamineerijale üleandmiseks eesmärgiga lugeda KV`i sõidueksam igal juhul sooritatuks ning mootorsõiduki juhtimisõigust tõendava dokumendi saamiseks, kuid Gennadi Gogolev`il ei õnnestunud Tallinna Büroos tööl olnud eksamineerijatest leida sobivat, kellele raha nimetatud vastuteene 3 eest üle anda ning sel põhjusel jäid rahalised vahendid Gennadi Gogolev`i tahtest sõltumata põhjustel eksamineerijale üle andmata; seejärel 04.03.2010.a. teatas KV JA`ile oma Eesti Vabariigis viibimise aja, mille viimane edastas Gennadi Gogolev`ile, kes omakorda leppis 24.03-25.03.2010.a. koos Põhja Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna Büroo peaspetsialisti ja eksamineerija T.J-iga kokku KV`i sõidueksami aja 29.märtsiks 2010.a. kella 11.00-ks ja eksamineerimist teostava isiku ning eksami tingimused, samuti võttis Gennadi Gogolev 29.03.2010.a. kella 10.30 ajal Tallinnas, Viru tn alguses KV`ilt vastu 5000.- krooni T.J-ile üleandmiseks eesmärgiga lugeda KV`i sõidueksam igal juhul sooritatuks ning mootorsõiduki juhtimisõigust tõendava dokumendi saamiseks, misjärel toimus 29.03.2010.a. Tallinnas sõidueksam T.J-i eksamineerimisel, mis tehtud vigade hulgast hoolimata loeti eksamineerija poolt sooritatuks ning mille tulemusena väljastati 30.04.2010.a. KV`i nimele mootorsõiduki juhiluba XXX, kuid politseipoolse sekkumise tõttu jäi Gennadi Gogolev`il eelnimetatu eest eksamineerijale raha üle andmata. T.J on antud kohtu alla üldmenetluses ja teda süüdistatakse selles, et tema töötades alates 21.08.
  10. a Põhja Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna Büroos (endise nimega Eesti Riiklik Autoregistrikeskus) peaspetsialistina, kelle tööülesanded on sätestatud Põhja Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna Büroo peaspetsialisti ametijuhendi (21.08.2000.a. töölepingu nr. 511 lisa nr 10) punktis 3, nimelt p 3.2 kohaselt kuulub peaspetsialisti tööülesannete hulka teooria- ja sõidueksamite vastuvõtmine ja eksamitulemuste vormistamine arvutiprogrammis; p 3.2.2 kohaselt sõidueksami vastuvõtmine vastavalt ette antud nimekirjale; p 3.2.3 kohaselt sõidueksami eksamitulemuste korrektne vormistamine arvutis või sõidueksamilehel vastavalt kehtestatud korrale; p 3.4 kohaselt vastavalt arvutiprogrammile eksamitulemuste ja liiklusregistri juhilubade andmete ning tasutud riigilõivude arvutisse sisestamine, säilitamine, kontroll ja kasutamine ning liiklusregistrisse andmine, p 3.6 kohaselt eksamineerijate töö korraldamine, eksamiautode järelevalve teostamine jm, olles seega ametiisikuks

§ 288

lg 1 mõttes ning omades ametiseisundit riigiasutuses, kellele on pandud nii haldamis-, järelevalve- kui ka varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, kasutades ära oma ametiseisundit pani toime rahaliste vahendite üleandmise lubamisega nõustumise katse alljärgnevalt: 24.03.2010.a. Põhja Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna Büroos aadressil Mäepealse 19, Tallinn aset leidnud kohtumisel lubas T.J aidata Gennadi Gogolev`i kaudu sõidueksamile tulevat KV`it eksami sooritamisega ning organiseeris KV`ile 4 eksamisõidu aja 29.03.2010.a. kella 11.00-ks, andes mõista oma tegevusega, et ta loeb KV`i sõidueksami sooritatuks olenemata eksamiajal tehtavatest vigadest ning Gennadi Gogolev lubas selle eest T.J-ile maksta 2500.- krooni. Varasemate sedalaadi kokkusaamiste ja läbirääkimiste tulemusena oli Gennadi Gogolev`i ja T.J-i vahel kokku lepitud, et sõidueksamile tuleva isiku läbi aitamise eest saab eksamineerija T.J 2500 krooni Gennadi Gogolev`i käest. 29.03.

  1. a kella 10.30 ajal andis kuriteo matkimise käigus KV Tallinnas Viru tänava alguses sõiduautos Lexus reg. nr XXXGennadi Gogolev`ile üle 5000.krooni sõidueksami sooritatuks lugemise eest, millest 2500.- krooni pidi Gennadi Gogolev andma edasi eksamineerijale T.J-ile. 29.03.2010.a. kella 11.00 kuni 12.00 vahelisel ajal toimus KV`i sõidueksam, mille võttis vastu eksamineerijana T.J. KV ei näidanud 29.03.2010.a. sõidueksami käigus suunatuld pöörete sooritamisel, sõiduraja vahetamisel ja manööverdamisel kokku 17-l korral ning ühel juhul oli tegemist ebaõige suunatule näitamisega. Sellest hoolimata märkis T.J KV`i sõidueksami kaardile vea kategooriana suunamärguande kasutamine sõiduraja vahetamisel kui keskmine üksikviga ja reguleerimata ristmiku ületamisel kui keskmine üksikviga. Seega tegi KV nimetatud sõidueksami ajal hulgaliselt vigu suunamärguannete näitamisel, kuid sellest hoolimata luges T.J KV`i sõidueksami sooritatuks, rikkudes sellega alltoodud õigusaktidest tulenevaid nõudeid - majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.07.2004.a. määruse nr 169 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja talle juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid” § 2 (juhi eksamineerimise eesmärk on selgitada isiku teadmiste, oskuste ja käitumise vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele), § 10 lg 13 p 1 (sõidueksam loetakse mittesooritatuks kui selgub, et eksamineeritav ei vasta lisades 3 või 4 toodule), § 16 lg 1 (juhtimisõigus antakse eksamineerija otsuse alusel isikule, kes on edukalt sooritanud nõutavad eksamid), Lisa 4 Sõidueksami teises järgus kontrollitavad oskused ja käitumine p 2 (suunamuutmine: vasak- ja parempöördel, sõiduraja vahetamisel), Lisa 4 p 1.3.9 (eksamineerija peab hindama õiget suunanäitamist), Lisa 4 p 2 Sõidueksami mittesooritamine 2.
  2. (eksami mittesooritamise põhjuseks võib olla ka eri vigade kordumine või selliste vigade kuhjumine, mis üksikult võetult negatiivset tulemust ei anna, näiteks suunatulede ebaõige kasutamine), Lisa 4 p 3 (eksami käigus tehtud vead, hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise või mittesooritamise kohta kannab eksamineerija sõidueksami kaardile), liiklusseaduse § 82 kohaselt tuleb suunamärguanne anda vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui 3 sekundit enne sõidu, manöövri (vasak-, parem- või tagasipööre, samuti ümberreastumine) või peatumise alustamist - pannes sellega toime seadusega mittelubatud teo. 12.05.2010.a. väljastati nõuetele mittevastanud sõidueksami sooritatuks lugemise tulemusel KV`ile Põhja Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna Büroos aadressil Mäepealse 19, Tallinn Eesti Vabariigi B1 ja B kategooria juhiluba nr XXX. Gennadi Gogolev peeti 5 30.03.2010 politseiametnike poolt kinni koos KV`i poolt kuriteo matkimise käigus temale üle antud sularahaga, millest 2500.- krooni ei olnud Gennadi Gogolev jõudnud veel T.J-ile üle anda. MENETLUS KOHTUS Kohtuistungil üle kuulatud Gennadi Gogolev selgitas kohtule, et talle on arusaadav millise kuriteo toimepanemises teda süüdistatakse, kuid ta ei tunnista end temale esitatud süüdistuses süüdi. Kohtuliku uurimise käigus keeldus Gennadi Gogolev ütluste andmisest. Prokuröri taotlusel juhindudes KrMS §-st 294 p 1 avaldas kohus tema poolt kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana antud ütlused (II kd tl 162-166; 167-172 ja 173- 177) milles ta tunnistab end temale esitatud kahtlustuses süüdi, kirjeldab kuidas korraldas KVi sõidueksami sooritamist 2010.a veebruaris-märtsis. JA andis tema kätte raha ja paberilehe KVi nime ja telefoninumbriga ning riigilõivu tasumise kviitungi, selleks, et kergendada KVi sõidueksami sooritamist autoregistris. KV pidi sellise teenuse eest maksma 5000 krooni. Täpselt ei olnud juttu, kellele raha läheb, sõidueksaminaatorid võtsid 2500 kuni 3500 krooni selle eest, et kergemini sõidueksamist läbi pääseda. Esimesel korral oli KVi raha makstud JAi kätte, kellele tema – Gennadi Gogolev ütles, et võtku sellest rahast endale 1000 krooni, mida JAka tegi. Sel korral oli KV end ise internetis eksamile registreerinud, selgus, et temale oli eksaminaatoriks määratud Robert, kes oli seal uus ja kellega Gennadi Gogolev ei suhelnud, seepärast otsustas ta, et KV läheb eksamile, et las proovib, kas teeb eksami ära niisama, ilma eksaminaatori abita. Kuid K kukkus eksamil läbi. Raha koos ümbrikuga andis tema tagasi Juliale. Seepeale ütles tema JAile, et las K maksab raha ja riigilõivu ära, kuid tema eksamile registreerimise korraldab ta- Gennadi Gogolev ise. Märtsi algul sai ta JAilt enda kätte raha ja riigilõivukviitungi, kuid siis ei olnud vabu eksamiaegu nendeks päevadeks, mil K oli Eestis, ning raha tagastati talle uuesti. Mingi aeg hiljem sai ta JAilt teada, et K tuleb Eestisse kolmeks päevaks alates 29.märtsist 2010.a, KVi poolt sõidueksami sooritamisele eelnenud nädala neljapäeval, käis ta ise Mäepealse tänavas asuvas autoregistris, Seal tuli talle vastu Tarmo (kes on eksamineerija, kuid kelle perekonnanime ta ei teadnud) ning küsis temalt, kas ta saab võtta inimese eksamile, keda on vaja aidata. Sel korral raha maksmisest juttu ei olnud, lihtsalt oli vaja mainida, et inimest on vaja aidata, kõik oli selge, kuna see süsteem töötab juba kaua. Tarmo võttis riigilõivukviitungi enda kätte ja ütles, et 6 vaatab, mis teha annab. Järgmisel päeval Tarmo helistas talle ja ütles, et eksam on 29.03.2010.a kell 11.
  3. Samal päeval teatas ta selle kuupäeva JA´ile, kes ei saanud nädalavahetusel K t kätte. Tema sai K telefoni teel kätte alles esmaspäeva hommikul, kui tema – Gennadi Gogolev võttis KVi Viru tänava nurgalt oma auto peale ja viis eksamit tegema. K pani kollase ümbriku rahaga ise auto kindalaekasse, seda raha tema üle ei lugenud. ARK-i jõudes ütles ta K le, et mine vaata, millise auto peal on sinu nimi. K läks eksamit sooritama, tema vestles tuttavatega ja nägi kuidas K platsi pealt ära sõitis, samuti nägi seda, et eksamineerijaks oli Tarmo. Pärast eksami sooritamist K helistas ja ütles, et sai eksami sooritatud. Raha tema eksaminaatorile üle andma ei pidanud, vaatas õhtul kodus ümbrikusse, seal oli 5000 krooni 500-stes kupüürides. Tema – Gennadi Gogolev teab, et Tarmo teeb raha eest sõidueksameid, K eksami eest oleks Tarmole tulnud maksta 2500 krooni, kuid millal raha üleandmine oleks pidanud toimuma, selle kohta kindlat süsteemi ei olnud. Tema isiklikult pidi saama 1500 krooni eksami vahendamise eest. Kohtuistungil üle kuulatud T.J selgitas kohtule, et talle on arusaadav millise kuriteo toimepanemises teda süüdistatakse, kuid ta ei tunnista end temale esitatud süüdistuses süüdi. Ülekuulamise käigus selgitas T.J, et 2010.a märtsis töötas ta Põhja Regionaalse maanteeameti Liiklusregistri Tallinna Büroos spetsialistina, käesoleval ajal enam sellel kohal ei tööta. 2010.a märtsi lõpul kohtus ta Gennadi Gogoleviga, kes palus tal registreerida tuttav inimene kindlaks asjaks eksamile registreerida, kuna ta töötas Soomes. Seda süüdistatav ka tegi, selles ei olnud midagi ebatavalist. Ajast, millal isik peab eksamile tulema, andis ta teada Gennadi Gogolevile. Isikuks, kelle ta eksamile registreeris, oli tunnistaja KV. 29.03.2010.a võttis tema vastu KVi eksamisoorituse. Leiab, et nimetatud eksamisoorituses ei olnud midagi ebatavalist, hindas KVit, kui head autojuhti, üldhinnang tema eksamile oli positiivne, see, et KV ei näidanud 17 korral suunatuld on ainuke korduv viga. Eksamineerija otsustada on jäetud see, kas lugeda eksam sooritatuks, või mitte, antud juhul ei avaldanud suunatulede mittenäitamine eksami koondtulemusel mingit mõju, oli põhjendatud lugeda eksam sooritatuks. Käesolevas kriminaalasjas olid koos Gennadi Gogolevi ja T.J-iga kohtu alla antud ka JAja Feliksas Paulauskas, kes tunnistasid oma süüd neile esitatud süüdistuses, andsid sellekohaseid ütlusi. Nende suhtes lõpetas kohus prokuröri taotlusel oma määrustega menetluse KrMS § 202 sätete alusel. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 7 Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et tunnistaja KV maksis 2010.a veebruaris FPe kätte 6500 krooni, millest 5000 krooni toimetas FP 16.veebruaril 2010.a JAi kätte Maardusse. Seda fakti on kinnitanud nii tunnistajana üle kuulatud KV, kui ka süüdistatavatena üle kuulatud FP ja JA, samuti kinnitavad kohtumiste toimumist ja vestluste sisu jälitustomingute protokollid. Tunnistaja KV on andnud ütlusi selles, et tema kohtus Betooni 4 asuvas ülevaatuspunktis 15.veebruaril 2010.a FPega, kuna nad olid nii kokku leppinud, et kohtuvad enne sõidueksamile minekut. Tunnistaja KV oli end internetis registreerinud sõidueksamile, mis pidid toimuma 17.veebruaril 2010.a. KrMS § 119 sätestatud jälitustoimingu käik on salvestatud ja fikseeritud jälitusprotokollis (vt I kd tl 144-147), millest nähtub, et KV ja FP vestlevad eksami toimumise ajast, sellest, et asi, milles nad on kokku leppinud, on KVil kaasas, ning et FP viib selle „homme talle ära“ (vt I kd tl 145). Samuti vestlevad nad eksamile minekust ja eksami sooritamisest ning FP selgitab KVile, et eksamil ei tohi teha raskemaid vigu nagu nt tekitada avariiolukorda, sõita punase tule alt, jalakäijaid mitte üle tee lasta, sest kaamera kohe registreerib sellised vead (vt samas). Tunnistaja KVi ütlustega on tõendatud, et selle kohtumise käigus, mis toimus 2010.a veebruari keskel, andis ta FPele edasi 6500 krooni, milline oli kokkulepitud summa, mida tuli tasuda, et sõidueksamilt „kergemini“ läbi pääseda. Edasi on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud, et 15.02.2010.a vahetult pärast kohtumist KViga helistas FP JAile ning teatas talle, et kolmapäeval kell 11.00 on noormees kohal (vt I kd tl 148), samas kõnes leppisid FP ja JAkokku kohtumise järgmisel hommikul kell 9.30 Maardus. Jälitusprotokollist nähtub, et 15.veebruaril 2010.a kell 17.46 helistas JAGalina Gogolevale (süüdistatava Gennadi Gogolevi abikaasale), kellele teatas, et järgmisel päeval tuuakse talle nimi ja andmed isiku kohta, mis tuleb Genale (Gennadi Gogolevile) edasi anda (I kd tl 149). 16.02.2010.a teostati varjatud jälgimist alates kella 07.57 kuni 18.30-ni, varjatud jälgimise all olid FP ja JA, jälitusprotokollist nähtub, et 16.02.2010.a kohtusid kella 08.30 ajal Harju maakonnas, XXX4 maja ees JAja FP, kes võttis taskust valget värvi väikese ümbrikuga sarnaneva eseme ja paremast taskust väikese paberi, näitas neid JAile, kes võttis esemed enda kätte ja läks tagasi Veeru 4 maja trepikotta. FP istus sõidukisse MB ja sõitis minema, tema suhtes varjatud jälgimine katkestati, JAi suhtes jätkati varjatud jälgimist (vt I kd tl 152). Kohtuliku uurimise käigus süüditatavana üle kuulatud JAselgitas kohtule, et FP andis talle tema maja juures Maardus üle paberilehe KVi andmetega ja ümbriku, milles oli 5000 krooni. See raha pidi minema edasiandmiseks Gennadi Gogolevile, kuna tema – JAei saanud rohkem aidata, sest tal puudusid tutvused autoregistris. Samal kuupäeval kella vestlesid telefonis JAja Gennadi Gogolev, kes leppisid kokku, et viimane sõidab JAi juurde umbes viis minutit enne kella 12.00 ning samal päeval kell 11.57 helistas Gennadi Gogolev JAile ja teatas, et ta on kohale jõudmas (vt I kd tl 152). Varjatud jälgimise protokollist nähtub, et JAväljus Veeru 4 maja trepikojast kell 11.59, käes oli tal 8 valget värvi väikesele ümbrikule sarnanev ese ning läks Veeru 4 maja otsa juurde, kus peatus sõiduauto Lexus registreerimisnumbriga XXX, mille roolis oli Gennadi Gogolev. JAistus sõidukisse juhi kõrvalistmele, kell 12.03 väljus JAsõidukist, ühes peos võis olla midagi, mille pani taskusse, rääkides samal ajal mobiiltelefoniga (vt I kd tl 153 (nummerdamata lehekülg lk 152 ja 154 vahel). Kahtlustatavana üle kuulatud Gennadi Gogolevi ütlustest nähtub, et paberil, mille Julia tema autosse istudes talle üle andis, olid KVi andmed, ümbrikus oli raha, mida ta üle ei lugenud. Tema ütles Juliale, et võtku too endale 1000 krooni, mida Julia ka tegi, võttes ise ümbrikust 1000 krooni (vt. II kd tl 170). Samal päeval kohtus Gennadi Gogolev kella 13.23 ajal Põhja Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna Büroo juures T.J-iga, mis on samuti tõendatud varjatud jälgimise protokolliga (vt samas). 16.veebruaril 2010.a kell 15.03 kohtus Gennadi ARK büroos tundmatu umbes 55 aastase, 175-180 cm pikkuse tugeva kehaehitusega, hallikate juustega, musta värvi tagis, mustade viigipükstega läki-läki mütsis meesterahvaga, kell 15.04 tuli nende juurde veel üks meesterahvas (samas). Pärast kohtumisi ARKis helistas Gennadi Gogolev JAile 16.02.2010.a kell 15.10 ja ütles, et JAi sõber peab homme ise eksami sooritama, kuna „seal on inimene, kellele ei ole mingisugust juurdepääsu, Robert, kellega tema ega keegi teine ei hakka end siduma“ (vt I kd tl 154-155). Samas telefonikõnes leppisid JAja Gennadi Gogolev kokku, et nad ei hakka isikule, kes eksamile läheb, midagi ütlema, et äkki saab niisama sooritatud. Kui aga ei saa, siis tuleb talle öelda, et vahetult enne eksamit „vahetati ära, pandi teine inimene ja et järgmine eksam tuleb teistmoodi“, lisaks tuleb juurde maksta 600 krooni ja kviitung Gennadi Gogolevi kätte anda, aga mitte ennast ise eksamile registreerida (vt samas). 17.veebruaril 2010.a kell 11.00 läks KV KrMS § 119 sätestatud jälitustoimingu teostamise käigus sõidueksamit sooritama (vt I kd tl 157), eksamineerijaks oli Põhja Regionaalse Maanteeameti Tallinna büroo eksaminaator Robert Lohu. Tunnistaja KV kinnitas kohtus, et tema sõidueksamit oli vastu võtmas eksamineerija, kelle nimi oli Robert. Eksamit ta sooritatud ei saanud, kuna tegi selliseid sõiduvigu, mistõttu loeti eksam mittesooritatuks. Pärast seda helistas ta FPele, teatas, et ei saanud eksamil läbi ja küsis oma raha tagasi. Jälitusprotokollist (I kd tl 158) nähtub, et 17.02.2010.a kell 11.33 on toimunud telefonikõne KVi ja FPe vahel, milles KV teatab, et ta ei saanud eksamit tehtud ja soovib raha tagasi, kuna läheb Soome ja ei tea, kas tuleb enam eksamit tegema. Oma telefonikõnes 17.02.2010.a kella 11:35 ajal leppisid FP ja JAkokku, et tagastavad KVile raha (vt I kd tl 158-159), hiljem samal päeval leppis JAkokku Gennadi Gogoleviga, et too tagastab KVi poolt makstud raha JA´ile, mida ta ka tegi. See fakt on tõendatud jälitusprotokolli (I kd tl 159-161), JAi ja Gennadi Gogolevi ütlustega. Sama päeva õhtul tagastas JAGennadi Gogolevilt saadud raha FPele (vt I kd tl 161-162). 18.02.2010.a kohtusid KV ja FP Betooni tänav 4 asuvas tehnoülevaatuspunktis, kus viimane tagastas KVile 6500 krooni, see fakt on lisaks KVi poolt 9 tunnistajana antud ütluste veel tõendatud ka jälitusprotokolliga (I kd tl 162-163). Samuti on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud see, et 01.märtsil 2010.a helistas KV taas FPele, kellega koos nad läksid samal kuupäeval Maardusse, et raha JA´ile üle anda, see on tõendatud nii isikute poolt kohtuliku uurimise käigus antud ütlustega, kui ka jälitusprotokolliga (I kd tl.165-174). Pärast seda, kui KV oli raha, mis oli pandud ümbrikusse, JA´ile üle andnud, helistas viimane Gennadi Gogolev´ile 01.03.2010.a kell 15.20 ajal ja kinnitas, et „kõik on mul juba käes“ (vt I kd tl 175) ning leppisid kokku, et õhtul kohtuvad. JAi telefonikõne salvestusest, mis on peetud 01.03.2010.a kell 18.59 ajal Vassili Gnussarkoviga nähtub, et Julia väljub majast, et anda „Genale ümbrikut“ (vt I kd tl 176). Varjatud jälgimise protokollist (I kd tl 177) nähtub, et JAistus 01.03.2010.a kella 19.00 paiku Veeru tn 4 maja juurde pargitud sõidukisse Lexus, käes kollane ümbrik, kell 19.28 sõidukist väljudes tal midagi käes ei olnud. Seda, et nimetatud kuupäeval andis JAtalle autos üle K poolt tasutud riigilõivu kviitungi ja raha, mis oli ümbrikus, kinnitas ka kahtlustatavana üle kuulatud Gennadi Gogolev (II kd tl 171). Järgmisel päeval, so 2.03.2010.a käis Gennadi Gogolev autoregistrikeskuses, kus selgus, et vabasid eksamiaegu nendeks päevadeks, mis KV Eestis viibis, ei olnud ning seega ei saanud temale sõidueksami aega kinni panna (vt II kd tl 171), Gennadi Gogolevi väiteid ARK büroos käimise kohta 02.03.2010.a kinnitab ka varjatud jälgimise protokoll (I kd tl178). Samas nähtub jälitusprotokollist (I kd tl 180-181) JAi ja Gennadi Gogolevi vahel 02.03.2010.a kell 19.21 toimunud kõne salvestusest, et Gennadi Gogolev käsib JAil „eestlasele“ raha tagasi anda, kuna miski ei ole selge. Gennadi Gogolev ütleb JAile, et kohtub homme Tarmoga, et mida ta ütleb, sest „seal on ainult Robert, Riho, Andrus ja Igorike“, teised „ Sven ja Jaak ja Vitalik on nädalasel puhkusel.“ Tunnistaja KVi ütlustega on tõendatud, et 3.märtsil 2010.a sai ta Maardus JAi käest tagasi 5000 krooni ja järgmisel päeval FPe käest 1500 krooni. 04.märtsil 2010.a teatas KV JA`ile, et tuleb Eestisse tagasi 28.märtsil, mis on pühapäev ja on siin 3 päeva (vt I kd tl 189), samal päeval teatas JAsellest Gennadi Gogolev´ile (vt I kd tl 190), seda kinnitas kohtus ülekuulamise käigus ka JA. Edasi helistas JAGennadi Gogolevile 24.03.2010.a kella 13.49 ajal (vt I kd tl 192). Kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana üle kuulatud Gennadi Gogolev andis ütlusi selles, et KVi poolt sõidueksami sooritamisele eelnenud nädala neljapäeval käis ta ise Mäepealse tänavas asuvas autoregistris, seal tuli talle vastu Tarmo ning tema- Gennadi Gogolev küsis temalt, kas ta saab võtta inimese eksamile, keda on vaja aidata. Tarmo lubas vaadata, mis teha annab ja võttis K riigilõivukviitungi enda kätte. Järgmisel päeval Tarmo helistas talle ja ütles, et eksam on 29.03.2010.a kell 11.00 (vt II kd tl 171). Kohtuliku uurimise käigus süüdistatavana üle kuulatud T.J kinnitas kohtule, et tema isiklikult registreeris KVi sõidueksamile, seda palus tal teha Gennadi Gogolev, kes selgitas, et 10 inimene töötab Soomes ja oleks vaja kindlaks ajaks eksamile registreerida. Sellest, mis kuupäeval ja kellaajal KVi eksam toimuma pidi, teavitas ta Gennadi Gogolevi. Seda, et T.J helistas tema kasutuses olnud mobiiltelefoniga 25.03.2010.a kell 17:12 Gennadi Gogolevile on tõendatud jälitusprotokollis fikseeritud kõneeristusega (vt I kd tl 192). Vahetult pärast seda kõnet helistas Gennadi Gogolev JAile (vt samas) ja teatas, et K eksami aeg on 29.03.2010.a kell 11.
  4. Seda kinnitavad oma ütlustes nii kahtlustatavana üle kuulatud Gennadi Gogolev, kui ka kohtuliku uurimise käigus üle kuulatud JA. Nii Gennadi Gogolev kui ka JAon andnud ütlusi selles, et nad ei saanud KViga 28.03.2010.a ühendust ning JA´il õnnestus temaga telefonis suhelda alles eksamipäeva hommikul, so 29.03.2010.a kell 10.18 (vt I kd tl 193), sellest telefonikõnest selgub, et raha on vaja enne eksamit ära anda (I kd tl 194). Pärast mitmeid telefonikõnesid (vt I kd tl 194-197) lepiti kokku, et Gennadi Gogolev võtab KVi Tallinnas, Viru tänava otsast oma sõiduauto peale ja viib Mäepealse tänavale sõidueksamit sooritama. Pärast seda, kui KV istus Gennadi Gogolevi autosse Lexus, andis ta viimasele üle sularaha 5000 krooni, raha oli kollases ümbrikus ja selle pani KV sõiduki kindalaekasse. See fakt on lisaks jälitusprotokolli (I kd tl 197-198) ning Gennadi Gogolevi ja KVi ütlustega. 29.03.2010.a kella 10.56 ajal peatus Mäepealse tn 19 asuva Põhja Regionaalse maanteeameti Liiklusregistri Tallinna Büroo parkimisplatsil Lexus numbriga XXX, mille juhikohal istus Gennadi Gogolev ja kõrvalistuja kohal KV (vt I kd tl 198). KV väljus sõidukist, istus ligidale pargitud hõbedase Toyota Corolla XXXjuhikohale, mõne hetke möödudes istus Toyota kõrvalistmele T.J, edasine KVi sõidueksami käik on kajastatud varjatud jälgimise protokollis (I kd tl 199 kuni 200), samuti kajastab sõidueksami käiku KrMS § 119 jälitustoimingu käigus teostatud salvestus (I kd tl 200- 208) ning ka asitõendi vaatlusprotokoll (I kd tl 102-103) koos selle juurde kuuluva videosalvestusega KVi eksamisooritusest, mida kohus kohtuliku uurimise käigus vahetult vaatas. Asitõendi – eksamisoorituse videosalvestuse – vaatlusprotokollist (I kd tl 102-103) nähtub, et on fikseeritud 17 korda, kus KV ei näidanud suunamärguannet, ühel korral näitas suunamärguannet hilinenult ning ühel korral eiras eksamineeritav foori keelava tule (kollane) märguannet ning tegi parempöörde. T.J on eksaminaatorina märkinud KV`i sõidueksami kaardile hindamise lahtrisse vea kategooriana suunamärguande kasutamine sõiduraja vahetamisel kui reguleerimata ristmiku ületamisel samuti kui ja (I kd tl 96). Eksamisõidu salvestusest ei nähtu, et KV oleks sõidueksami käigus sooritanud kohustuslikku harjutust - sõidu alustamine tõusul (vt punktid 2.2 ja 2.3 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1310/3201/1013/lisa3.pdf), kuid KVi sõidueksami kaardil (I kd tl 96) on märgitud see manööver sooritatuks. Kohtuistungil üle kuulatud süüdistatav T.J selgitas kohtule, et tema sattus KVi sõidueksamit vastu võtma juhuslikult, mingit kokkulepet tal ei KViga ega Gennadi 11 Gogoleviga ei olnud, et eksamit igal juhul sooritatuks lugeda. Eksaminaatorina hindas eksamil eelkõige eksamineeritava isikuomadusi, tema käitumist liikluses, üldist sõidusooritust, mitte ei hinnanud eraldi üksikuid vigu. KVi eksamisõitu hindas ta kogumis positiivsena, seepärast luges eksami sooritatuks. 12.05.2010.a väljastati KV`ile Põhja Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna Büroos aadressil Mäepealse 19, Tallinn Eesti Vabariigi B1 ja B kategooria juhiluba nr XXX(vt II kd tl 80-82). 30.märtsil 2010.a peeti Gennadi Gogolev KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni, kinnipidamisel leiti temalt sularaha kokku summas 7704 krooni (II kd tl 90-93), Gennadi Gogolevilt kinnipidamise käigus leitud rahatähtede hulgas olid ka KV`i poolt kuriteo matkimise käigus temale üle antud rahatähed (II kd tl 99 ja II kd tl 100-102). Hinnates kriminaalasjas kogutud ja kohtuotsuses refereeritud tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõsikindlalt tõendamist leidnud, et KV, soovides raha eest riiklikku sõidueksamit kergemalt läbida, on kahel korral so 2010.a veebruari keskel ja 01.märtsil 2010.a andnud FPe ja JAi vahendusel raha 6500 krooni eesmärgiga toimetada osa rahast sõidueksami eksamineerijale, s.o Põhja Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna Büroo töötajale selleks, et lugeda KVi sõidueksam igal juhul sooritatuks ja väljastada KVile juhiluba. JAon kahel korral edastanud KVilt saadud raha süüdistatav Gennadi Gogolev´ile, kes on teinud kõik endast oleneva, et leida eksamineerija, kellele raha üle anda ning kes oleks vastuteenena lugenud KVi poolt eksami sooritatuks. Esimesel korral, so 17.02.2010.a Maanteeameti Tallinna Büroos toimunud KV`i sõidueksam loeti tehtud vigade tõttu mittesooritatuks ning rahalised vahendid jäid seega Gennadi Gogolev`i tahtest sõltumata põhjustel eksamineerijale üle andmata, samuti ei õnnestunud Gennadi Gogolev`il 02.märtsil 2010.a leida Maanteeameti Tallinna Büroos tööl olnud eksamineerijatest sobivat, kellele raha nimetatud vastuteene eest üle anda ning sel põhjusel jäid rahalised vahendid Gennadi Gogolev`i tahtest sõltumata põhjustel eksamineerijale üle andmata. Kolmandal korral on KV raha 5000 krooni edastanud otse Gennadi Gogolevile, kes viis ta autoga Mäepealse tänaval asuvasse Põhja Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna Büroosse sõidueksamit sooritama, kohale jõuti mõni minut enne eksamisõidu kokkulepitud algust ja KVi sõidueksami sooritamisel oli eksaminaatoriks süüdistatav T.J. Asetades kriminaalasjas kogutud tõendid omavahelisse konteksti ja hinnates nende usaldusväärsust leiab kohus, et antud juhul haakuvad kõik muud kriminaalasjas kogutud tõendid ja neist saadud tõenduslikku tähtsust omav info omavahel, ainsaks erandiks on süüdistatava T.J-i poolt kohtuliku uurimise käigus antud ütlused. Kohus leiab, et süüdistatava T.J-i ütlused ei ole kooskõlas teiste kogutud tõenditega, on 12 ennastõigustavad ja paljasõnalised ning kohus jätab need ütlused tõendite kogumist välja kui ebausaldusväärse tõendi. Kogu selle kriminaalasja raames toimunud ja tõendatud tegevus on olnud kantud eesmärgist võimaldada KVil sooritada riiklik sõidueksam kergematel tingimustel, selles suunas on tegutsenud altkäemaksu vahendajad, nii FP, kui ka JA, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, kui ka käesolevas asjas süüdistatav Gennadi Gogolev ning T.J altkäemaksu võtjana. Kuigi Gennadi Gogolev oma süüd ei tunnistanud, on tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ja kohtu poolt avaldatud ütlused kooskõlas kõigi teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, just tema oli viimaseks ühenduslüliks eksamit sooritada soovinud KVi ja eksaminaatori T.J-i vahel. Hinnates objektiivselt kriminaalasjas kogutud tõendeid, saab teha vaid ühe järelduse, et T.J on ametiisikuna nõustunud vara saamise nimel vastuteene tegema. Kriminaalasjas puudub sisuline vaidlus selles, et T.J oleks ametiisik. Nimelt töötas T.J alates 21.08.2000.a Põhja Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna Büroos (endise nimega Eesti Riiklik Autoregistrikeskus) peaspetsialistina (I kd tl 12-43), tema tööülesanded on sätestatud Põhja Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna Büroo peaspetsialisti ametijuhendi (vt I kd tl 44-46; 21.08.2000.a. töölepingu nr. 511 lisa nr 10) punktis 3, nimelt p 3.2 kohaselt kuulub peaspetsialisti tööülesannete hulka teooriaja sõidueksamite vastuvõtmine ja eksamitulemuste vormistamine arvutiprogrammis; p 3.2.2 kohaselt sõidueksami vastuvõtmine vastavalt ette antud nimekirjale; p 3.2.3 kohaselt sõidueksami eksamitulemuste korrektne vormistamine arvutis või sõidueksamilehel vastavalt kehtestatud korrale; p 3.4 kohaselt vastavalt arvutiprogrammile eksamitulemuste ja liiklusregistri juhilubade andmete ning tasutud riigilõivude arvutisse sisestamine, säilitamine, kontroll ja kasutamine ning liiklusregistrisse andmine, p 3.6 kohaselt eksamineerijate töö korraldamine, eksamiautode järelevalve teostamine jm, oli seega ametiisikuks

§ 288

lg 1 mõttes ning omas ametiseisundit riigiasutuses, kellele on pandud nii haldamis-, järelevalvekui ka varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded. Gennadi Gogolevi palvel registreeris T.J KVi sõidueksamile, edastas Gennadi Gogolevile info eksami toimumise aja kohta ja võttis ise eksaminaatorina KVi sõidueksami 29.03.2010.a vastu. Mootorsõidukijuhi eksamineerimist ja talle juhtimisõiguse andmist reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.07.2003.a määrus nr 169 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja talle juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid“ (edaspidi tekstis Määrus) https://www.riigiteataja.ee/akt/131032011013 Määruse § 2 sätestab, et juhi eksamineerimise eesmärk on selgitada isiku teadmiste, oskuste ja käitumise vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele. Eksamisoorituse salvestusest nähtub, et KV tegi sõidueksami ajal hulgaliselt vigu suunamärguannete näitamisel, korduvalt ei näidanud sõidueksami käigus suunatuld pöörete 13 sooritamisel, sõiduraja vahetamisel ja manööverdamisel ning ühel juhul oli tegemist ebaõige suunatule näitamisega (näitas suunatuld hilinenult). Liikluseeskirja § 82 kohaselt tuleb suunamärguanne anda vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui 3 sekundit enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist. Vastavalt eelpoolviidatud määruse lisa 4 punktile 2.2 võib eksami mittesooritamise põhjuseks olla ka eri vigade kordumine või selliste vigade kuhjumine, mis üksikult võetult negatiivset tulemust ei anna. Sellisteks vigadeks on muuhulgas ka suunatulede ebaõige kasutamine. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1310/3201/1013/lisa4.pdf Hoolimata korduvatest vigadest suunatulede kasutamisel, mida võib kohtu arvates määrust ja lisasid tõlgendades hinnata vigade kuhjumisena, luges T.J KV`i sõidueksami sooritatuks, rikkudes sellega Määruse §-i 2 Juhi eksamineerimise eesmärk on selgitada isiku teadmiste, oskuste ja käitumise vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele, §-i 10 lg 13 p 1 sõidueksam loetakse mittesooritatuks kui selgub, et eksamineeritav ei vasta lisades 3 või 4 toodule, §-i 16 lg 1 juhtimisõigus antakse eksamineerija otsuse alusel isikule, kes on edukalt sooritanud nõutavad eksamid, Lisa 4 Sõidueksami teises järgus kontrollitavad oskused ja käitumine p 2 (suunamuutmine: vasak- ja parempöördel, sõiduraja vahetamisel), Lisa 4 p 1.3.9 (eksamineerija peab hindama õiget suunanäitamist), Lisa 4 p 2 Sõidueksami mittesooritamine 2.2. (eksami mittesooritamise põhjuseks võib olla ka eri vigade kordumine või selliste vigade kuhjumine, mis üksikult võetult negatiivset tulemust ei anna, näiteks suunatulede ebaõige kasutamine), Lisa 4 p 3 (eksami käigus tehtud vead, hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise või mittesooritamise kohta kannab eksamineerija sõidueksami kaardile), liiklusseaduse § 82 kohaselt tuleb suunamärguanne anda vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui 3 sekundit enne sõidu, manöövri (vasak-, parem- või tagasipööre, samuti ümberreastumine) või peatumise alustamist - pannes sellega toime seadusega mittelubatud teo. Andes hinnangut T.J-i tegevusele, mis on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega - Gennadi Gogolev`i palvel KVile eksamiaja registreerimine, selle aja edastamine Gennadi Gogolev`ile, eksamiaja registreerimine päevaks, kui ta ise eksameid vastu võttis, eksami lugemine sooritatuks vigade kuhjumisel – leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et T.J tegutses oma ametiülesandeid täites omakasu eesmärgil, tema tegevuses on tuvastatud vastuolu nii temale kehtinud ametijuhendite kui ka tema töövaldkonda reguleerivate seadusandlike aktidega, seega on põhjendatud tema tegevust käsitada õigusvastase tegevusena. Gennadi Gogolev kahtlustatavana ülekuulamisel on andnud ütlusi selles, et selline süsteem (sõidueksami sooritamine raha eest) toimis Tallinna Autoregistrikeskuses juba aastaid, ta teadis, et Tarmo teeb raha eest sõidueksameid ja et K eksami eest oleks tulnud Tarmole maksta 2500 krooni, kusjuures raha üleandmine oleks toimunud ükskõik millal ja kus, mingit kindlat süsteemi polnud välja kujunenud (II kd tl171). Kõiki tõendeid kogumis hinnates leiab 14 kohus, et süüdistatav T.J kui riigiasutuses töötanud ametiisik ei ole oma ametikohal ametiülesandeid täites pidanud kinni aususkohustusest. Altkäemaksu võtmise süüteokoosseisu seisukohast on oluline, et ametiisik paneks toime või jätaks toime panemata mingi teo oma ametiseisundit ära kasutades. Seega peab altkäemaksu saaja tegu olema seotud tema ametialase tegevusega. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-118-06 kohaselt peab ametiisiku tegu kujutama omapoolset vastutasu eest tehtut: see peab altkäemaksu andja jaoks olema sisuliselt ostetud või ostetav vastuteene, altkäemaksu võtja ehk ametiisiku jaoks tasustatav või tasustatud teene. Samas ei ole süüteokoosseisu seisukohalt oluline, kas altkäemaksu lubamisega nõustumine või selle vastuvõtmine leidis aset enne või pärast ametiisiku poolt pistise andja huvides teo toimepanemist või toime panemata jätmist. Antud juhul on süüdistatav T.J nõustunud läbi altkäemaksu vahendaja Gennadi Gogolev`i vara vastuvõtmisega osutades selle eest vastuteene, lugedes KVi poolt sooritatud riikliku sõidueksami sooritatuks hoolimata KVi poolt tehtud korduvatest vigadest. Altkäemaksuks lubatud raha jäi T.J-ile üle andmata, kuna Gennadi Gogolev peeti enne politsei poolt kahtlustatavana kinni, kui ta jõudis ettenähtud summa 2500 krooni T.J-ile üle anda. Altkäemaksu vahendamine kujutab endast sisuliselt altkäemaksu võtmisele ja andmisele kaasaitamise erijuhtu, mis on kriminaliseeritud karistusseadustiku eriosas eraldi kuriteona. Sellise karistusõiguslikult relevantse soodusolukorra loomine seisneb altkäemaksu andmise või võtmise kohta kokkuleppe saavutamisele (nt läbirääkimiste pidamine) või täitmisele (nt altkäemaksu eseme üleandmine) kaasaaitamist (RKKK III-1/1-12/95; 3-1-1-7-08). Altkäemaksu vahendaja ei tegutse enda algatusel, vaid altkäemaksuvõtja või –andja ülesandel. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldavad nii altkäemaksu vahendamine ja võtmine tahtlust, antud juhul on kuriteod toime pandud kavatsetult – isikud on seadnud eesmärgiks kuriteokoosseisudele vastava asjaolu teostamise ja teavad, et see saabub või on pidanud selle saabumist vähemalt võimalikuks.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 27

kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. T.J-i tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 294

lg 1 – 25 lg 2 järgi ja Gennadi Gogolevi tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 296

lg 1 – 25 lg 2 järgi, nende teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega leiab kohus, et T.J-i ja Gennadi Gogolevi süü on kriminaalasjas kogutud, ja kohtus uuritud tõenditega leidnud täielikult tõendamist ning nad on neile esitatud süüdistuses süüdi. 15 KARISTUSE MÕIS™INE JA MENETLUSKULUD Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tõendamist on leidnud, et Gennadi Gogolev on tahtlikult toime pannud teise astme kuriteo katse, mille eest on karistusena on ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Kohus leiab, et arvestades Gennadi Gogolevi poolt toimepandud teo raskust ja laadi, samuti seda, et ta ei ole kuriteo toimepanemisest vajalikke järeldusi teinud, ei ole võimalik tema karistamine selle kuriteo eest rahalise karistusega. Samas leiab kohus, et karistades Gennadi Gogolevi vangistusega, ei pea ta seda karistust reaalselt kandma asuma, vaid tema suhtes on võimalik kohaldada

§ 73

sätteid, vabastades ta mõistetud karistuse kandmisest tingimisi 3-aastase katseajaga. Gennadi Gogolev on varem karistamata isik, seega ei pea kohus vajalikuks tema allutamist käitumiskontrollile. Tõendamist on leidnud, et T.J on tahtlikult toime pannud teise astme kuriteo katse, mille eest on karistusena on ette nähtud ühe- kuni viieaastane vangistus. Arvestades seda, et T.J on varem kriminaalkorras karistamata, tema vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, leiab kohus, et karistades T.J-i vangistusega sanktsiooni alammääras, ei pea ta seda karistust reaalselt kandma asuma, vaid tema suhtes on võimalik kohaldada

§ 73

sätteid, vabastades ta mõistetud karistuse kandmisest tingimisi 3-aastase katseajaga. Süüdimõistetutelt kuuluvad väljamõistmisele sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest ning menetluskulud. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/ 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.